katuslagi märg kas kondents või lekkiv katus?

[kibu]

tere
ehitusjärgus eramu katuslagi märg. katuslagi seest välja kips, 12mm faasiga osb, kile, 50x50 villaroov sarika all, sarikad 250x50 ( soojustus siis 300mm kivivill), iso tuuletõke 13mm, 50x50 roov sarikatega risti, 50x50 roov omakorda eelmise suhtes risti, 22mm faasiga immutatud saepuruplaat, sbs aluskiht, sbs pusistega pealiskiht. igas küljes parapet. vihmavee äravool suunatud neeluga läbi parapeti. katuse kalle umbes 3 kraadi. sbs mõlemad kihid ulatuvad üle parapeti kuni seina soojustuskihi (150 peno) välimise servani. parapetid kaetud osb plaadiga millel parapeti plekk. katuse tuulutuseks läbi seinte tuulutusavad 100mm millel katterestid. ehk siis augud läbi seina tuulutusvahesse kummagis seinas nii katuse kõrgema kui ka madalama osa pool. 8,1m kohta 7 ava.
maja sai kütte sisse nädal enne jõule. enne oli majas sees väga niiske. vesi nirises mööda aknaklaase. kui soe sai sisse paigaldati ka niiskusimur ja alustati krohvimist mp75 ga.
praeguseks on krohvimine poole peal ehk et keldrikorrus valmis esimene korrus pooleli. esimese korruse aknaklaasidel märgata veidi kondenseerunud niiskust.
probleemist andsid märku märgunud laigud teise korruse seintel(fibo) lae ja seina piiril. katuse suhtes siis külgmised seinad. lakke freesitud august (seinal oleva märja laigu lähedal) selgus et kile pealne on tugevalt märgunud. vett tilkus august. auke sai lõigatud erinevatesse kohtadesse. lae keskosa terve katuse ulatuses kuiv. märg just seinte äärest ja pigem katuse suhtes külgmised seinad. tundub et sulaga on vett rohkem. seinad igatahes kuivavad külma ilmaga ära.
kütmise alguses oli niiskust nii palju et korsten oli lae piiril märg ja väljapool korstna kattepleki taga tuulutusvahes oli jää.
katuse tuulutus avade katterestid on jääs ja jääpurikad ka iga resti all välis seinal.
samasuguse ehitusega katused ka verandadel ja garaasil. sealsed tuulutusavade restid jäävabad ja ka märgumist ei ole.
mida arvate kas probleem pigem seest tuleva niiskuse või väljast tuleva veega.

tänud ette

[Külaline]

Kui lae ja seina juures märg siis ilmselt sealt läheb ka niiskus välja.
Kas aurutõkkekile on ka seinaga ühendatud hermeeriliselt?
Ka külmasild võib olla seina ja lae ühenduskohas, st soojustused ei saa omavahel kokku.

[kibu]

kile ei ole seinaga ühendatud.

[arvutihdd]

Aurutõke peaks kohe kindlasti olema õhutihedalt vastu seina. Selleks on võimalus kile mingi liistuga vastu seina tõmmata, kile liimida hermeetikuga või krohvida kinni. Praegusel juhul vuhiseb soe siseõhk mööda neid vahesid soojustusse ja kondenseerub. Ega muud polegi. Õhu vaba liikumine tuleb aurutõkkega kinni panna ning tuulutusrestid peaks antud olukorras kindlasti puhastama.
Samuti võib seina lae ühenduses olla külmasild-ei tea konstruktsiooni.

Üldiselt kui imestate suure niiskuse üle, siis lugege kokku mitu ämbrit vett määrib seina krohvijate tiim ja palju tuleb välja niiskusimurist. Kusagilt peab niiskus välja pääsema ja praegu läheb see lae vigasest konstruktsioonist minema ehk kõige nõrgemast kohast majas.
Ma ei tea küll kuidas krohvijatele selline asi meeldib, kuid kõige effektiivsem moodus maja niiskusest vabastamiseks on kütte maja soojaks ja aknad uksed tuuletõmbuse tekitamiseks lahti ning kogu soe õhk õue. Mida külmem ilm seda paremini töötab. 10 minuti tuulutamisega saad rohkem vett minema kui imur kogu päevaga.

[kibu]

tänud vastajaile.
kile serv plaan silikoonida seina ja kipsi serva vahele a kuna kahtlustasin pigem katuse lekkimist siis mõtlesin et parem olla lahti et liigne vesi välja jookseksmitte ei koguneks kile peale. siis mõtlesin et ootab kuni kinni krohvitakse ja nii ta siiani tegemata on. krohvides suurt rohkem ei aurustu kui imur imeda jõuab. lisaks hoian ka aknaid lahti. krohvin ise ja kuna eesmärgiks peenpahtli alla sobiv sile ja sirge pind siis päevas alla 30ruudu tootlikus. kuid eks ta paarikümne liitri kanti vett ikka teeb. probleem sellest ajast kui maja oli veel kütteta ja puhuritega sai kümne kraadi kandis hoitud. niiskust oli kohutavalt palju ja kuidagi lahti ei saand tuuluta palju tahad. katla ühendamine venis pea paar kuud. mõne päeva ja nädala kaupa lükati edasi. seepärast jäi ka alternatiivküte kõrvale. kui katel lõpuks tööle sai ja põrandad soojaks läksid sai projekti järgi sisendvee temp paika keeratud ja kollektorid maks lahti. a see tähendas et mõne päevaga läks majas väga soojaks keldris ja esimesel ca 24 teisel korrusel 30kraadi. need päevad olin objektilt eemal ja kraadiklaasi kah teisel korrusel polnd nii et uurima hakkasin alles siis kui teisele korrusele minnes tundus nagu oleks loomaaias roomajate osastosse sisenenud. siis hakkas muidugi kõvasti kuivatama ja enamus ilmselt katuslakke kuna niiskusimuri paak sai poole päevaga täis ja aparaat lülitas end välja. hiljem sai tehtud otse jooks kanalisatsiooni a selleks ajaks olid aknad kuivad ja enamus niiskusest ka jalga lasknud. ilmselt siis lae peale. ega selle veega ilmselt miskit muud teha pole kui oodata et ükskord välja kuivaks?

[kibu]

tere
sai täna natuke täpsemalt asja uuritud nimelt sai igast lakke tehtud august käsi läbi villa topitud ja selgus et tuuletõke on kõikjal märg. mõnes kohas ehk siis seinte lähedal on märg ka villa ülemine kiht mõne sentimeetri ulatuses ja villa vahedest vastu sarikakonstruktsiini jooksnud vesi alla ja kogunenud kile peale. homme katsun kaameraga salvestada läbi tuulutus avade tuulutusvahes toimuva et kas tuulutusroov on märg või kuiv. kas peaks tuulutusavadelt restid ees ära võtma et tuulutust parandada või on oht et tuulutusvahe täis tuiskab liiga suur?

[Külaline]

Tuisata võib ainult kõva tuulega. Tuuldub aga kindlasti paremini, kui läbi nende kitsate pilude.

[Külaline]

Loetlen ülalt alla, shk väljast sisse:

sbs pusistega pealiskiht.
sbs aluskiht,
22mm faasiga immutatud saepuruplaat,
50x50 roov omakorda eelmise suhtes risti,
50x50 roov sarikatega risti,
iso tuuletõke 13mm,
sarikad 250x50 ( soojustus siis 300mm kivivill),
50x50 villaroov sarika all,
kile,
12mm faasiga osb,
kips.



iso tuuletõke 13mm peal 50x50 roov sarikatega risti.
Mina näen siin, et tuulutus ei saa toimida korralikult.

[arvutihdd]

See risti roov nüüd küll mingit katastroofilist mõju ei avalda. Pigem ikka vaba õhuliikumine soojustusse. Koosmõjus liiga tihedate/väikeste restidega. Mis lihtsalt jääga ära ummistuvad. Kui Te nüüd oma krohvimised ja muud ujutamised majal lõpetate ning aurutõkke korralikult vormistate, siis asi normaliseerub. Reste päris eemaldada ei soovita, sest praegusel ajal teevad linnud juba nädalaga suurt laastamistööd. Puhasta restid ära ja vajadusel osta suuremate ribidega. need tihedad sõrestikud ei kannata eriti kriitikat.

[Karel Radiko]

Tuulutusavad ainult ühes küljes? kui jah siis tuleks teisele küljele ka teha (vastasküljele). Hakkaks tuulutus oluliselt paremini toimida.
Üldist tuuletõkke ja soojustuse pealmise kihi märgumist ei tohiks antud puhul küll tekkida, kui siis on tõesti probleem tuulutuses... See katuse tilkumine aga on kindlasti aurutõkke puudulikust paigaldusest tingitud

[abe]

Täpsusta, kuidas on lahendatud parapetid. Tõenäoliselt ei ole seina ja katuse soojustus kokku viidud? OSB all tuulutus puudub? Eriti halb on, kui seina peno on paigaldatud "pätsidega", siis soe õhk kohtub külma OSB-ga ja kondenseerub sellel. Lisame veel korrektselt paigaldamata katuse aurutõkke ja ma ei imesta, kui parapett praegu läbivettinud ja jääs on.

[abe]

Tuulutuse parandamiseks võiksid panna mõned tuulutid katusele. http://www.maleko.ee/index.php/252/

[kibu]

Tuulutusavad ainult ühes küljes? kui jah siis tuleks teisele küljele ka teha (vastasküljele). Hakkaks tuulutus oluliselt paremini toimida.
Üldist tuuletõkke ja soojustuse pealmise kihi märgumist ei tohiks antud puhul küll tekkida, kui siis on tõesti probleem tuulutuses... See katuse tilkumine aga on kindlasti aurutõkke puudulikust paigaldusest tingitud

tuulutusavad kahes küljes. madalamas ja kõrgemas katuse kalde suhtes. praeguse külmaga hästi näha et tuulutus iseenesest töötab. restide küljes õrnadest jääkristallidest ilusad moodustised. mitte jääpurikad aga nagu härmatise tutid. praeguseks majast niiskus kadund. isegi liiga palju. hügromeeter ei näita enamjaolt midagi. kütmise ja pideva tuulutamisega sai maja vist liiga kiirelt kuivatatud kuna müüridesse tekkisid kuivamiskahanemise praod isegi. mõne päeva jooksul langes niiskustase ühest äärmusest teise.

[kibu]

Täpsusta, kuidas on lahendatud parapetid. Tõenäoliselt ei ole seina ja katuse soojustus kokku viidud? OSB all tuulutus puudub? Eriti halb on, kui seina peno on paigaldatud "pätsidega", siis soe õhk kohtub külma OSB-ga ja kondenseerub sellel. Lisame veel korrektselt paigaldamata katuse aurutõkke ja ma ei imesta, kui parapett praegu läbivettinud ja jääs on.

katuse ja seina soojustus ei ole kokku viidud. osb all müüri tuulutus puudub kuna sbs on keeratud horisontaalis parapeti peale ja üle soojustuse. niiskuse kondeseerumist ega märgumist parapeti servades pole täheldanud. soojustusplaadid on paigaldatud pätsidega ja horisontaalis pideva segutriibuga. kasutatud hingavaid segusid ja värvi. maja kuivades oli siin seal näha fassaadil niiskeid laike kust liigniiskus välja pressis. praegu majas sees niiskustase olematu ja viimasel ajal pole laike täheldanud.