abi küttesüsteemi kombineerimisel

[küsija]

Kolm kuud tagasi sai ostetud 1927. aastal ehitatud puumaja alumine korrus - 4 tuba, 100 ruutu, hetkel kaks ühesugust nö peegelpildis kahetoalist korterit: äärtes toad, keskel köögid ja ühine vannituba-koridor. Plaan köökide vahel sein maha lõhkuda, et oleks üks suur köök poolavatud elutoaga ning kogu elamine saaks ühendatud.

Kõige esimene asi, mida teeme, on kindlasti korralik soojustamine - termograafiline ülevaatus on tellitud, siis teab täpsemalt ja saab optimaalselt teha. Oleme tugevasti seda meelt, et pigem kulutada rohkem paremale soojustusele, siis on hiljem küttearved väiksemad. Ülemised naabrid sellega ilmselt rahalistel põhjustel ei liitu, aga pole vahet - väljaspoolt sarnased viimistlusvahendid, siis ei häiri silma, katuse pärast meie muretsema ei pea, esimene korrus peaks nii soe saama küll.

Mure aga selles, et ei suuda otsustada, milline küttesüsteem meile kõige asjalikum oleks. Kui maja ehitati, oli mõlemal poolel kütteks üks ahi. 1979 pandi sisse veevärk, ehitati vannituba, lõhuti need ahjud välja. Hetkel kütab üht poolt Pioneer pliit - üht tuba soojamüüriga, teises toas kaks malmradikat, soe vesi tuleb ka sealt. Vannitoast saab kütta ahju, mis kütab ühtlasi ka teise poole ühte tuba, aga kuna teises pooles hetkel ei ela ja ust lahti hoides on piisavalt soe, pole seda kordagi kütnud. Teises pooles on ilma veesärgita Pioneer pliit, mis kütab sealset kööki ja teist tuba.

Meile meeldib elav tuli. Tahaks kööki kindlasti puupliiti ja kui ahju poleks, siis tuppa vähemalt kaminat. Me ei ole nii mugavad, et kõik peaks olema automatiseeritud - puudega möllamine on mõnus trenn. Samas on kindlasti vaja lisakütet, kuna hetkel püsib elamine piisavalt soe vaid päev läbi pliidi alla puid lükates, kui lapsed aga suuremad ja mõlemad vanemad jälle tööl käivad, ei ole päeval kedagi kodus. Ja veidi pikemalt eemal olles, reisil vms, on juba praegugi tagasi tulles väga ebameeldiv.

Eeldusel, et Pioneer pliit pole moraalselt vananenud ning süsteemi on mõtet edasi kasutada, võiks see nii jääda. Vannituppa tuleks boiler, mida saab kütta nii puude kui elektriga. Vannitoast kindlasti ahju kütta ei taha, sellel ahjul ei näe üldse mõtet - lõhuks välja, paneks vannituppa põrandakütte. Teist pliiti pole ka kindlasti vaja, selle lõhuks välja ja ehitaks tagasi ahju, nagu see vanasti oli. Lisaks kas elektriradikad või õhksoojuspump. Esimene variant oleks kindlasti kõige odavam, aga kui pump on vaid lisaküte, ei peaks see vast mingi eriti kallis 25k variant olema, saaks 10k vms hakkama? Lisakütet kasutaks tõesti vaid selleks, et see enne pere koju saabumist toa enam-vähem soojaks kütaks, kodus olles kütaks ahju ja pliiti. Reisidel jahtuks elamine muidugi rohkem maha ja pump saaks rohkem vatti, aga odavad töötavad ju pmst ka -25 juures, lihtsalt elektrikulu on sel ajal suurem. Ja palju me talvel ikka pikalt ära käime.

Kuidas üldse hinnata Pioneer pliidi töökindlust, seisukorda? Paistab igati ok, töötab. Aga peaks vist pigem kutsuma mõne asjatundja (kust sellist Pärnus leida??), kes oskaks kogu praeguse süsteemi üle vaadata ja kinnitada, et on mõtet sellega jätkata? Plaanime see suvi põhjalikku remonti ja renoveerimist, ei tahaks olla kahe aasta pärast olukorras, kus vana küttesüsteem ütleb üles, parandada ei saa, uue paigaldamiseks tuleb kõik üles kiskuda. Kui keegi tõendaks meile veenvalt ära, et mõttekam on kohe täitsa nullist uus panna, siis võiks ju mõelda pelletitele vms, ega kahe uue ahju ehitamine + soojuspump kokku oluliselt odavam tuleks. Nii palju raha meil aga praeguses eelarves kindlasti pole, sel juhul tuleks lisalaenu võtta, mida teeks tõesti vaid viimasel võimalusel, kui otstarbekus on hästi tõestatud ja tasub ennast lähemate aastatega ära.

Samas kui vähegi võimalik, siis jätaks variandi Pioneer + üks uus ahi (meil tuttav pottsepp olemas, ehk saaks veidi soodsamalt ka) + mingi odavam pump. Kuni me väikest füüsilist tegutsemist pahaks ei pane, peaks selline süsteem üsna hästi sobima...

Ideid, vastuväiteid, soovitusi?

[Tupsu]

Ainult üks vastuväide. Ära kasuta tuttavat potseppa, kasuta head ja korralikku.

[Külaline]

Ainult üks vastuväide. Ära kasuta tuttavat potseppa, kasuta head ja korralikku.

Jah, ahje tehakse ikka pikaks ajaks, seega pigem hea kui odav.
Kui kavatsete talvel ära käia ja maja pumba hoolde jätta, siis pump peaks ka kõva külma kannatama (pole mõnus soojal maal rannas närvitseda, et kas koju jõudes äkki lõhkised torud ees ei oota) - hea oleks kui tal ka tegelikult töötav +10 hoidmise funktsioon küljes oleks.
Ise kasutasin selle funktsiooni puudumise tõttu pumba asukohaks oleva esiku kardinatega eraldamist.
Viimane tippmudel võib ju liig kallis olla, aga COP olgu valitaval siiski hea, eriti tavaliste ilmade jaoks, sest küll selle mugavusega ära harjute ja suure pakasega on seda lõbusam ahju kütta, mida vähem selle kütmisega aastaringi tegelenud oled. Ja selle COP-i puhul ei tasu ainult müüja juttu uskuda vaid kas siit või soomlaste foorumi jutu põhjal usaldusväärne mudel ja ka usaldusväärsest firmast võtta.
Elektriradikad oleks muidugi viimane valik, millega kütta, aga kui majal korralikud juhtmed, siis reserviks nad varuda (ei pea nad ju normaalajal üldse seinal rippuma) pole halb mõte.

[küsija]

Tean, et pottsepp peaks kindlasti olema hea. Tegu on mu abikaasa tuttavaga - tuleb uurida, kuidas tema tööde kvaliteet on. Ei saa ju eeldada, et tuttav tähendab automaatselt halba Üleüldse - mis hinnaga arvestada ahju puhul? Tellistest oli vist kõige odavam, mulle oleks nagu kuskilt meelde jäänud, et miinimum on 40k?

Paratamatult tekib küsimus, on sel ahjul üldse mõtet, üsna kallis teine. Kui nagunii võtta korralik pump, piisaks 100 ruudu kütmiseks siis ehk sellest + Pioneer pliidistki? Saame oma elava tule vajaduse pliiti küttes rahuldatud ja... Pole just väga suur vaev kodus olles puude + briketiga pliidi all tuld hoida, muul ajal saab pumba nii sättida, et alles inimeste koju jõudmise ajaks toa soojaks kütaks. Hetkel ainult pliidiga küttes on meie väike köök selleks ajaks saun, kui teised toad norm soojuse saavad - kui köökide vahelt sein ära lõhkuda, soojendaks sealt kindlasti edasi ka päris korralikult.

Olen samas õhksoojuspumpade kohta väga vastakaid arvamusi kuulnud - ühed ütlevad, et põhiküttena on külm, teised vastu, et neil toimib suurepäraselt, ju on lihtsalt vale paigaldus.

Et kaaluda siis äkki mõtet, et alustuseks väga korralik soojustus ja ainult Pioneer + pump, 50-50 vms. Pumpadest on meelde jäänud Fujitsu Nocria, Mitshubishi Electric, IVF... Esimene neist tundub meil väga populaarne olevat, hind on ka täitsa okei, 18k eest saaks koos paigaldusega, teised juba kallimad. Tuttav kasutab Nocriat põhiküttena, kiidab...

Endiselt jääb küsimus, kas tasuks üldse Pioneerile nii suures osas panustada. Samas - mis ikka juhtub, kui see tuksi läheb... Saab lihtsalt uue pliidi muretseda, vett teeb boiler ka elektriga.

Võiks kaaluda ka varianti lükata ahju ehitus kaugemasse tulevikku, kui raha rohkem on ning katsuda seni pliidi ja pumbaga hakkama saada. Pärast suurt remonti on ahju hiljem aga raskem elamisse sobitada, külmas ei tahaks ka talvel istuda.

[Külaline]

Kuna ÕSP välisosa paigaldust loetakse fassaadi muutmiseks, siis kõigepealt uuri välja, kas seda on lubatud teha. Ühistu puhul pead küsima ka tema arvamust.
Urmasr

[trumm]

ahi on suhteliselt kallis küll, kui seda välja ei vea, võib ju alati panna malmist kaminasüdamiku selle asemel. lihtsalt kipskasti asemel lao talle tellistest kest ümber - tellised lähevad kaminat küttes soojaks ja hoiavad pärast veidi pikemalt ja ühtlasemalt sooja.

[Tupsu]

........, muul ajal saab pumba nii sättida, et alles inimeste koju jõudmise ajaks toa soojaks kütaks.

See asi unusta kohe ära. Sellise soovi puhul pead pumba kõvasti üle dimensioneerma ja ka sellisel juhul on nii saavutatav kokkuhoid üsna küsitav.

[motamees]

Pliita olgu söögi tegemiseks ja ahi on maja kütmiseks.
Kui raha on vähe, siis katsu hakkama saada olemasoleva pliitaga. Uusi rauast küttekehasid ei soovita soetada. Need visatakse ikka mingi aja pärast välja. Hiljem, raha leidumisel, lased teha ka korraliku ahju.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/

[trumm]

no isegi tavaline puupliit kütab päis hästi (eriti, kui tal soemüür on). vanasti kööke ju ainult pliidiga köetigi, ega's köögis eraldi ahju polnud. ja kui on veesärgiga pliit, siis see ju ikka kütmiseks mõeldud. ainuke häda, et kui mujal läheb temperatuur parajaks, on köögis juba saun.

[Külaline]

no isegi tavaline puupliit kütab päis hästi (eriti, kui tal soemüür on). vanasti kööke ju ainult pliidiga köetigi, ega's köögis eraldi ahju polnud. ja kui on veesärgiga pliit, siis see ju ikka kütmiseks mõeldud. ainuke häda, et kui mujal läheb temperatuur parajaks, on köögis juba saun.

No siit koorub tegelikult välja soojusvahetiga ventsüsteemi vajadus(millel köögis kõvem väljatõmme) sest ega tegelikult muudmoodi hästi soojustatud (sh. head aknad) maja sisekliimat paik ei saagi. Ja küttekulusid sealjuures.

[küsija]

Tegu on eramajaga - kaasomand, not. kasutuskord (alumine ja ülemine korrus), toredad naabrid. Kuna soojustuse käigus on plaanis ka vähemalt üks uus aken, siis kindlasti tuleb esiteks luba küsida (kuna see on seal aga algselt isegi olnud ja hiljem teistpidi palkidega kinni ehitatud, siis usun, et kindlasti ei keelata). Valides samasugused viimistlusvahendid, ei tohiks ka väljast soojustamine probleemiks kujuneda - käisime millalgi üht teist taolist maja vaatamas, kus alumise korruse omanik oli väljastpoolt ära soojustanud, ülemine mitte, alles lähemal vaatlusel sai aru, et korruste välisviimistlus pole päris samasugune. Kuna maja ei asu miljööväärtuslikus piirkonnas, siis usun, et on lubatud.

Pliiti küttes on tõesti köögis selleks ajaks saun, kuni toad normaalselt soojaks saavad. Kuna meil on aga plaanis köökide vahelt sein suuremas osas maha võtta ja sealt edasi asuva toal samuti, siis tekiks üks üsna suur avatud ruum, mis peaks sauna mure lahendama.

Hetkel mängin enim mõttega jätta sisse Pioneer ja panna lisaks Fujitsu Noctria, sisekujundajale näidata kätte koht, kuhu tulevikus võib-olla kamin-ahju lisaks ehitada tahame - siis ta saab ruumi plaani nii sättida, et see on hiljem võimalik.

Ja siis katsetakski järgmisel kütteperioodil ära, kas on piisavalt soe või ei. Pumba õige paigalduse korral peaks kõigi eelduste kohaselt olema küll, paljud kasutavad seda ju põhiküttena. Kuna pump peab olema teistest küttekolletest kaugel, oleks loogiline paigaldada see suure poolavatud köök-elutoa elutoa poolele, köögi teises otsas oleks pliit. Elutoa kõrvale jääb lastetuba, mis saaks rohkem sooja, teisel pool on magamistuba, kus võibki jahedam olla, ja külalistetuba, mis pole enamasti kasutuses, seega pole häda, kui pumba soojus sinna nii palju ei ulatu ja pliiti kütta ei viitsi. Olgu jahedam, elu toimub enamik ajast nagunii muudes ruumides.

Samas on hoiatatud, et pump teeb ikka kohutavat müra, et esimesel korrusel peaks selle põrandale panema (ülemisi naabreid tõesti kütta ei tahaks) jne. Ja väga asjalik sisekujundaja, kellega konsulteerin, ütles, et korraliku pottahju saaks ~30k eest. Nii et kõik on endiselt lahtine.

Ventilatsiooni vajalikkusest olen vägagi teadlik, aga ei tea sest teemast veel midagi, pole jõudnud süveneda. Pump peaks vist mingil määral ventilatsioonina toimima?

[Tupsu]

..
Hetkel mängin enim mõttega jätta sisse Pioneer ja panna lisaks Fujitsu Noctria, sisekujundajale näidata kätte koht, kuhu tulevikus võib-olla kamin-ahju lisaks ehitada tahame - siis ta saab ruumi plaani nii sättida, et see on hiljem võimalik.

Ja siis katsetakski järgmisel kütteperioodil ära, kas on piisavalt soe või ei. Pumba õige paigalduse korral peaks kõigi eelduste kohaselt olema küll, paljud kasutavad seda ju põhiküttena. Kuna pump peab olema teistest küttekolletest kaugel, oleks loogiline paigaldada see suure poolavatud köök-elutoa elutoa poolele, köögi teises otsas oleks pliit. Elutoa kõrvale jääb lastetuba, mis saaks rohkem sooja, teisel pool on magamistuba, kus võibki jahedam olla, ja külalistetuba, mis pole enamasti kasutuses, seega pole häda, kui pumba soojus sinna nii palju ei ulatu ja pliiti kütta ei viitsi. Olgu jahedam, elu toimub enamik ajast nagunii muudes ruumides......

Samas on hoiatatud, et pump teeb ikka kohutavat müra, et esimesel korrusel peaks selle põrandale panema (ülemisi naabreid tõesti kütta ei tahaks) jne. ...

Esiteks. Ülemisi naabreid kütad nii ehk naa. Need vanad majad on kõik sellise ehitusega, et soe läheb läbi korruse .
Kui kõrguse poolest ruumi on, soovitan lae ära soojustada, hoiad kohe tublisti kokku.
Kunagi sugulased elasid Tartus Kalevi t. tagastatud majas teisel korrusel. Kui alumine naaber oli välja kolinud, läks neil järgmine talv peaaegu poole rohkem puid.

Pump ventilatsiiooni kindlasti ei asenda, aga õiges asukohas paneb ruumide sees õhu liikuma küll.

Ma saan aru, et on mingi Fujitsu Noctria vaimustus, aga turul on ka palju teisi mudeleid. Enne ostu oleks kasulik või siit foorumist lugeda.

Soojapumpade siseosadest käivad põrandale ikka ainult põranda mudelid. Mis seinale mõeldud, need tuleb ka sinna panna.

Välisosa on kindlasti kasulik müra pärast õues võimalusel maaraamile paigaldada ja mitte seina külge. Siis tuleks nii siseosa kui välisosa asukoha otsingul seda kohe ka arvestada.

Torude pikkust pole mõtet liiga pikaks ajada või siis vähemalt arvestada enamuse torude pikkusest ruumide seest läbi minevana, kui muidu ei saa.
Isegi karbikus soojapumba toru sulatab lume alla jäädes enda ümbere õhutühja ruumi lume alla. Seega sooja läheb läbi isolatsiooni ja karbiku , mis mühiseb.

Pioneer pliit on hea asi küll, aga tegu on malmiga ja tihti on need liidid ülekütmisest üsna väsinud.
Hinnata saad visuaalselt või selle järgi, mis seisukorras on pliidi plaadid. Vene ajal oli neid küll ka vahel eraldi müügis, aga tavaliselt siiski defitsiit.
Muidugi käib pliit ka lahti, aga seda eriti ei soovita, raske uuesti õhutihedaks saada. Kasutusel olev asbestnöör nüüd vist ka ohtlike asjade nimekirjas ja enam ei müüda.

[Külaline]

... Kasutusel olev asbestnöör nüüd vist ka ohtlike asjade nimekirjas ja enam ei müüda.

Ma ei tea, kas see on just asbestnöör, aga poodides seda tihenduseks mõeldud tulekindlat nööri igas jämeduses saadaval.
Urmasr

[rokikas]

sisekujundajale näidata kätte koht, kuhu tulevikus võib-olla kamin-ahju lisaks ehitada tahame - siis ta saab ruumi plaani nii sättida, et see on hiljem võimalik.
Ja väga asjalik sisekujundaja, kellega konsulteerin

Sisekujundaja on palgatud ja see teeb ilmselt ka korraliku sisekujundusprojekti aga küttesüsteemi üritate lahendada iseenda/foorumi tarkusega
Vabandust kui eksin ja millesti valesti aru olen saanud.

Kõige esimene asi, mida teeme, on kindlasti korralik soojustamine - termograafiline ülevaatus on tellitud, siis teab täpsemalt ja saab optimaalselt teha. Oleme tugevasti seda meelt, et pigem kulutada rohkem paremale soojustusele, siis on hiljem küttearved väiksemad.

Kui teete/tellite renoveerimisprojekti siis selle põhjal selgub muuhulgas ka tulevane küttevajadus/võimsus. Selle põhjalt saab ka mõistlikumalt valida kasutatavaid kütteseadmeid.
Kasutan isegi 2. talve põhikütteks Nocriat (http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mi ... =49&id=321) ja ei kurda. Suhteliselt avatud pinda ~110 m2. Kindlasti leidub ka paremaid/halvemaid aga minule siis see hinna ja omaduste suhe sobis.
Kui puudega mässamine meeldib siis minu isiklik eelistus on klassikaline ahi + soojuspump. Eks maitseid/tahtmisi loomulikult erinevaid.
Kui naabrid pidevalt seal elavad ja oma toatemperatuuri normaalse hoiavad siis ei lähe teie soojus neile.
Võimalusel soovitaks soojusvahetiga ventilatsioon tekitada.

korraliku pottahju saaks ~30k eest.

Kõigepealt tuleb leida mõned korralikud pottsepad ja neilt siis saab ka hinna teada.

[motamees]

... Ja väga asjalik sisekujundaja, kellega konsulteerin, ütles, et korraliku pottahju saaks ~30k eest. Nii et kõik on endiselt lahtine...

Mmmm, sisekujundajad on ka ahjude hinnakalkulatsioone tegema hakanud. Kui suure ahju ta siis teile projekteeris?

...Kui naabrid pidevalt seal elavad ja oma toatemperatuuri normaalse hoiavad siis ei lähe teie soojus neile...

Soe läheb nii ehk naa üles. Naabrid üleval ei saa lihtsalt niipalju kütta. Kui ikka tahad ainult oma elamist kütta, siis pead lae ära soojustama.
Elementaarne ju, füüsikaseaduste vasta me ei saa.
Ventilatsiooni asemel võib ahju ehitada. Selle üks funktsioonidest on ju maja ventileerida. Üks ahjutäis puid vajab põlemiseks kuskil 100 kuupmeetrit õhku. Sellest peaks ju tükiks ajaks jätkuma hingeõhku. Vanal majal on ka kindlasti korstnas loomuliku ventilatsiooni jaoks lõõr. Milleks vana head asja unustada?

[rokikas]

Soe läheb nii ehk naa üles. Naabrid üleval ei saa lihtsalt niipalju kütta. Kui ikka tahad ainult oma elamist kütta, siis pead lae ära soojustama.
Elementaarne ju, füüsikaseaduste vasta me ei saa.

Füüsikaseaduste tundmisega ei ole mul võib olla kõige paremad lood jah sest seda ma päris hästi ei taipa miks peaks alumiste elanike soojusenergia minema naabritele külla kui mõlemal korrusel on võrdne temp.

Ventilatsiooni asemel võib ahju ehitada. Selle üks funktsioonidest on ju maja ventileerida. Üks ahjutäis puid vajab põlemiseks kuskil 100 kuupmeetrit õhku. Sellest peaks ju tükiks ajaks jätkuma hingeõhku. Vanal majal on ka kindlasti korstnas loomuliku ventilatsiooni jaoks lõõr. Milleks vana head asja unustada?

Ahi on hea asi tõesti aga minuarvates ta siiski tänapäevast ventilatsiooni ei asenda. Soovitaksin siiski võimalusel ehitada ka soojusvahetiga vent süsteem et õhuliikumine oleks kontrollitud ka siis kui ahju ei küta.

[motamees]

Füüsikaseaduste tundmisega ei ole mul võib olla kõige paremad lood jah sest seda ma päris hästi ei taipa miks peaks alumiste elanike soojusenergia minema naabritele külla kui mõlemal korrusel on võrdne temp.

Füüsika põhjustab sellise olukorra, et lae all on soojust nagu muda ja põrandal külm. Sellepärast topibki alumise korruse laealune soe õhk ennast vägisi naabritele külla.
Samal põhjusel näevad ehitusnormid lae peale hulga paksemat soojustust, kui põrandale.
Mul omal kahekordne maja ja kütan mõlemat korrust. Ülemise korruse kütmine käib kolm korda väiksema ahjuga.

Teises küsimuses polegi mõtet vaielda. Käib nii ja naa. Kogu meie teadlik elu ja enne seda on käinud ventilatsioon suuremalt jaolt oma rada ja midagi pole juhtunud.

[küsija]

Sisekujundaja pole veel palgatud - on plaan ja ühe inimesega käivad läbirääkimised, temalt sai suti nõu küsitud. 30k ahju kohta oli umbkaudne keskmine summa, ei midagi enamat.

Seda loodan ka isegi, et termograafilise ülevaatuse vendadelt saab lubatud suulise konsultatsiooni käigus küttesüsteemi kohta soovitusi küsida.

Olen aga seda meelt, et ise tuleb võimalikult paljudest ja erinevatest kohtadest uurida, sest kõigil on erinevad kogemused ja teadmised. Kümme arvamust on parem kui kaks, siin foorumis räägivad kaasa siiski need, kes asjast üht-teist jagavad. Siis on endal asjast juba rohkem teadmisi ja ei lase kogemata osaval müügimehel pähe istuda.

Praegu kaldume hoopis selle poole, et äkki teeks ikka korraliku ahju ja paneks pumba millalgi hiljem, kui vajadust tunneme ja jälle vaba raha tekkinud.

Lõplik otsus tuleb pärast termograafilist ülevaatust, sisekujundaja palkamist ja projekti paika panemist. Seniks kogun aga ise igast võimalikust kohast erinevaid teadmisi ja arvamusi. Siin teema püstitamine on ennast juba igal juhul ära tasunud