
Head installeerimistavad ütlevad, et erineva läbimõõduga ja/või erineva kiulisusega juhtmeid ühe kruviklemmi alla ei panda, seega ei saaks nagu ilma abivahenditeta ülalkirjeldatud ühendust teha.
Paar tuttavat automaatikainimest ütlesid, et milles probleem, natuke sättimist ja ei tule ta kusagile. Ja kui ei taha kinni jääda, siis koori juhe pisut pikemalt puhtaks ja kruti ümber takisti jala.
Kuigi see lahendus enamusel juhul toimib, tundub see minu jaoks pisut barbaarne. Pealegi on vaja iga ühenduse kvaliteeti üle kontrollida, kas juhe ikka jäi kinni või mitte. Kusagil lae all redeli otsas kõõludes ei saa neid otsasid nii mugavalt sättida ka, nagu hästivalgustatud töölaual.
"Noh, kui kinni ei jää, siis sa võid ju ka kokku tinutada", öeldi veel. Noh jah... seda võib teha hobi korras oma kodus, aga ma ei kujuta hästi ette, et suurte installatsioonide korral paigaldajad kolviga mööda laealuseid ronivad. Üks suvaline netist leitud pilt, mis kinnitab, et keegi tõepoolest on ka nii teinud.

Kolmas võimalus on võtta peenike, 0.5mm2 hülss ja juhe ning takisti jalg sinna kokku pressida. Pean tunnistama, et minul ongi praegu niimoodi tehtud.
Aga ikkagi tahaks teada, kuidas profid tegutsevad. Siinkohal ei pea silmas suvalisi nurgataguseid firmasid, vaid korralikke paigaldajaid.
Ja siis veel küsimus, kuidas valvesüsteemide paigaldajad ühendavad üheainsa toiteklemmi alla kümmekond eri suundades laiali jooksvat anduri- või moodulijuhet? Kas kogu punt keeratakse kokku ja vägistatakse siis klemmi alla või kasutatakse mingit välist klemmiliistu? Võib ju ka juhtmed hülsi alla kokku panna, aga siis tuleb ühe otsa lahtivõtmiseks kogu punt lahti lõigata.
Väga primitiivne tundub see valvesüsteemide maailm mulle võrreldes näiteks arvutivõrgu pesade paigaldamisega või telefoniga, kus pressitavad ühendused on ammu standardiks saanud ja tööprotsess rutiinne ja kvaliteet kontrollitav.