Talumaja põranda vahetus

[cartman]

Sulle seletamine, nagu peaga vastu seina jooksmine, seinaga ei juhtu midagi, pea hakkab valutama.
Aastake tagasi just tehtud yks talumaja põrand, alt tuulutatav 10cm benoga soojustatud. Ylejäänd maja, aknad originaal, ei yhtegi soojustust. Varem ei kannatanud sokis toas käia, nyyd hoopis soojem. Mis arvad et kui jätad mingi õhu kanali kuhugi siis ok? Kuhu suls ee niiskus tuuldub? lisaks tuuldub ta sul ainult nendes kanalites ju, muu ikak niiske. Kui plaanid osast soojustusest loobuda siis pole juba yldse mõtet sellele raha kulutada. Kui juba nii tark oled soojuse ja õhu liikumises jne siis peaks ka seda niiskuse teemat jagama mitte siin lo...i mängima.

[Ardi]

1.Niiskuse lisandumine on minimaalne,kuna põranda alla,aluspinnale tuleb kile.
2.Tuuldumise üks ots tuleb esialgu 2 toa vaheseina vahele,teine ots läheb vundamendi vahelt välja.Hiljem kui jätkab teises toas ka põranda vahetust,siis saab ka teisest maja otsast vundamendist välja viia.
Kuna kasutan 5cm peno 2 kihti siis alumise kihi ja laagide vahele jätangi 5x5cm tuulutuskanalid.
Tuba+ nüüd ka sahvriosa on 2,5m lai ja ca 8-9m pikk.Põrandalauad on 3m pikad.

[arvutihdd]

See on kahe otsaga asi. Maast tulev niiskus on kökimöki võrreldes sellega mis sul toast hakkab tulema. Sellise konstruktsiooni puhul on see kile miinus mitte pluss . Tuuldumine toa ja õue vahel on ülimalt suur küsimärk. Miks sa seda soojustust üldse paned kui juhid külma välisõhu sellest mööda ? 5cm pole tuulduva põranda jaoks mingi ruum, tuulduv põrand peab konkreetselt alt lahti olema ja tuul igast suunast läbi vuhisema. Pane, siis see vaht otse põrandale mitmes kihis, laota see tohutu kogus laage sinna peale lappi ning kinnita laud otsa, saad ühtse plaadi mis ehk töötab rohkem kui algne variant. Esialgse variandi puhul julgeksin oletada väga niisket põranda alust. Muidugi jääb küsimus selle mulla ära vajumises ja selle võiks liivaga asendada. Mulda vibraga tasandada õnnestub, kuid vett saades läheb see muld kuhu tahab . See kuulub sama idiootsuse kategooriasse kui PAETUHAGA tagasitäide. .

[Ardi]

Ikkagi,põhjenda miks on kile miinuseks.Kust peaks muld vett saama?Vett võib saada küll,kevadel lume sulamise ajal,kuid siis peab kümmekond cm madalamal olema.Sest see lisa 10cm (laagid 10cm+peno10cm) võib viia aluspinna allapoole õues olevat pinda,mistõttu lumesulavesi jäätunud maa korral võib voolata läbi vundamendi maja alla.Kõrgemale põrandat tõsta ei saa,maja isegi madal.

[cartman]

Mis arvad , et niiskus tuleb ainult maa seest ja sula lumest?

[Ardi]

No jääb veel kondents ja ülevalt põranda vahele sattuv vesi.
Arvestades seda,et veeaur on õhust kergem peaks eeldama seda,et kui altpoolt on niiskusekindel ja ülalt mitte,siis niiskus peaks ju ära aurama.

[külaline13]

Paistab et kilega on nii ja naa.
Arvo Veski palkmaja raamatus, "Betoonplaadile toetuv põrand" pannakse kile betooni peale (betooni all pinnas), et pinnaseniiskust tõkestada, sealt edasi laagid soojustusega. Kile alla kogunev pinnaseniiskus peaks seega lahkuma betoonplaadi külgede, ehk sokli kaudu? Toa poolt tulev aga...?
http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/Uu ... &Rakenne=1
ei näe mingit kile ette, kuigi ka betoonivalu pinnasele, mille vahele küll pannakse peno. Siit aga paistab, et pinnasel asuva laudpõranda tuulutuseks jäetakse laudade ja soojustuse vahele 2-3cm toasisene tuulutusvahe.
Jättes kileasja kõrvale, siis laagida ja soojustuse vahele pole küll mõtet vahesid jätta. Tuulutusvahe jäta kas laudade ja soojustuse vahele nö. toasisene (kui altpoolt umbselt vastu pinnast), või kapitaalsemalt tehes jäta põrand altpoolt õue tuulduvaks, kuid see nõuab siis laagide/talade tugipostidele viimist.
Isegi alt umbse lahenduse korral tasuks minumeelest see enda töövaev näha ja laagidele postid alla tekitada. Kasvõi mulla lõpuni augud kaevata ja postid laduda. Jääb võimalus mingigi tuulutusvahe laagide alla jätta ja õuega ühendada. Sel juhul lisandub küll laagide vahele tuulekindla kandevpinna moodustamise kulu.
Lihtsalt mullale kolm laagi toetada - põranda sidusus jääb kehvaks (seob vaid põr.laud), paned riidekapi nurka, varsti hakkab vajuma.

Samas - kaua see praegune põrand seal käinud on? Võid ka kõigele segastele õpetussõnadele käega lüüa ja teha nii nagu plaanisid. Sellist põrandat pole keeruline/kulukas mõne aja pärast üles võtta ja vaatlust teha.

[Ardi]

Aga kui panen peno 5cm 2 kihti ja alumine kitsam,et laakide juurest tuulutuse saaks tekitada,siis põhimõtteliselt kannab kogupinnaliselt va.ventilatsioonikanalid,seega ei tekiks ka suure seifi nurkapanemisel probleemi.Põrand jääb ujuvaks,st ei toeta ühegi vundamendi ega seinakonstruktsioonile.Kuna plaanis ka alumised 2 palki ära vahetada(suvel) ja sahvri 1 nurk on täies ulatuses mäda,seega läheb seal osa seina vahetusse.Katus lasi kunagi läbi.ka laetalad on seal läbi mädanenud.Praegu harutan siis lage lahti,kuni jõuan mittemädanenud osadeni.Plaan nüüd talvel siseseinad ja lagi(sahvriossa ajutine,toaossa pärislagi) teha ja siis põrand lõpuni,tõenäoliselt jätkan siis ka köögipõranda tegemist samal moel.Kööki tahaks veel väikse keldrimoodi asja teha,kaevata ehk mõni vana sügavkülmik-kirst maasse ja teha luuk põrandasse.Ostan kartulit 0,5tonni kaupa hinnaga 0,1eur/kg aga hoida pole eriti kusagil.Köögipõrand mädanes ära peale seda kui reliin sai põrandale pandud.
Puitmaterjali mul õnneks on ja isegi aega on nüüd pakasega.Tõsi lauamaterjali pean viima töökotta ja seal laskma põrandalauaks hööveldada,kroonihind oli neil 2.25jm,eurohinda ei teagi,tundub 0,15 eur jm olevat.Seega see väljaminek tuleb veel teha oma allapoole 0 jõudnud arvelduskontolt.
Toorest ja kuivanud palki on ka,aga saekaatrit ei taha sellise pakasega piinata,aga 15x15 materjali on vaja teha kuivakast,sest seda mul puuriitades pole,ei taibanud teha ja toorest ka vast ei hakka panema.
Pikk jutt ja teemast palju mööda.Aga vähemalt põranda osas sain targemaks.

[Robi 1]

Tore kui targemaks said! Aasaid tagasi poleks nii häid nõuandeid raha eest ka saanud! Kahjuks on aga valed harjumused sügavale juurdunud ja nii mõnigi valesti tehtud põrand kukub veel lähiajal sisse.
Ei oleks minagi uskund, et soojustamatta põrand võib lausa ojasid tekitada kui talvel toas on soe ja väljas paugub pakane.Mul oli just seina kõrvalt soojustus ära kukkund ja kui seina vahetasin, siis oli raske silmi uskuda, sest vett oli nii palju, nagu oleks veetoru katki. Mingit soojustamatta õhukanalit ei maksa küll jätta, sellest tuleb veekanal.

[Ardi]

Õhukanal tuleb soojustatud,ülalt 5cm peno,küljepealt peno ja teise küljepealt 10cm laak,alt jääb soojustamata.
Kas sinu põrandaalune pind on hüdroisoleeritud?

[Robi 1]

Mul oli põranda all savine muld ja enamasti nii see ka jäi, sest tühja tööd pole mõtet teha.Pinnas oli iseenesest täiesti kuiv kui posti aluseid kaevasin. Arvan, et vana põrand oleks veel sada aastat pidanud kui tuulutusavad poleks kinni vajund.Seest poolt isegi ei leidnud neid üles.Nüüd aga tegin suured augud, nii, et kass saab ka põranda all hiiri püüdma.
Soovitan soojalt, tee samasuguse malliga põrand nagu mina tegin, soojustades saepuruga.See ei maksa suurt midagi ja kahetseda pole vaja hiljem.Saepuru peab täiesti kuiv muidugi olema ja tuule eest kaitsma mitmekordse ehituspapiga.

[Ardi]

Loomulikult on pinnas iseenesest kuiv,kui on piisav ventilatsioon.Piisava ventilatsiooni korral ei mängi rolli ka maaseest eralduv niiskus.Aga parema ventilatsiooni jaoks peavad olema ka jämedamad laagid ja samuti ei ole hea,kui sügavamale viidud laagid vettiksid lumesula aegu.Häda on ka selles,et laakide alused kannavad suhteliselt väiksel pinnal,võib-olla 10%,kui minu variandi puhul kannaks 95% põrandapinnast peno puhul ja ilma penota ca 35% pinnast.Ehk põranda äravajumise oht on väiksem.
On võimalus ka tiheda laakide korral panna kile peale kiht saepuru,aga jätta õhuvahe siis põrandalaudade vahele ja ventilatsioon jääks siis majasisene.

[Robi 1]

See viimane varjant on kindla peale kahtlane!!

[onuremus]

ei saa aru kuidas mõni nii l..li järjekindlusega üritab puitlaagidel põrandat kilesse toppida. Soovitaks sellist põrandat
talad 50*150 (sammuga 400-600 mm) asetatuna tellistest või fibost postidele , otste alla tõrvapapp , talade vahele vahtplast , risti laagid 50*100 (s 400mm ) , põranda laud . Talade alune osa peab jääma kindlasti tuulduv . Kui kõrgused ei anna alt tuulduvat põrandat ehitada tuleb valida mingi teine põrandakonstruktsioon

[Ardi]

Sest keegi pole arusaadavalt põhjendanud,miks ei tohi tõkestada maa seest tulevat niiskust.
Nagu mainisin,maja on madal, põrandaga üles minna ei saa,vundament on madal,ei saa ka taladega minna liiga sügavale,muidu hakkab lumesulavesi põranda alt läbi jooksma,piki või risti talasid,sest sinu poolt pakutud variandi puhul läheb põrand 10cm sügavamale,ehk allapoole teispool vundamenti olevat maapinda.
Lisaks nende telliste (fibo langeb välja rahalistel põhjustel) kandepind maapinnale on suhteliselt väike,ca 10% põranda pinnast,seega on oht,et põrand vajub ära,kui rasked kapid ühte toanurka panna.

[cartman]

Kuidas ei ole põhjendatud, miks ei tohi? Sa lihtsalt ei saa ise aru või ei taha omale tunnistada. Kas sa arstiga kah vaideld kui ta sulle ravi määrab? Kui sind teiste arvamus ei huvita(piisavad põhjendused miks ja kuidas) siis tee see põrand valmis. Kyll ykskord, EHK, aru ka saad, mis valesti. Sinu puhul aitaks ainult puust ja punaseks systeem.(selleks kulub umbes 10a. temostreerimaks , mis juhtub, )

[Robi 1]

Vanu silikaate vedeleb igal pool tegelikult.Ise olen vanad korstnapitsid täiteks toonud ja alati korralikud kivid välja ladund, sest ära jõuab alati visata.
Aga ühel innukal " restauraatoril" mädanes nelja aastaga põrand läbi( oli mitmete tegurite kokkulangemine) ja tegi uue.Kui vesi nii madalal, siis oleks targem olnud, kohe alguses maja tõstmise peale mõelda.

[Ardi]

Selgitage,miks peaks põrand läbi mädanema,kui niiskuse tulek maa seest on tõkestatud ja on ka põrandaalune tuulutus.
On veel üks võimalus,teha laagid 50x100 materjalist,mis ei toetugi üldse maapinnani(mis on kaetud kilega),mis on vaid põrandalaudade sidumseks ja tuulutuskanal jookseb seega pikki laakide aluseid ja põrand kannabki vaid penol.

[cartman]

Kile, sinan peale 5x10 laagid ja nende peale teistpidi uued laagid mille vahel peno?

[Ardi]

Kile,sinna peale peno.Laagid ei toetuks kuhugile,laakidel oleks vaid põrandalaudade sidumisfunktsioon,laakide alt jookseksid 50x100mm tuulutuskanalid ja mingeid teistpidi laake ei tuleks.

[Puderjakapsad]

Niiskusrežiim muutub aasta jooksul seinast-seina ja see põhjustab viimatinimetet "konstruiga" põranda puhul ettenägematu ulatuse ja kujuga liikumisi, mis lõpp-kokkuvõttes viivad hävinguni. Õigupoolest see nagu polekski põrand.
Põrandaaluse tuulutuse koha pealt pole ka vist erilist ettekujutust tekkinud.
Alustaks otsast:
ruumi suurus, otstarve
külgnevad ruumid
vundamendi tüüp ja selle olukord
kõrgusandmed (palju üldse ruumi on uue põranda jaoks).
Siis ehk keegi nuputab sobiva lahenduse välja. Ah, jaa. Eelarve? Õhulosse pole mõtet ehitada, nagu ka mitte millesti ei saa midagi ehitada. Edu!

[Ardi]

Ruum on madal,elutuba,külgneb köök,sahver,välissein,teine eluruum.Osaliselt on köögi vahel reheahi.
Vundament on laotud paekivi,seisund norm,alumised 2 rida palke vajavad vahetust,see suvine töö.
Raha investeeringuks pole,kasutada saab seega vaid olemasolevaid materjale kile,peno,põrandalaud,saematerjal,tellised,saepuru,vanaõli.
Kuidas saab niiskusereziim äärmustesse kõikuda,kui maapinnast tulev niiskus on tõkestatud?

[Külaline]

Kuidas saab niiskusereziim äärmustesse kõikuda,kui maapinnast tulev niiskus on tõkestatud?

Kilega ei tõkesta sa midagi. Isegi mitte niiskuse levimist, veeaurust rääkimata. Viimane on ju gaas. Lood, aga sobiva keskkonna igasugu eluvormide tekkeks. Öeldaks ka, et kile maapinnal on seentele kasvuhooneks! Kui kilele vahtplasti veel otsa laod, läheb see kompott "veel paremaks"

Kui põranda alla mõistliku kõrgusega tuulevahet jätta pole võimalik, et ka tuul saaks sokliavadest sisse ja vastasküljelt välja, siis pane ainult valitud kuivad puittalad ja neile kinnita põrandalauad. Välisseina äärde on ka kuiva liiva soovitav panna kohe vastu põrandalaudu. Liiv peab olema paigaldamisel nii kuiv, et tolmab.
Kask, aga niiskevõitu põrandale pole just kõige parem puuliik.

taastaja

P.S. Loomulikult mõni võib väita, et on oma puitpõranda vastu pinnast "teab kuidas ehitanud" ja on soe ja on kestnud, siis olete õnnega koos.....aga juba seal kõrvalmajas elaval naabrimehel ei pruugi selline lahend aastatki kesta!

taastaja

[Robi 1]

Kui on suur niiskuse oht, siis ei anna kindlust ka kuiva liiva peale ujuva põranda ehitamine.Liiv ei tõmba niiskust üles aga ega ära ka ei kuiva kiiresti, kui vesi peaks näiteks lumesulamisega tulema.
Tegin omale töökojale sellise ujuva puitpõranda, sest seal suured raskused peal vahel.Kohe kui põrand valmis sai, kallasin ämbritega õli laudadele.Korrates seda mitmel korral, kuni lauad täis imbusid.Arvan, et peaks kestma.

[Ardi]

Üks variant on veel.Panna ristialusteks prussid nt 50x150,vaid prusside alla kile.Peale panna laagid 50x100,nende laakide vahele 5cm peno.Tuulutuse siis saab suvel teha välisvundamenist seega välja.