Püstpalkmaja soojustus

[ray]

Tere!

Tegemist on ca 100 a. vana miljööväärtusega püstpalkmajaga,väljast laudvoodriga. Mida arvata asjaolust, et maja on seespoolt soojustatud 12cm penoga (kipsi all), aurutõke puudub. Välisvoodri all tuuletõke kindlasti puudub, võimalik, et on pisut villa. Küsimus selles kuidas mõjutab peno seespool maja põhikonstruktsioonide eluiga? Kas miljööväärtusega majadele tuuletõkke paigaldamine oli / on seadustega vastuolus vms?

[arvutihdd]

Küsimus taandub asjaolule, kui korralikult on see vahtplast paigaldatud. Üldiselt on see 12 cm juba väga tõsine soojustus. Nüüd oleneb kui tihe see püstpalk seal on. Midagi head ei oska sealt loota küll. Tuuletõkke paigaldamine nüüd küll vastuollu ei lähe seadustega, võid neid ka soojustada, aga välisilme püeab samaks jääma. Ma üldse ei taipa miks panna majale uus laud ilma soojustuseta, täis idiootsus. See vill võrreldes muuga ei maksa midagi. See seesmine soojustus kindlasti vähendab maja eluiga .
Julgeks oletada, et vahtplasti tagune palksein on niiske või lausa märg. Kontrollida saad asja konstruktsiooni avades või termokaameraga.

[Külaline]

Tere. Antud konstruktsioon (sees 120 EPS ja väljas 20 puit) on vastavalt DIN 4108 või EN 13788 metoodikale täiesti aktsepteeritav lahend. Seda enam, et arvutus toimub homogeense puitkihi parameetritega, mida tegelikult ei ole, ehk tegelikud tingimused on soodsamad. Probleemiks on hoopis seina läbipuhumine (läbi palgivagede ja sealtkaudu penovuukide), Seetõttu oleks vajalik tuuletõkestud palgist väljapoole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld. P.S: Pole vajalik seina lahtivõtmist.

[ray]

Tänud vastuste eest! Tundub, et eelnevad sõnavõtud on üksteisele pisut vastukäivad. Huvitaks see kas sellise lahenduse puhul lähevad kandvad konstruktsioonid niiskeks ja hakkab palk mädanema või mitte? Kuidas see peno ikkagi mõjub sellele püstpalkseinale. Olen justkui kuulnud, et tavaliselt sellises kohas peno ei tarvitata. Mis juhtuks kui väljast lisada tuuletõkkeplaat voodri alla? Kui ikka soe aur liigub läbi seina väljapoole, siis mingi hetk muutub ta ju veetilgaks. Millises punktis võib see antud lahenduse juures toimuda? Tänud ette

[fgh]

püstpalgil pigem ikka 120 eps ja 200 palk vms(20 ei anna tollise laua mõõtugi), tavaliselt veel mingi tõrvapaber kusail väljas sees . tundub kahtlane jutt, et sobib. aga Alari juttu pigem usun nagu erakonnad ütlevad

[fgh]

kui hästi see peno üldse pandud on millega paigaldatud karkass ja vuugid vahtu täis ?

[Külaline]

Tere. Peno paigalduse kvaliteet ongi seotud läbipuhumisprobleemiga. Juhul kui see tuuletõke oleks halb, siis ma seda poleks soovitanud. Sama kogu kostruktsiooni kohta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld P.S: Kastepunkti teemast arusaamiseks on vaja süviti minna.

[ant]

Tere

Jääb arusaamatuks.

1.Palkmajale on lubatud paigaldada vahtplast välja, sest palk on aurutihedam kui vahtplast ja vähene tekkiv kondents kuivab välja. Kuidas toimub kuivamine vastupidi keeratud konstruktsioonis, kas niiskus ei peaks jääma mitte palgi taha pidama(aurutihedam). Kastepunkt peaks ju tekkima kuhugi soojustuse (vahtplast) sisse.
2. Kuidas mõjub peale soojustuse paigaldamist pidev läbi külmumine palgile ? Kas pikas ajaühikus mitte kahjulikult? Talvise temperatuuri erinevusega peaks ju mingi niiskus tekkima palgi alale?


Kas sellise seesmise soojustuse juures tuleks kasutada tihedamat vahtplasti(aurutihedamat) või kõlbab tavaline eps 50 või fassaadi 60 ?

Oleksin tänulik kommentaari eest .

Aitaäh

[Külaline]

Tere. Välispidine soojustus on alati parem. Kuid esineb olukordi (muinsuskaitsealune hoone), kus seda teha ei saa. Palk(sees)+eps on lollikindel varuga lahend ja ei teki mingit kondensi. EPS(sees)+puit on halvemate parameetritega, aga lubatu piires. Kastepunkt ekstreemtingimuste korral jääks palgi välispinna piirkonda. Puit on hea niiskussiduja. Külm ei tee palgile midagi, külm+vesi hakkaks vaikselt lõhkuma. Aga sellele vaatamata kestab puit kaua. Mida tihedam EPS/XPS sees seda parem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld