VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE

pint · Lugemata postitus Postitas **pint** » 08 Aug 2006, 20:54

Vaja oleks vana vundament soojusatada, millest pool maja on täiskeldriga. Vundament on veneaegsetest betoonblokkidest. Olen aru saanud sellest foorumist, et vundament, kus kelder puudub, on soojustamine väga kulukas, tuleb lahti kaevata kuni taldmikuni, mis oleks hetkel liiga kulukas. Mida teha keldri vundamendiga? Kas seda oleks mõtekas soojustada ainult penoga ja lahti kaevata ainult meetri jagu? Või millised variandid on veel olemas, mis ei ole nii kulukad? Ette tänades!v

Lugemata postitus Postitas **Jaan** » 08 Aug 2006, 22:32

poolikul tööl ei ole erilist mõtet v.a. kui jätta soojustamata ilma keldrita osa

pint · Lugemata postitus Postitas **pint** » 09 Aug 2006, 18:58

Kas täiskeldri võib soojustada nii,et taldmikuni lahti ei kaeva vaid peno jääb poolde seina.Kas peno tagant niiskeks ei jää?

numan · Lugemata postitus Postitas **numan** » 09 Aug 2006, 22:29

pint kirjutas:Kas täiskeldri võib soojustada nii,et taldmikuni lahti ei kaeva vaid peno jääb poolde seina.Kas peno tagant niiskeks ei jää?

tehakse ka nii et lisaks vertikaalsele (vastu sokli)soojustamisele poolest seinast jookseb mingi meetrijagu penot horisontaalselt. ehk siis ei lase külma maakera sisse. mis omakorda ei lase külma alumisele vundamendiosale.

Kalvis · Lugemata postitus Postitas **Kalvis** » 10 Aug 2006, 11:37

Soovitaks vahtplasti panna ikkagi vaid keskmise külmumissügavuseni. Edasi pole mõtet panna, on raha tuulde loopimine. Ja panna vaid keldriga ümbritsetud seinad.

Alar Piirfeld · 10 Aug 2006, 15:50

Tere. "Vaja oleks vana vundament soojusatada.." Vundamendil on täiesti ükskõik, kas ta on soojustatud või mitte. Seetõttu pole vundamendi soojustamine eesmärk. Tõenäoliselt on mingi muu eesmärk. See eesmärk tuleks endale kõigepealt selgeks mõelda. Edasi tuleks mõelda eesmärgini viivad tehnilised lahendid. On olemas tehniliselt toimivad lahendid ja on olemas "ehitustava" lahendid, kusjuures tavaliselt viimased ei vii eesmärgi lahendamiseni. Tehniliselt laitmatud lahendid on aga pahatihti kallid ning seetõttu soovib valdav enamus end petta lasta ning teeb maa sisse tehniliselt mittetoimivad, aga odavad lahendid. Kokkuvõttes on see mõttetu raha raiskamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

pint · Lugemata postitus Postitas **pint** » 10 Aug 2006, 20:36

Vaja oleks keldri välisseina läbikülmumise eest kaitsta, kuna seal asuvad veemõõtur ja veetorud. Kas keegi oskaks ka alternatiivset lahendust pakkuda? Pooldan hetkel Kalvise poolt pakutavat lahendust enim.

hulgus · Lugemata postitus Postitas **hulgus** » 10 Aug 2006, 20:42

Kuna varsti sama rada ees, siis sama küsimus:
Kas üldse ja kuidas, soojustada, kui:
1. korrus maapinnaga samal tasandi, osaline kelder koos 1,2 m vundamendiga, ülejäänu 30cm laiune x m sügavune, maapealne osa 30-40 cm.
Vana ja mäda puit-tala-saepuru-laud põrandad väljas, 15cm peno+küte+betoon sisse ja põrand 10-20 cm maapinnast kõrgemal. Ons üldse tarvidust soojustada?

Alar Piirfeld · 11 Aug 2006, 07:02

Tere pint. Sinu probleemile on 100 x lihtsam ja odavam lahendus! Torudele ja veemõõturile isolatsioonitoru ümber ja soojendustraat koos termostaadiga sisse. Maksumus ca 3000.-. Milleks tegeleda kahtlasevõitu eksperimendiga oma rahakoti peal? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

mel777 · Lugemata postitus Postitas **mel777** » 15 Aug 2006, 10:38

Kas soklit võib põrandapenoga (EPS80) soojustada ?

Chef · Lugemata postitus Postitas **Chef** » 15 Aug 2006, 10:47

praeguste normide järgi peaks veeimavus % jääma alla 3 (või oli üldse alla 2) pinnasesse pandavatel isolatsioonitoodetel. EPS 80 veeimavus on 3-5%. mõeldud ta sinna ei ole, kui ikkagi paned, siis ise vastutad.

Alar Piirfeld · 15 Aug 2006, 11:19

Tere. Peno veeimavuse näitajaid testitakse aastase imavuse järgi. Aga juhin täelepanu, et peno veeimavus on esimestel aastakümnetel ligikaudu lineaarse graafikuga, mis tähendab seda, et kui esimesel aastal on veesisaldus 2%, siis kümnendal kasutusaastal tähendab see 20 % veesisaldust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Chef · Lugemata postitus Postitas **Chef** » 15 Aug 2006, 11:40

jälle ilmneb see ise-ehitajate tendents: mul jäi põrandast jõle palju peno üle, soojustan ühe hooga vundamendi ka ära, kui 10a ära laguneb, kaevan lahti ja vahetan välja = elu on ilus, meri on põlvini.
Reaalses elus läheb 10a mööda ja kui labida järele on vaja haarata, siis ei jõua keegi ennast ära kiruda, et säherdune lollus sai kokku keeratud.
aga muidu edu

mel777 · Lugemata postitus Postitas **mel777** » 29 Aug 2006, 10:54

jutt oli soklist, mis jääb õhu kätte, mitte maa alla jäävast vundamendiosast.

Taastaja · 29 Aug 2006, 14:38

Tohib küll ja on ka äärmiselt kasulik, kui see sokkel on vundamendist ära isoleeritud. Muidu liigub vundamendi niiskus sealt välja ja selle kinnikatmine võib hiljem kalliks minna.

mel777 · Lugemata postitus Postitas **mel777** » 29 Aug 2006, 16:53

on isoleeritud, aga küsimus on EPS80 kasutamises.
Või kasutada maa peale jääval soklil ikka sinist penot XPS - 50mm ?

Taastaja · 29 Aug 2006, 18:07

Kuule aina hullemaks läheb, see ei lase sel soklil ju üldsegi hingata. Muidugi sa ei tohi seda penot otsapidi maapinnale toetuma panna. Ise ehitasin viimase vundamendi nii, et tegi vundi kohe laiema ja sokli ehitasin taanduvana, et ette äärele, isolatsiooni peale sai veel peno ja öhukese paekivi laduda. Seina soojustus ja fassad tuli ülesse eenduv nii, et kattis ülevalt sokliääre ära.

mel777 · Lugemata postitus Postitas **mel777** » 29 Aug 2006, 22:30

Noneh .. panen siis EPS80-ne - fassaadipeno katab selle ülevalt ära aga mida teha alumise poolega - igal juhul maa sees ei tohix see küll olla.

Raulka · 13 Sept 2006, 11:33

Juttu, et sokkel vundamendist hüdroisoleeritud siis kasulik väljast soojustada.
Aga kuidas oleks õigem sokkel vundamendist hüdroisoleerida. Kas horisontaalselt ainult piisab. Või peaks ka vertikaalselt seestpoolt kuni põrandaaluse penoni.
Asi selles, et kui hüdroisoleerin sokkli vundamendist ainult horisontaalselt, siis põranda alla, sokli osasse jääb veel täidet mis on kõrgemal kui horisontaalne hüdroisolatsioon. Täide märgub ikkagi ja siis püüab väljuda soklist horisontaalsest hüdrost kõrgemal.

Või sokkel horisontaalselt hüdroisoleerida vundamendist kohas kus algab põrandaalune peno ja soojustada väljast samale maale.