Mis on ikkagi tulevikuküte?

[Huvitabküte]

Tervitus foorumlased.

Paari aasta pärast panen koju mingi uue ja mugava küttesüsteemi. Hetkel teen tööd ja kogun raha ja loen igast materjale, ajalehti jne, mis puudutavad kütet jne asju.

Mis teie arvate, mis on lähima 10 aasta jooksul kõige mõistlikum mugava küttesüsteemi variant (kas õliküte, gaasiküte, pelletiküte, maaküte, õhk-vesi) ? Mina gaasi ei saa panna, pole läheduses trassi.

Põhimõtteliselt valin nende viie vahel.
Teatavasti 2013 elektriturg avaneb ja elektrihind tõuseb pea 2 korda, seega maaküte ja õhk.vesi küte ei olegi ju enam nii soodsad? Aga kas siis tõuseb kohe ka õli hind ja pelleti hind? Nad saavad ju oma hind lihtsalt tõsta siis.

Millest sõltub pelleti hind? Kas puidu hinnast?
Õli vist ei ole ka kuigi mõistlik vist?

Kõiksugused arvamused ja diskussioonid vägagi oodatud

[Veikko]

Tulevikus ei ole tähtis küttesüsteem, kõige tähtsam on maja soojustamine. Kui maja soojustatud nii, et aastane energiatarve on 30 kw m2 siis saab kõhugaasikatlaga maja köetud. Siis pole kallist elektrit ja Putini gaasi vaja, eesti põllumehed saavad ohtralt kapsast, hernest ja uba müüa kütuseks.

[Kalvis]

Elektri hind tõuseb ca 2 kroonini, või isegi veidi üle selle. Siin eestit puudutavas asjaolus on ülioluline, mis saab CO2 kvoodist. Kui EL viib jõusse oma kurja plaani see nui neljaks maksustada siis saab eestist vaat üks kallima elektriga EL riike. Ainus lahendus oleks siis tuumajaam. Kusjuures Kyoto ja muud protokollid ei nõuaks sellist maksustamist. Point selles, et muus euroopas on soojusjaamu oluliselt vähem elanikkonna kohta.
Gaas ja nafta on suhteliselt lähedasema hinnaga, gaas on nati odavam. Arvan, et suurt hinnalangust ei tule, kuid kas tuleb tõus, on teadmata. Leiukohti on, kuid tootlikusega on probleeme.
Eesti õnneks on meil veel palju küttemetsa ja seal valitseb pigem alaraie. Kuid puidumaterjalil küttehinnast moodustab enamuse just selle tarbijani toimetamine. Seega jääb pelleti hind sõltuvaks naftahinnast, kuigi arvan, et meie endi juures olev tootmisbaas annab soodsa hinna.
Soojuspumpade endi hind jätkab langemist, kuigi elektri hind jälle tõusmist. Samas COP 3-4 võib isegi kalli elektri juures osutuda soodsaks.

[trebla]

Tervitus foorumlased.

....Mis teie arvate, mis on lähima 10 aasta jooksul kõige mõistlikum mugava küttesüsteemi variant (kas õliküte, gaasiküte, pelletiküte, maaküte, õhk-vesi) ? Mina gaasi ei saa panna, pole läheduses trassi.

.......

Mina pakuks õhk-õhk + ahi

Muu Euroopaga võrdlemiseks vaadake hiljuti uuendatud www.energy.eu lehekülge. Seal nüüd 2010 energia hinnad üleval ja eestlane hakkab ehk kah vast euronumbritega harjuma.
Ise loodan vaikselt Gazpromi käteväänamist kildagaasi kasutuselevõtu tõttu ja pean vaikselt silma peal PV paneelide odavnemisel. Mitmed tootjad on teatanud paneelide tootmishinna 0,75 USD/Wp (0,5€/Wp) saavutamisest. Oerlikon pakub lausa sisseseadet, et sellise hinnaga (NB! ränil põhinevaid!) paneele toota. Võib öelda, et mullu saavutati selline tase, kus Saksamaast PV turg enam ei olene - nemad võivad nüüd kõrvale astuda aga rong on veerema lükatud.
Ehk nii 2017 on meil kah PV paneelid tavalised ja siis omatoodetud elektri hind võrguelektriga võrdne.... nii 0,25 €/kWh (0,3 €/kWh aastal 2020)

[Külaline]

Tulevikus ei ole tähtis küttesüsteem, kõige tähtsam on maja soojustamine. Kui maja soojustatud nii, et aastane energiatarve on 30 kw m2 siis saab kõhugaasikatlaga maja köetud. Siis pole kallist elektrit ja Putini gaasi vaja, eesti põllumehed saavad ohtralt kapsast, hernest ja uba müüa kütuseks.

Siin on kogu point kirja pandud. Tuleb väga hästi soojustada ja ventileerida ja siis saab kuni 130m2 maja otseelektriga ka odavalt kütta.

[mnjaaa]

Kas teie meelest 25 cm kivivilla seintes on hästi soojustatud?

[Veikko]

Kas teie meelest 25 cm kivivilla seintes on hästi soojustatud?

See on juba tuleviku rongist mahajäämine, 40-80 cm kivivilla tulevik. Vanad eestlase suutsid ehitada maju mille seinad olid 100 cm maakivi ilma erilise tehnikata. Miks siis nüüd ei ehitata kergmaterjalidest selliseid seinu. Kõik mõtlevad ainult välja ehitamise eelarvele. Mina aga soovitan valmismaja hoolduse ja energiakulusi vaadata järgmise 40 aasta jooksul.

[soojustus]

soojustus on 1 olulisemaid kohti maja ehitamisel.

sügisel panime ( ei hakka nime mainima)tööle küttesüsteemi kus maja kütmine toimub läbi ventilatsioonisoojuspumba e. siis ventilatsiooni väljatõmbel on soojuspump, mis toodab nii küttevett põrandaküttele, sooja vett ning soojendab läbi veekalorifeeri ventilatsiooni sissepuhutavat õhku. väljas ei ole ühtegi agregaati ega maa sees ühtegi toru.
süsteemi maksumus oli sama, mis teiste soojuspumba süsteemidega.
hoone soojusvajadus on 35-40W m2-le.
tulevik on hästi soojustatud majad ning buumi uberikud lähevad renoveerimisele.

[trebla]

soojustus on 1 olulisemaid kohti maja ehitamisel.

sügisel panime ( ei hakka nime mainima)tööle küttesüsteemi kus maja kütmine toimub läbi ventilatsioonisoojuspumba e. siis ventilatsiooni väljatõmbel on soojuspump, mis toodab nii küttevett põrandaküttele, sooja vett ning soojendab läbi veekalorifeeri ventilatsiooni sissepuhutavat õhku. väljas ei ole ühtegi agregaati ega maa sees ühtegi toru.
süsteemi maksumus oli sama, mis teiste soojuspumba süsteemidega.
hoone soojusvajadus on 35-40W m2-le.
........

Huvitav, püüan aru saada.
Kas seda arvutust peaks jämedalt tegema nii:
Tüüpiliste elamute soojuskadude kohta väidetakse (näit siin lk lõpus http://www.energiaaudit.ee/new2/sisu.ph ... 7&lang=est) , et vent viib välja kolmandiku energiast.

Kui nüüd ülejäänud kaks kolmandikku kadudest hea soojustamisega kaks korda väiksemaks tõmmata, siis järelikult jääb algsest soojavajadusest alles 2/3 millest nüüd poole moodustab ventilatsioon. (Kuna tarbevee soojustagastusest sa ei räägi , siis piirete algne soojakadu 40% tuleb viia 10% peale (vendi 35%- tarbevee 25% =10% ) ehk neli korda vähendada?)

Seega tuleb sama õhukoguse juures (mis kütteperioodi keskmisena võetakse õuest 0 kraadise temperatuuriga ja ideaalses soojusvahetis saab oma 20 kraadise temperatuuri väljapuhutavalt õhult) see soojusvahetis juba 0 kraadini jahutatud õhk soojuspumba abil veel -20 peale alla jahutada, et soojustasakaal säiliks?

Seega sellise küttesüsteemi kasutamine on võimalik juhul kus vendi energiakulu moodustab poole või rohkem maja energiavajadusest?

Aga mis toimub, kui õue temperatuur on -10 C, -20 C ?
Kas majast väljub õhk temperatuuriga vastavalt -30 C ja -40 C ?
Või suurendatakse õhukoguseid, seega toas peab laudlina knopkadega kinni panema,et tuul ära ei viiks?
Või minnakse otseelektrikütte peale?

Palun kirjuta siia uuesti oma maja energiakulu, sest vattides mõõdetakse võimsust mitte energiat.

Selle põhjal (35-40W m2-le) 130 m2 majas ma saan, et 130m2 x 40W x 24 h x 365 p = 45 552 kWh aastas, ehk kisub üle 50 000 krooni aastas kõvasti.

Mitu ruutmeetrit su maja on ja palju oli jaanuari elektrienergiakulu (nagu ma aru saan - muid energiasisendeid ei olnud)?

[motamees]

Tulevikuküte Kes seda ikke ette oskab õelda. Palju erinevaid küttesüsteeme on läbi käinud ja tulemas. Kõikse aeg on nende kõrval kindlalt olnud ahi.
Olen isegi kunagi ahjud majast välja lõhkunud ja teinud "tuleviku" küttesüsteemi. Nüüdseks on see süsteem vajunud aegade hämarusse ja mul olnud veel mitmeid erinevaid "tuleviku" süsteeme. Ja kõige lõpuks olen ikkagi jõudnud tagasi ahjude ja pliita juurde, kuhu saab lihtsalt puid alla panna.
Ei maksa kaasa minna igatsorti moevooludega ja otsida oma raha eest tuleviku küttesüsteemi. Ükski tänane tippsaavutus ei ole 20 aasta pärast enam "moes". Kindlasti aga on ka 100 aasta pärast puuküttega ahjud majades.

[mõtiskleja]

Motamees!Kui sa oled teinud paar ahju,siis veel ei tohiks nii globaalseid ennustusi teha.Tänapäeval ainult oma mätta otsast kiikamine ja enese asju imetledes,ei ole just õige tegevus.
Lugesin ka tõlget kütmisest.Enne,kui tõlkimise raske töö ette võtta,tuleb endale teadvustada,kas see artikkel kannab endas miskit uut.See artikkel ei kandnud,vaid kinnitas tõsiasja,kui erinev on elu erinevates paikades.
Ainult ahjudesse(ka neid on erineva konstruktsiooniga)panustamine on lühinägelik tegevus,sest paljud ikka seda luksust ja "Odavust" omavad,et metsa ääres elavad.

[Kalvis]

Veidi siiski tõrva mee sisse. Euroopas ei tunta ahje, neil on need klassikalised metallkaminad või siis kivikaminad. Kui üldse mingi ahi on siis on see nunnauuni või tulikivi kamin. Ainus erand on holland, kus mingil ajaloolisel põhjusel soojalõõriga kaminast sai ka ahi (eestis on see liik nimega hollandi ahi).
Seega on täna kamin euroopas vaid iluasi ja seepärast ka karm kriitika nende rauast südamike suhtes, mis eesti kliimas ei sobi pidevaks kasutamiseks või jääb enamusele mõistatuseks, kuidas nendes imesüdamikes tuld teha saab. Ja puupliiti pole euroopas ma enam üldse näinud, kui siis ehk muuseumis.
Vot nemad euroopas kasutavad just neid tulevikukütte lahendusi. 99% majadest kasutavad vaid elektrikütet, samas säästupirnid laes. Soojuspump on peamiselt eputamiseks, kuid kuna saksas on selle seadmele elekter 4 korda odavam siis raha lugevad inimesed on ka neid paigaldanud. Ida-euroopas (ja mõnel vaesel lääne-euroopas) on veel popp gaasiküte, kusjuures meile tuttavate balloonidega. Võimalik, et mõni üksik kasutab õlikütet või pelleteid, kuid mul ei õnnestunud neid kohata. Skandinaavia ja euroopa on veidi erinevad - kuna skandinaavias on mõnes piirkonnas üsna külm siis on seal praktiliselt mõtlevaid inimesi rohkem ja soojuspump ning õliküte on tavalised asjad. Kuid et keegi kasutaks ahju või pliiti põhiküttena, pole veel kohanud.

[Tupsu]

...
Ainult ahjudesse(ka neid on erineva konstruktsiooniga)panustamine on lühinägelik tegevus,sest paljud ikka seda luksust ja "Odavust" omavad,et metsa ääres elavad.

Lindlasti mitte nii lühinägelik, kui siin külalisena vahtu suust välja ajada...
Ahi oli eelmisel sajandil asi, mis eestimaal sooja on andnud ja kindlasti jääb selleks ka sellel sajandil.

Aga kas vahtu ajav külaline peale kriitika omalt poolt midagi välja pakkuda ei oskagi ?
Mis siis on ikkagi tuleviku alternatiiv ahjule, mis suudab olla suhteliselt universaalne kütuse osas (halupuit, jämeda fraktsiooniga pellet, saepurubrikett, turbabrikett, pabermassist pressitud brikett, biobrikett jne ) ja oleks ühtlasi sõltumatu ka elektrist ?

Või kui sul oma metsa pole, siis on oma elektrijaam, kus oravad ratast ringi ajavad ?

[mõtiskleja]

Lgp,Tupsu.Ma ei aja vahtu ja enne,kui ma postituse sisestan proovin selle ka läbi lugeda ja parandada.
Sinu postitus algab "sõnaga"-lindlasti.Ole nüüd aus ja ära seda paranda,kuigi sul see võimalus on.
Ei ole prohvet,aga alustaks kõigepealt sellest,et ehitaks õige maja mitte kahepeale 200m2 ja mitu korrust!

[Tupsu]

Lgp,Tupsu.Ma ei aja vahtu ja enne,kui ma postituse sisestan proovin selle ka läbi lugeda ja parandada.
Sinu postitus algab "sõnaga"-lindlasti.Ole nüüd aus ja ära seda paranda,kuigi sul see võimalus on.
Ei ole prohvet,aga alustaks kõigepealt sellest,et ehitaks õige maja mitte kahepeale 200m2 ja mitu korrust!

Mul on sulle ainult üks ülekutse. Külalisena vahutamise asemel postita oma siinse konto ja kasutajanime alt. Teame mõlemad, et see on sul olemas.

[trebla]

Vot nemad euroopas kasutavad just neid tulevikukütte lahendusi. 99% majadest kasutavad vaid elektrikütet, samas säästupirnid laes. Soojuspump on peamiselt eputamiseks, kuid kuna saksas on selle seadmele elekter 4 korda odavam siis raha lugevad inimesed on ka neid paigaldanud. .

Kust sa selle protsendi võtad? Pigem on Lääne-Euroopas valdav gaasiküte.

See neljakordselt odavam elektrihind saksas soojuspumbale on huvitav. Kas soojuspumbal on omaette arvesti või saab maja kogu elektri sel juhul odavamalt?
Saksas on väiketarbija elektrihind muidugi nii kirveks aetud, et sealt annab neli korda alla anda küll. Ju siis pole eelarvele koormav ja Kyoto eesmark vajab täitmist. Gaas on keskelt läbi igal pool nii kolm kuni neli korda odavam kui elekter. Seega soojuspumba äratasumine(ilma erihinnata) nõuab väga head COP-i või on lausa küsitav. (http://www.energy.eu)

Puupliitide ja ahjude koha pealt sinuga nõus - tööjõud Euroopas kah nii kallis ja metsa vähe, et ju lõpetati need ammu ära. Siis kui gaasi ja naftat veel üsna muidu sai..

Säästupirni tasub lakke ikka panna - pigem kulutada see elekter soojuspumbale COP-iga 2 kui otse lae all (seega vales kohas) pirni põletada.

PS1
Sa tundud muidu informeeritud inimene olevat.
Kuidas meil soojuspumpade poolt kokku hoitud elektrienergia pealt CO2 kokkuhoidu arvestatakse ja Kyoto eesmärgi täitmise hulka raporteeritakse?
Ja kas eesti soojuspump paistab Brüsselist rohelisem kui Läti oma (neil ju taastuvelektri osakaal vist 40%)

PS2 Pelleti hinna oluliseks kujundajaks on võimalus teda eksportida.
Kui rootslane maksab ikka rohkem, siis ei hakata teda eestis sõbramehe poolest oluliselt odavamalt müüma...

[erikB]

Tere!

Tuleviku küttesüsteemi valikul tuleb lähtuda ikkagi sellest, millist tooret on meil tarbida eeldatavalt ka 30 aasta pärast, kui põlevkivi on otsas, kogu gaas müüakse näiteks Indiasse ja Hiinasse ning tuumaelektrijaamast ei saanud ka asja, kuna uraani ammendumise pärast sõitis tuumakütuse hind taevasse. Ja töötatakse selle kallal, et suudetaks ka tooriumit tuumakütusena kasutada, sest selle varud on hiiglaslikud, kuid veel ei osata sellega midagi peale hakata. Meil on ja tõenäoliselt jääb alati olema puitu. Kütteseadmed võivad minna veel puidu peal kõvasti efektiivsemateks (vanemad ahjud ja pliidid, USA-s sertifitseerib EPA pliitisid, mis on äärmiselt efektiivse põlemisega), meil veel tuleb korstendest sellist musta tossu, et rahast ja enda kopsudest hakkab kahju. Seega, mina soovitan kas ahje, pelleti katelt või Stirlingi välipõlemismootoril põhinevat, pelleteid kasutavat kodust soojuselektrijaama, mis on vist ka Eestis turule ilmunud (http://www.futuren.ee/index.php?page=sh ... &Itemid=59). Lisame suvekuudeks juurde päikeseküttepaneelid sooja vee tootmiseks (üks paneel annab 1000 kw/h umbkaudu aasta peale soojust), hakkabki meil küttesüsteem ilmet võtma. Lisame juurde ka ülihea ja õhutiheda soojustuse ning efektiivse soojustagastiga ventilatsiooni, saame rääkida majast, kus on odav ja hea elada. Rusikareegel on see, et kui kulutad 5 eurot kütte/elektrivõimsuse loomiseks, saaksid, kulutades 1 euro hoopis säästlikumateks lahendusteks, sama tulemuse (parem osta 100 eur eest soojustust kui 500 euro eest kütteseadmeid/ kütet).

Parimat,

keemik

[Tupsu]

... Kas soojuspumbal on omaette arvesti või saab maja kogu elektri sel juhul odavamalt?
...

Et taotleda BAFA toetust, peab Õhk Vesi soojapumbal olema eraldi soojaarvesti ja voolumõõtja. Süsteem peab tootma ka tarbevee. Peale selle peab näiteks Õhk-Vesi pumba aastane kasutegur toetuse saamiseks olema 3,7
Lähemalt siit lehelt http://www.bafa.de/bafa/de/
http://www.bafa.de/bafa/de/energie/erne ... 7_2010.pdf

avalduse vorm
http://www.bafa.de/bafa/de/energie/erne ... bfa_wp.pdf

[Eestikinnisvara]

Täna, hetkel, on väga raske ennustada, mis võib olla tuleviku küte. Nagu näete, vaieldakse selle üle terves maailmas ja mitte ainult ei vaielda, vaid tehakse ka uuringuid, katsetusi jne..
Minule hetkel kõike põnevam on olnud jälgida Soomet, kes on suutnud hakata tootma BIO-gaasi. Aga millest? Inimeste tekitatud prügist.
Ehitatud on täiuslik prügila, millest eeldatavasti vuhiseb biogaasi 30 aastat jutti. Loodame. Süsteemi on rakendatud 4 (rongi veduri suurust) mootorit, mis töötades tekitavad elektrit. Üleliigne põlemisel tekkinud jääkprodukt suunatakse soojatrassi. Süsteem täna töötab üliedukalt.
Juba käivad ehitustööd samasuguste prügilate ehituseks.

[motamees]

Motamees!Kui sa oled teinud paar ahju,siis veel ei tohiks nii globaalseid ennustusi teha.Tänapäeval ainult oma mätta otsast kiikamine ja enese asju imetledes,ei ole just õige tegevus...

Sohh, kelle liivalossi pääle ma nüüd kogemata astusin?
Ma võin ju ahjude tegemise sootuks katki jätta, sellest ei muutu ajalugu ega tulevik. Võib ju ka teise mätta otsa ronida, aga ikkagi on inimene ennast soendanud tulepaistel ja ei see kao kuhugi.

[Kalvis]

Prantsusmaal ei õnnestunudki muud näha kui elektrikütet, seda ka suurlinnas. Saksas oli suurlinnas siiski radikad seinas ja seda võidi kütta kurat teab millega. Vaevalt nad ise teadsid mis küttel katlamaja töötab. Gaas on siiski lemmikküte tsentraalkatlamajadel. Kõigi eramajas elavatel oli elekter välja arvatud autojuht, kes oli soojuspumba paigaldanud. Tema argumentideks oli roheline elustiil ja riigi toetus. Just sellisena nad soojuspumpa sealmail reklaamivad. Prantsusmaal öeldi soojuspumpade kohta, et nemad ei kasuta ega ei plaanigi kasutada. Pumbast oldi kuuldud, kuid ei teadnud nad mitte kedagi kes seda kasutaks. Gaasi kohta (eriti kui venemaa peaks kraani kinni keerama) arvati, et see neid ei puuduta, sest nad peale tööstuse ei tea kes kasutaks. Ungaris aga oli vastupidi, sest gaasipuuduse kohta läks vandesõnu venemaa suunas teele ja eriti vihased oldi, et tuli rahalist kahju kanda just külmade aegu.

Mis küte on kasutusel on siiski võimalik ette ennustada. Sütt jätkub maailmas veel senise kasutusega mitmesajaks aastaks. Eks tulebki vaadata ju peamiseid säilinuid energia allikaid. Tuuma ja tuuleelekter on peamised kasvajad elektri alal, gaas ja nafta annavad positsioone "taastuvatele" ja tuulele. Ma siin erilist probleemi ei näe 50 aasta jooksul.
Eestis kasvab puidu, turba ja tuule osatähtsus. Võimalik et kunagi tuleb tuumajaam (see lahendab elektri probleemi).

[Lammas]

Loen ja imestan mõne tegelase kiindumust ahjudesse, puupliitidesse. Iseenesest ei ole mul nende seadmete vastu mitte midagi, igale asjale on oma koht. Me ei kujutaks ette 200m2 suurust maja, mida peaks hakkama ahjudega kütma. Puude vedamine üles korrusele, sõltuvalt maja planeeringust võib ka igal korrusel mitu ahju vaja minna jne. Tööd armastavale inimesele on see variant muidugi väga sobiv.
Huvitav, mis on nö sajandivanuse ahju kasutegur? Mis on puupliidi kasutegur? Olen miskipärast üsna veendunud, et need ei saa ligilähedalegi puugaasikatla kasutegurile.
Ahjudega küttes on paratamatus sisekliima meeletu kõikumine. Samuti ei saa vannitoa põrandat ahjuga soojaks jne. Miinuseid võib veel küllaga laduda.

Olen aga üsna veendunud, et lähituleviku küte ei muutu. Üsna rohkem hakkame kasutama otsest päikeseenergiat. Eks siin peab riik ka omalt poolt õla alla panema ja hakkama doteerima päikesekütet.
Otseelektriküttele tõmmatakse vast peagi kriips peale - elektri tootmine on juba nigela kasuteguriga. Pigem tulevad kasutusse mikro CHP-d ehk pisikesed soojuselektrijaamad, mis töötavad stirling mootori põhimõttel. Siin ei ole enam vahet, kas kütad puuga või gaasiga või õliga, pumpade käivitamiseks vajalik energia saadakse katlast.

Eks tulevikus (loe: juba täna) tuleb rõhuda aga sellele, et kütmise vajadus oleks viidud miinimumini st võimalikult palju kasutada ära olemasolevat energiat (võta kasvõi kanalisatsiooni lastav soe vesi).

Ei taha nagu hästi uskuda, et lähitulevikus on igal majal oma tuumakohvrike, mille ühendad maja elektrikilbiga ja ongi mured murtud

[Külaline]

Külalise "Lammas" kirjatükki lugedes tuli mul millegipärast meelde viimasest vene ajast jutt uudisteagentuurilt NSR, et meie majakatel ka pisikesed ja autonoomsed jaamakesed elektri tootmiseks. Kas keegi on äkki midagi asjalikumat kuulnud sellest või oli see lihtsalt tookordne NSR uudis?
Urmasr

[Kalvis]

Ma olen niipalju kuulnud, et tänapäeva majakad kasutavad tuult+päike. Osadel vanema generatsiooniomadel oli veel mingi kütusega (tavaliselt gaas) backup, uuematel on vaid need kaks. Energia salvestatakse akudesse + ülikonded, viimased pidid üsna vajalikud olema.

[trebla]

Prantsusmaal ei õnnestunudki muud näha kui elektrikütet, seda ka suurlinnas. .........Gaas on siiski lemmikküte tsentraalkatlamajadel. Kõigi eramajas elavatel oli elekter välja arvatud autojuht, kes oli soojuspumba paigaldanud. Tema argumentideks oli roheline elustiil ja riigi toetus. Just sellisena nad soojuspumpa sealmail reklaamivad. Prantsusmaal öeldi soojuspumpade kohta, et nemad ei kasuta ega ei plaanigi kasutada. Pumbast oldi kuuldud, kuid ei teadnud nad mitte kedagi kes seda kasutaks. Gaasi kohta (eriti kui venemaa peaks kraani kinni keerama) arvati, et see neid ei puuduta, sest nad peale tööstuse ei tea kes kasutaks. Ungaris aga oli vastupidi, sest gaasipuuduse kohta läks vandesõnu venemaa suunas teele ja eriti vihased oldi, et tuli rahalist kahju kanda just külmade aegu.

......).

Prantsusmaal on jah elektriküte tõenäoline, sest neil on vist miski 70% elektrijaamu tuuma peal ja selle öise elektri ärakasutamisega peaks seega olema probleem. On ju meilgi (vähemalt olid) levinud prantsuse päritolu elektriradikad - Airelec'i ja Atlantic (ja Ensto?).


Luksemburgis olevat miinimumpalk 1800€, elektri hind 18senti/kWh. Tegelane saab siis miinimumpalga eest 10 000 kWh elektrit. Seega nõukaajal (mida mõned taga ohkavad) pidanuks vastav palk olema 400 rutsi, elektripliidiga 200 rutsi - ehk siis nõukaaegne keskmisest pigem parem palk. See võimaldas laristada küll. Miks peaks lääne inimesed teisiti mõtlema ? - selline madal elektrihind säästmist ei soodusta. Pealegi väiksemapalgalistel on seal kohe sotsiaalabi õlga alla panemas, kui inimene oma arveid ei jaksa maksta.. - saksamaal olevat töötud, et nad end tõrjutuna ei tunneks , saanud omal ajal ka pordumaja külastamiseks talonge,..

(enam vististi talonge ei anta...nüüd on selle asemel Ryanair, mis baltikumi lendab)


Seega säästlik kütteviis tuleb meil ikka ise välja leiutada...siis kunagi hiljem tulevad eurooplased meilt õppima...