Rikkevool, lekkevool jms

[keke]

Tere härrased.

Hiljuti ostsin endale maja ning nüüdseks olen ühele poole saanud elektrisüsteemi uurimisega.
Põhimõtteliselt näeb olukord välja nii, et elektrikilp on maja kõrval abihoones. Kilbis on peale peakaitset igale faasile 30A sulavkaitse. Sealt edasi läheb jämedam juhe majja kus järgneb kohe moodulkarp. Seal jatatakse faasid erinevate kaitsete vahel ning sealt edasi suunduvad maja peale laiali. Moodulkarbis on ainult tavalised automaatkaitsmed - 10A kaitsmed on valgustuse jaoks ja 16A pistikupesade jaoks nii nagu ikka.

Kuna kuskilt on kõrvu jäänud, et isegi seadus kohustab mind selleks siis küsiks üle, et kas antud süsteemi on vajalik paigaldada ka rikke- ja/või lekkevoolukaitsmed? Kui jah siis ehk keegi viitsib võiks maakeeli seletada ka miks nad vajalikud oleks ja kuhu antud ahelikus paigaldada?

Ideaalis oleks hea kui need saaks paigaldada elektrikilpi peale sulavkaitsmeid kuna seal kohta palju ning siis saaks kogu maja kaitsutd. Moodulkarpi kahjuks panna ei saa, sest siis oleks vaja välja vahetada terve moodulkarp kuna kõik mooduli kohad on täis.

PS - töid ise tegema ei hakka, üritan ennast lihtsalt kursi viia kuidas miski toimib ja mis tegemist vajab

[siberihunt]

vaja on rikkevoolukaitsmeid.
kõik pistikupesadesse minevad kaablid peavad läbima rikkevoolukaitsmeid. rikkevoolu kaitset saab panna ka kohe peale peakaitset aga siis on see probleem et kui peaks tekkima ühes pistikupesas rikkevool siis kaitse rakendumisel kaob elekter kogu sinu nn "moodulkarbist" ning majas kustuvad ka tuled- üsna häiriv ma arvan. Muidugi on ka võimalus panna igale faasile oma RKV, siis rakendumisel jääb 2/3 kilbist vool alles.
Kõige ideaalsemad oleks kaitseautomaadid mis on koos rikkevoolu kaitsmega- igal grupil siis on oma rikkevoolu kaitse.
võib panna ka 1 rikkevoolu kaitsme näiteks 2-3 kaitseautomaadi kohta - Lahenduse peab loomulikult teostama pädev isik.

[tommy4]

Lisaks Siberihundi asjalikule seletusele ja vastuseks Keke küsimusele, milleks rikkevoolukaitset vaja on: rikkevoolukaitse kaitseb inimest, katkestades elektriahela inimese (või ka looma) faasikontaktiga kokku puutumisel.
Soovitaksin samuti mitut rikkevoolukaitset, et kaitsme rakendumisel mitte kogu maja "pimedaks" teha.

[dumbuser]

Teema algust lugedes ja soove arvestades kipub minul küll tunduma, et see on piix kukkund üritus. Kogu see kaitseteema tahetakse ju õue panna. Mis tähendab, et esimese vea puhul on kogu maja pime. Kui panna igale faasile eraldi RVK siis on nagu siberihunt juba ütles 1/3 majast pime. Samas ma ei tea kui hea mõte on kolmefaasilise tarbija puhul (pliit, boiler, jne) panna igale faasile eraldi RVK. Ehk siis minu arvates on see õueteema igatepidi haige lahendus. Kui see kaitseteema tuppa panna siis saaks isegi mõistliku lahenduse aga see tähendab praeguse kapi väljavahetamist või lisakapi paigaldust.

[keke]

Terekest jälle.
Nagu ma aru sain siis rikkevoolukaitse rakendub ainult kui mõni inimene/loom puutub lahtist faasi ja samal ajal maad, eks?
Kui tihti reaalselt sellien asi juhtub? Minul isiklikult pole veel enda elu jooksul kordagi juhtunud (phui-phui-phui), halvemal juhul ehk tulevikus paar korda elus tuleb selline olukord kodus ette ning siis ei ole ju väga raske kohe maja kõrval olevas abihoones kaitse uuesti sisse panna.
Tegu on ju kaitsevahendiga. Kui tõesti midagi juhtuma peaks siis lähen pigem jumalat tänades (et see kaitse üldse olemas oli) kaitset sisse lülitama kui vannun, et kurat miks see kaitse nii kaugel peab olema ja kõik korraga välja lülitama

Ühesõnaga, kuna see mind ei häiri, et mõne halva juhtumi puhul terve maja pimedaks lööb siis oleksin nõus laskma kilpi panna siiski kolme faasilise rikkevoolukaitsme. Küsiksin üle ainult üle, et mis numbrid ja parameetrid antud kaitsme puhul olulised on? Millest nad sõltuvad ja olenevad?

Muidu kodus ühtegi kolmefaasilist tarbijat ei ole. Pliit ja boiler mõlemad ühe faasi peal. Aga sellegipoolest ei saa ma kilpi igat faasi eraldi kaitse alla panna ju? Nagu ma aru saan siis tööpõhimõttelt võrdleb kaitse faasi minevat voolu ja nullist tagasitulevat voolu ning erinevuse puhul rakendub. Kilbis aga on ju ainult üks juhe kuhu kõik faasid kokku jooksevad.
Ärge kividega loopima hakake kui valesti asjast aru saan

Tänud ka seni vastanutele!

[siberihunt]

rikkevoolukaitse rakendub ka lekkiva elektriseadme puhul kui lekkevool on suurem kui 30mA ehk muutub rikkevooluks.
see on muidugi teoreetiline ja praktikas arvan et ei esine selliseid seadmeid sul kodus väga palju aga kui sul on näiteks 6 lekkivat elektriseadet korraga vooluvõrku ühendatud(minu mäletamist mööda on lubatud elektri seadmel lekkida kuni 5mA) siis see rikkevoolukaitse juba rakendub, aga samas praktilist ohtu ei ole.

ning kas sa oled kunagi saanud näiteks pliidist voolu? või mõnest muust seadmest? Sellisel puhul oleks RKV kohe rakendunud. Muidugi kui see seade on korralikult maandatud siis oleks Rkv juba rakendunud ennem seda kui sa üldse toda seadet puudutada oleks jõudnud.

Kui su peakaitse on 3 faasiline- st sinna läheb 3 juhet ja välja tuleb 3 juhet, siis on sul 3faasiline el süsteem, kui läheb 1 juhe ja välja 1 juhe siis on 1 faasiline. 3 faasilise puhul saad panna teoreetiliselt igale faasile oma RKV. aga vastavalt headele tavadele nii ei tehta tavaliselt.

Selge on see et parem on kui on kasvõi 1 RKV mis maja pimedaks teeb, kui üldse mitte midagi.
Ideaalne lahendus siis nagu juba ka kasutaja dumbuser mainis on teha ümber majas olev kilp- see on muidugi kallis ettevõtmine. Ning samas ei saa ma ka aru inimestest kes kasutavad oma elektrisüsteemis kilpi kuhu ei ole võimalik hiljem enam midagi juurde lisada. suurem kilp ju ei maksa nii palju rohkem...

RKV- peab siis rakenduma rikkevoolu puhul mis on suurem kui 30mA. Kui paned 1 rikkevoolu kaitsme peale oma peakaitset siis peaks see olema 30mA/40A - hind ca 500-700 eek.

[keke]

RKV- peab siis rakenduma rikkevoolu puhul mis on suurem kui 30mA. Kui paned 1 rikkevoolu kaitsme peale oma peakaitset siis peaks see olema 30mA/40A - hind ca 500-700 eek.

Ehk siis siis "30mA" on igal juhul sama ja "40A" sõltub peakaitsmest?

[Külaline]

Korralik lahendus oleks selline kus kõik lülitid/valgustid oleksid eraldi kaitsete all mis läbi RKV kaitsme ei lähe ning kui RKV kaitse rakendub siis on umbes-täpselt 0/3 majast pime.

[dumbuser]

Eee ... misasi see RKV on ? Ja ega aru küll kottigi ei saanud mismooodi see asi töötab. Et kui see kaitse ikkagi rakendub siis jäävad kõik asjad edasi pingestatuks ?

[Külaline]

Kui aru ei saa tuleb uuesti lugeda mitte kohe lolle küsimusi esitada.

Aga hea küll, teeme siis puust ja punaselt väga lithsa näite.
Kui mul oleks ühetoaline korter siis kõige õigem oleks panna kõik pistikupesad ühe kaitsme taha ja valgusallikad teise kaitsme taha. Rikkevoolukaitse tuleks paigaldada ainult enne seda kaitset mis toidab pistikupesasid. Sellisel juhul kui rikkevoolukaitseme välja lööb siis tuba pimedaks ei jää.

Mõistame või pean pildi ka joonistama?

[dumbuser]

Minu viga jah, et suutnud algul esimest lauset endale arusaadavaks teha.

[trebla]

........ning siis ei ole ju väga raske kohe maja kõrval olevas abihoones kaitse uuesti sisse panna.
Tegu on ju kaitsevahendiga. Kui tõesti midagi juhtuma peaks siis lähen pigem jumalat tänades (et see kaitse üldse olemas oli) kaitset sisse lülitama kui vannun, et kurat miks see kaitse nii kaugel peab olema ja kõik korraga välja lülitama

Ühesõnaga, kuna see mind ei häiri, et mõne halva juhtumi puhul terve maja pimedaks lööb siis oleksin nõus laskma kilpi panna siiski kolme faasilise rikkevoolukaitsme. Küsiksin üle ainult üle, et mis numbrid ja parameetrid antud kaitsme puhul olulised on? Millest nad sõltuvad ja olenevad?

Muidu kodus ühtegi kolmefaasilist tarbijat ei ole. Pliit ja boiler mõlemad ühe faasi peal. Aga sellegipoolest ei saa ma kilpi igat faasi eraldi kaitse alla panna ju? Nagu ma aru saan siis tööpõhimõttelt võrdleb kaitse faasi minevat voolu ja nullist tagasitulevat voolu ning erinevuse puhul rakendub. Kilbis aga on ju ainult üks juhe kuhu kõik faasid kokku jooksevad.
Ärge kividega loopima hakake kui valesti asjast aru saan

Tänud ka seni vastanutele!

Minuteada on näiteks Saksamaal küllaltki levinud, et maja peakaitselülitiks on kolm ühefaasilist kaitselülitit - seega sisuliselt sama seis sinu sulakatega. Ühe faasi kadumine ei ole jah nii ebamugav kui kolme. Paar kuud tagasi kadus meie kandis juba alajaamast üks faas ära ja mina kodus isegi ei märganud seda.... alles siis kui naaber tuli uurima, et miks mul tuli toas aga temal mitte, sain teada.

Kuid kolme ühefaasilise rikeka paigaldamiseks kõrvalhoonesse peaksid sinna veel kolm eraldi neutraali vedama, seega ilmselt veel suurem töö kui majakilbi ümberehitamine(ja ega seda vist ei tohikski?). Ja summaarse normaalse lekkevoolu peale tarbetu rakendumise võimalus jääb nn. 'pearikkevoolukaitse' puhul alles ja ka vea otsimine on paljude hargnevate liinide taga olevate tarbijate puhul keerulisem.

Elektripaigaldis peab vastama ehituseaegsetele nõuetele - seega kui sul nõukaaegne asi siis sa ei PEA midagi tegema. Küll aga oleks muidugi mõistlik uus ja kaasaegne kilp teha, ja siis juba varuga, et igasugu kasulikke jubinaid veel sisse panna. Kindlasti puudub sul ka liigpingekaitse. Lisaks võiks boileri vaid ööseks kütma panna.Pluss reserv uutele tarbijatele tulevikus...

Need rikkevooluvabastiga automaadid on head ja säästavad veidi ruumi, aga nende puhul ei pruugi aru saada, kas kaitse läks välja liigvoolu või lekkevoolu peale .

[Küülaline]

Need rikkevooluvabastiga automaadid on head ja säästavad veidi ruumi, aga ...

on millegipärast mõttetult kallid ja ruumi ka ei säästa, kuna igaüks võtab vähemalt 2 moodulikohta.

[jan]

1 mooduli laiused RCBO-d on ammu olemas. Siiani on need olnud kõrgemad, kui tavalised kaitselülitid, kuid GE-l aga näiteks uuemad kaitselülititega täpselt samas mõõdus (vt http://www.ve.ee/public/files/compact_e-rcbo.pdf). Ebaproportsionaalselt kallid on nad aga küll, kuid häda korral saaks kasutada, kui kilpi laiendada ei taha.

[Külaline]

RKV- peab siis rakenduma rikkevoolu puhul mis on suurem kui 30mA. Kui paned 1 rikkevoolu kaitsme peale oma peakaitset siis peaks see olema 30mA/40A - hind ca 500-700 eek.

Ehk siis siis "30mA" on igal juhul sama ja "40A" sõltub peakaitsmest?

Küsiks uusti üle, et kas 30mA on igal juhul kindel väärtus ja 40A sõltub peakaitsmest? Ehk kui mul oleks 25A peakaitse siis peaks olema kaitse 30mA/25A ?

[jan]

RVK nimivool võib ka 25A peakaitsme puhul olla 40A. Vastupidi aga mitte, kui just tegu pole kombineeritud kaitsmega (RCBO) või RVK enda ees täiendavat, madalama nimivooluga kaitselülitit.

[trebla]

Need rikkevooluvabastiga automaadid on head ja säästavad veidi ruumi, aga ...

on millegipärast mõttetult kallid ja ruumi ka ei säästa, kuna igaüks võtab vähemalt 2 moodulikohta.

Kui miski asi tundub mõttetult kallis, siis sisaldab see ju eneses äriideed - istu maha ja viili ise odavam valmis. Või pane tootmine püsti ja saad rikkaks.

Kuid jah, eks hind määrab kasutatavuse.
Meie normid vististi ei nõua mitme rikkevoolukaitsme kasutamist, mõnes riigis olevat nõue, et elamise kohta vähemalt kaks. Sel juhul jääb mingi elekter kuhugi alles ja saad kasvõi pikendusjuhtme abil kandelambiga asja uurima minna...

Kui kasutada eraldi rikkevoolukaitset liiniautomaatide grupi ees, siis on rikke puhul lihtsam kindlaks teha, kas põhjuseks oli ülekoormus või liigne leke. Teisalt võib lekke põhjustada ka neutraaljuhtme kokkupuutumine korpusega, seega rikkeliini lihtsamaks leidmiseks peaks sel juhul kasutama kahe(nelja)pooluseliseid liinikaitselüliteid - seega kilbiruumi ja raha kokkuhoid muutub küsitavamaks. Aga ega neid rikkeid nii sageli kah ette ei tule.

Eraldi diskussioone on esile kutsunud külmkapi pistiku rikkevoolukaitse. Lööb suve lõpupoole välgu tõttu välja, oled ise kodunt paar päeva ära, ja kõik talvevarud võid korstnasse kirjutada.

Aitaks korralik liigpingekaitse, väärrakendumiskindel RVK ja kui asja veel peenemaks ajada, siis viimasele lisatud korduslülitusplokk.

Vanasti paneelika kolmetoalises korteris oli kilbis kolm ühefaasilist automaati ja neistki kaks pliidile - kõik jäid ellu, kõik toimis ja midagi ei jäänud tegemata. Mõni aeg tagasi oli juhus, kus kolmetoalise korteri remondiks 56 mooduliga kilbikestast ei piisanud....

PS
Jan unustas vastamata, et 30 mA nimirakendusvool on kohustuslik. Üle selle võib ära tappa.

[Elektric]

Jah eelpoolkõnelejate jutt absoluutselt õige. Rikkevoolukaitse kohta eestikeelsena isegi raamat välja antud ja heietada saaks pikalt laialt. Küsimuse esitaja tundis muret RVK kohustuslikkuse teemal. Tõsi ta on: kui elektrisüsteem ehitatud enne RVK nõude seadusena jõustumist, ei ole kohustust seda lisada. St. sundida ja nõuda ei saa. Asi jääb soovituslikule ja südametunnistuse tasandile. 2007 või 2008 aastal, täpselt ei mäleta tuli nõue kõigile üldkasutatavatele pistikutele RVK kohta. Lõpuks läbi üleriiklike vaidluste leiti, et üldkasutatav on iga pistik, kuhu tavainimene ligi pääseb. Selleks ei ole pistik köögikapi taga või pistik katlaruumi lae all vms. Eelnevalt oli RVK nõue niisketes ruumides ja välitingimustes oleva valgustuse(sees erijuhud), pistikupesade jms. kohta. Mis ajast see konkreetne nõue kehtib ei tea, võibolla keegi siinolijatest oskab seda öelda. Millele ei pea ja lausa ei soovitata RVK ette panna on turvakeskus, muude nõrkvoolukeskuste toide ja katlaautomaatika. Vaidlused elektrikerise ees RVK olemise kohta jätkuvad senini. RVK kasutamise erijuhud ja on basseiniruumid, ohtlikud tööstused, haiglad jms, hetkel käib jutt eramajast.
Keegi küsis, mis tähendab RVK. See on: rikkevoolu kaitselüliti. Tähistatakse RVK1, RVK2, RVK3 jne sõltuvalt arvust. Kuulduste järgi kutsuti seda nõuka ajal algselt lekkevoolu kaitsmeks. Praegugi kasutavad paljud seda nimetust, mis on vale, kuna tegemist nüüdseks kahe väga erineva mõistega. St. lekkevool ja rikkevool. Lekkevoolukaitset ei ole olemas!
Lekkevool võib üle minna rikkevooluks aga mitte vastupidi. Piisavalt suur lekkevoolude summa annab kokku voolu RVK rakendumiseks ja liigseks paanikaks. St. küttekehade võimsuse suurenedes, suureneb ka normaalne lekkevool. Näiteks ühe kõrtsi köögis võimsa elektripliidi eraldi RVK alla viimine lahendas katkestuste probleemi. Pliidi isolatsioon oli siiski korras. Või et ühel härral oli kolm veneaegset külmkappi, millede lekkevool hakkas ülejäänud maja häirima kuigi isolatsioonitest näitas külmikud korras olevateks. Näiteid palju ja seega üks RVK üldjuhul vähe. Teatud maades jah nõue RVK arvu kohta. Meil seda nõuet pole ja nende arvu rusikareeglina keeruline öelda. Mina olen eramaja kilppi projekteerinud maksimaalselt 3 ühefaasilist ja 1 kolmefaasilise ja leian et rohkem liiast. Arutlemine teemal kas 1 või kaks RVK maja kohta natuke vigurdamise moodi. Hiljuti nägin üht projekti, kus projekteerija oli suutnud 200m2 eramaja kilppi tekitada kokku 10 RVK-d. See juba vastupidine superabsurdsus.

Mis puutub keissi kui kilbis mooduleid puudu. Teine soovitavalt sama välimuse, laiuse või kõrgusega kilpp kõrvale, ülesse või alla. Kaitseaste peab nõutu piiridesse jääma. Vaeva tuleb näha korrektsete läbiviikude meisterdamisega (pinnapealse paigalduse puhul). Juhul kui kilp jääb väkseks, ei pea alati vana maha lõhkuma.
Pole asjad sugugi nii p***s alati. Eestis neid letikaubana pole aga kataloogid täis omavahel ühendatavaid Lego moodulkastikesi. Hind loomulikult soliidne. Teatud "nokitsemise" tulemusena saab samaväärse asja ka laokaubast valmis ehitada.

[amp]

...2007 või 2008 aastal, täpselt ei mäleta tuli nõue kõigile üldkasutatavatele pistikutele RVK kohta. Lõpuks läbi üleriiklike vaidluste leiti, et üldkasutatav on iga pistik, kuhu tavainimene ligi pääseb. Selleks ei ole pistik köögikapi taga või pistik katlaruumi lae all vms. Eelnevalt oli RVK nõue niisketes ruumides ja välitingimustes oleva valgustuse(sees erijuhud), pistikupesade jms. kohta. Mis ajast see konkreetne nõue kehtib ei tea, võibolla keegi siinolijatest oskab seda öelda...

Väga huvitav, loogika, köögikapi taha ja katlaruumi ei pääse tavakodanik, nt omanik. Köögikapi tagune ja ka külmiku tagune piirkond on väga ohtlik, selleks, et seal midagi majandada, tuleb kohale kutsuda vastav spetsialist. Ehk siis Köögikapitaguse SPETSIALIST ja Külmikutaguse piirkonna SPETSIALIST, kes kõik on saanud VASTAVA koolituse, et nad on pädevad vastavas piirkonnas tegutsema. Ja üldse, võiksid helgemad pead kokku leppida konkreetsemalt, mis kehtib ja mis ei kehti. Väga paha on kuulata, et standardid, mida reklaamitakse ja maksavad mitte vähe - "pole kohustuslikud". Huvitav, kas meil on siis elektrialases majanduses anarhia?

[Kalvis]

Selle köögikapitaguse asjaga on lihtne - kui pistikupesale pääseb ligi ilma tööriistu kasutamata siis on RVK vajalik, kui mitte (kasvõi kruvikeerajat kohustuslikult vaja) siis ei pea olema.
Viimasel ajal on mõningaid standardeid hakatud juba otse seadustesse kirjutama, kuid seni kehtib üldpõhimõte - standard ei ole kohustuslik, kuid kui ehitaja, projekteerija jne. teevad oma tööd vastavalt standarditele, on nad "vastutusest priid" ehk on oma tööd teinud nõuetekohaselt. Edasi on nüüd spetsialisti enda asi, kas ta ostab neid või käib üle õla kuskilt vaatamas. Üks lisasegadust tekitav asi on EL tasandil, nimelt võtab EL komisjon koos parlamendiga vastu direktiive, kus on otsesed viited, et standard X täitmine on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik. Kusjuures direktiivid on isegi ülimuslikud kohaliku seaduste suhtes. Kuid see EL tasandi seadusandlik värk on väga segane.

[Elektric]

Amp võttis mul liiga sõnasabast kinni. Tahtsin vastata küsimusele teemal RVK ja tõin tõesti meelevaldse näite, et RVK teemaga edasi minna ja mitte takerduda standardite toimimise loogika kirumisele ja üldkasutatava pistikupesa mõiste probleemile. Mis on üldkasutatav pistikupesa on tõesti probleemne lahtiseletamata mõiste ja kahtluste korral või ju alati lisada kõigele RVK ette, peasi et häirekindlus ei kannataks. Kui rääkida tööriistaga ligipääsemisest, siis jälle agad sees. Näiteks sidekapis sees olevale pistikule võiks pereisa ilma tööriistada ikka kiiresti ligi pääseda, et äikese saabudes see sealt välja tõmmata. Kas siis sellele konkreetsele pistikule on mõistlik RVK ette panna, on suhteliselt küsitav. Kui tõenäoline on, et selle sidekapi või köögikapitagusesse pistikusse peretütar oma fööni torkaks või perenaine tolmuimeja. Ja kui peakski nii juhtuma, siis on tegemist äärmiselt andeka perekonnaga ja ülejäänud maailm ei peaks kannatama, et selliseks juhuks veel üks standard valmis kirjutada.

[trebla]

Kui kuskil on üks ligipääsmatu pistikupesa, siis küll sinna pikendusjuhe suudetakse susata, et ta ligipääsetavaks muutuks.

Kuid üldiselt on see pseudoteema - asi neid siis kõiki kaitsta on.

Statistiliselt ma väidaks,et neid pole üldse vaja - kas tunnete kedagi isiklikult, kes sai surma elektrilöögist, kuid oleks ellu jäänud, kui RVK oleks selle tänase nõude järgi olemas olnud?

PS
ise tegin omale hijluti kaks kilpi - absoluutselt kõigile ahelatele panin RCBO-d, et kilp ühtlane välja näeks (pealegi sai nii N lati välja ratsida). Ja veel A tüüpi,et standardimuudatustest samm ees olla...

[Küülaline]

Kuid üldiselt on see pseudoteema - asi neid siis kõiki kaitsta on

Briti variant on kõik rikkevoolu taga ja üsna igas pistikus veel paariamprine sular sees. Minuarust ka ülepingutatud. TN-S juhistik tagab "peaaegu" ohutuse.

[sashaobrok]

Miks nad tavakaitsmete asemel ei tee two-in-one asju, mis oleks yhtlasi a la 16A B kat kaitse ja lisaks ka rikkevoolukas?

[jan]

Tehaksegi ning need on ammu saadaval (vt. ülal kus ma mainisin RCBO-sid). Iseküsimus on hind.

PS. Kas Eestis on RCBO-le ehk mingi konkreetne lühend olemas? Nagu RCD = RVK