kas kipsplaadi alla sobib panna saepuruplaati tugevduseks?

[ehitanvaenlasele]

sai siis tehtud sedasi:puitkarkassi peale pandud 19mm saepuruplaat ja sellele 1 kiht kipsplaati.
seda nii lakke kui seintele.saepuruplaat sai alla pandud tugevuse mõttes,et hiljem saaks seintele või la kke ka midagi suvalisse kohta kinnitada.
pahteldustööd said tehtud suvel soojade ilmadega ja kahes ruumis sügisel niiskete ilmadega.
esimeste külmade saabudes sai ka küte sisse,alumisel korrusel põranda- ülemisel korrusel radiaatorküte.peale mõnepäevast kütmist hakkasid lagedel plaadi vuugikohtadest teibid allapoole punnitama,samuti kohati kruvipeade kohalt pahtlipunnid.plaadi külgvuukidel kasutas pahteldaja võrkteipi ja plaadi otstes paberteipi.kõigepealt hakkasid punnitama võrkteibiga kaetud kohad,seejärel alles paberteibiga kaetud kohad.see punnitamine jätkub ja juba on märgata seda ka seintel.kuna ise sellest pahteldusest midagi ei teadnud,ostsin materjalid töömehe soovi kohaselt.nii teibi kinnituseks kui pahtelduseks kasutas ühte ja sama kuivsegu,mida siis muidugi veega segas.pahteldaja väidab põhjuseks olevat kipsplaadi all olevat saepuruplaati.
ja mida arvavad asjatundjad sellest loost?

[Külaline]

Omal korteri ümberehitus tehtud täpselt samal meetodil. Ainuke vahe on see, et mul laes kipsplaat metallkarkassil ja seintes 16mm saepuruplaat. Kevadel saab neli aastat, aga mitte ühtegi vuugipragu ja kruvidepunnitamist pole siiani näha, ei seintel ega lagedel. Vuukide teipimisel tuleb kasutada spets vuugipahtlit tähistusega "J"! Üldiselt kipuvad vuugid punnitama niiskusest tingitud asjaoludega. Saepuruplaat nüüd küll milleski süüdi ei ole kui sa just vihma käes ligunenuna selle kohe seina panid ja kipsi peale kruvisid.
Urmasr

[ehitanvaenlasele]

saepuruplaat oli suht kuiv ja sai seina möödunud talvel külmaga pandud,veidi hiljem selle peale kipsplaat.pahteldust hakati alles möödunud suvel soojade ilmadega tegema ja kahes ruumis sai tehtud sügisel jahedate niiskete ilmadega aga vahet pole,punnitavad ühtemoodi.
nagu aru saan peaks need teibid kõik maha rebima ja uued panema õige materjaliga.ja siis on ehk lootust seinad laed veel kenaks saada?

[Urmas]

...nagu aru saan peaks need teibid kõik maha rebima ja uued panema õige materjaliga.ja siis on ehk lootust seinad laed veel kenaks saada?

Ilma nägemata ja punnitamiste konkreetset põhjust teadmata nüüd kohe kõike maha kiskuma hakata küll ei julge soovitada, vähemalt praegu. Kus objekt asub? Ise käin hetkel Viimsis tööl ja ehk saan mõnipäev läbi astuda kui väga kaugele ei jää.

[ehitanvaenlasele]

objekt asub viimsist suht kaugel,valgas.aga üritan mõned pildid teha.

[toomas]

Tere.

Aga mis on teisepool saepuruplaati?

Toomas

[ehitanvaenlasele]

Tere
teiselpool saepuruplaati on tollised lauad,mis on naelutatud laetalade või seinaprusside küljele kruvitud rihtliistude külge.kogu puitmaterjal on lõigatud 5 aastat tagasi ja seisnud selle aja väljas kaetult ja staabeldatult,kuivatis pole käinud.

[Küülaline]

Toast alates: kipsplaat - saepuruplaat - laud - aga edasi? Aurutõket ei ole veel mainitud.

[ehitanvaenlasele]

aurutõket pole jah.edasi laheb 2x 5cm kivivilla+5cm penoplasti,see siis kandva seinakonstruktsiooni vahel,edasi tolline tihe laudis+2x5cm penoplasti+ tuuletõke+voodrilaud.
vahelagi ka ilma aurutõkketa,talade vahel 25cm puiste kivivilla.ülemine lagi ka aurutõkketa,peal 30cm puistekivivilla aga seda tundub soojustuse koha pealt vähe olevat,räästas ripuvad jääpurikad.
kõige rohkem punnitavad vahelae vuugid,peaegu täies ulatuses.ülemisel korrusel esineb punnitamist veidi vähem,mõnes kohas on hoopis mõra tekkinud ja seintel ainult mõnes kohas.

[Külaline]

Kas normaalsete elutingimuste juures, mõtlen, et ei ole väga palju higistavaid inimesi ühes ruumis, saab ikka niipalju niiskust tekkida, et punnitab vuugid üles? Küsin sellepärast, et ega endal kah mingit sundventi ei ole ole ja samas eriti probleeme kah eiole kui vahetevahel higistavad akna alumised ääred välja arvata, aga selle vastu olen lihtsalt aknad tuulutuse peal hoidnud ja poes müüdvate niiskust imavate karpide sisse (kui ääreni vett täis said ja sisu välja viskaisn ega raatsinud uusi osta) jämedat meresoola pannud. Meresoola sellepärast, et kusagilt ajusopist tuli meelde vanaema tarkus, et kui tal oli sügisel/talvel/kevadel klaasikestes sool kahe akna vahel. Imab küll- vahest on päris soolvesi karbis, vahest lihtsalt nagu koduloomade jaoks mõeldud lakusoola kamakas.
Urmasr

[Külaline]

Toast alates: kipsplaat - saepuruplaat - laud - aga edasi? Aurutõket ei ole veel mainitud.

Mis oleks sellest aurutõkkest kasu kui ventilatsiooni, mis viiks üleliigse niiskuse välja, ehk ei olegi või vähemalt pole maininitud siiani? Aurutõke jääks ju kipsplaadi alla ja niiskus jääb (kui on ikka see põhjus) ikkagi tuppa ehk kipsplaadi ja pahtli sisse, mis omakorda niiskudes paisub. See vuukide punnitamine tuleb hästi esile näiteks peale kruntimist või põhivärviga värvimist. Saepuruplaat on tegelikult üks paras hunnik liimi segatuna saepuruga või vastupidi ehk iseenesest aurutõkke eest ja normaalse elutegevuse juures ta ei tohiks niiskust imada. Kui eksin, siis parandage!
Urmasr

[sashaobrok]

See niiskus, mis aknale tekib, tekib sellest, et klaas on külm. Kipsi sisse küll mingit vett ei kogune, sest sein on ju ikkagi soojustatud ja kips on soe, ehk kastepunkti seal küll ei teki. Aga teema on huvitav. Jätkake palun, targad....

[jan]

Mis asi see normaalne elutegevus on? Olenevalt aastaajast on näiteks minul toas õhuniiskus 25% (detsembris) kuni 75% (septembris). Mida külmem on õues ning soojem sees, seda väiksem relatiivne õhuniiskus toas reeglina on. Soovitan osta digitaalse hügromeetri, mida vaadeldes näed ka ise, kuidas elutegevus mõjutab tubast õhuniiskust võrreldes kütte ning ilmaga üsna vähe. Korralike hügromeetrite hinnad algavad kusagil 40 eurost.

Selle kolmekordse õhuniiskuse erinevusega annavad absoluutselt kõik puidust materjalid enda iseloomust märku. Hetkel, kui toas on RH 30%, on mu vaheuste tahvlid ~4mm kitsamad kui sügisel ning täispuidust mööblis mõnedes liidetes peened praod sees.

Sügisel seevastu, kui õhuniiskus tõuseb üle 60%, hakkab OSB-st ning liistparketist koosnev ujuv põrand teistmoodi kumisema - ilmselt paisub õhuniiskusega OSB natuke kummi ning ei toetu enam täie pinnaga vastu kergkruusa, mis selle all on. Samuti tulevad köögi seinas, kus erikõva (GEK) kipsi all 10mm MDF, vuugid kergelt nähtavale. Õnneks küll ainult vastu valgust, kuid siiski. Samades tingimustes kuivema õhuga pole vuuke absoluutslet näha (ilmselt kuna paigaldatud sai ka kuival ajal)

Mida ma aga lühidalt öelda tahan on see, et puit mängib kõvasti ning üks kiht kipsi ei pruugi seda tagasi hoida. Ehk aitaks kui üks kipsi kiht veel ülekattega peale tõmmata?

PS. Siis kui õhuniiskus toas suuremate külmadega 25% peale langes, keetsin vaese mehe õhuniisutamise kombe kohaselt pliidi peal kuus liitrit vett õhku ära. Aknad kergelt udused ning hingata oli hea, kuid RH sain ainult 35%. Ning seegi oli hommikuks läinud.

[sashaobrok]

Aga teemaalgataja jutt on nagu vastupidine, et justkui kütmisega paisuksid asjad vuukidest välja. Aga see ei klapi kuidagi jälle talvise madala õhuniiskusega.

[ehitanvaenlasele]

Tere
normaalset elutegevust veel ruumides ei toimu,sest sisetööd alles pooleli,peatatud.asustustihedus pole ka eriti suur,1inimene 42,5m2 kohta,maksimaalselt 1 inime 4m2 kohta.wc külastus on planeeritud 1 kaupa,nii et ei tohiks palju higistavaid inimesi koos olla.
ruumides oli niiskust kütmisega alustades piisavalt,ja temperatuur ainult mõni kraad +poolel.umbes kuu aega ,või veidi rohkem,enne kütmisega alustamist sai köögi põrand plaaditud,umbes samaaegselt ka elutoa betoonpõrandale tasanduskiht valatud ja seinad kipskrohviga kaetud.sügisel sai kogu ülejäänud alumise korruse põrandad plaaditud.
esialgu sai esimese korruse põrandaküte taha ühendatud ja kõigepealt hakkasid köögi laes teibid ja kruvipead punnitama.esmalt siis võrkteibiga kaetud kohad,seejärel paberteibiga kaetud.
köögi põrand sai kõige viimati plaaditud ja niiskust oli ruumis piisavalt.
aga punnitamine hakkas jah peale kütmise alustamist,ehk ajas soojenev põrand seal oleva niiskuse liikvele?esimese korruse seinad on fibo plokist ja kaetud krohviga.
teisel korrusel korrusel hakkas punnitamine peale radiaatorite taha ühendamist.
võimalik,et alumise korruse niiskus jõudis ka avatud uste kaudu üles.
mida peaks edasi tegema?pahteldaja polnud ka just proff ja kasutas millegi pärast nii paber-,kui võrkteipi ja liimis selle aluspahtliga lakke.paberteibid kipuvad ka ennast plaadi küljest lahti laskma.

[sashaobrok]

Niiskuskoguja võtta rendist ja vaadata mitu ämbrit tunnis ta kogub?

[ehitanvaenlasele]

niiskuskoguja töötab juba nädala jagu.paagi maht u.3-5 ja paagitäit ööpäevas ei tule,viimastel päevadel vast liiter ööpäevas.sama tulemus kõigis ruumides.

[Urmas]

Teemaalgatajale!
Mina küll ei ole riskinud hakata tegema siseviimistlust kui ruumide temperatuur on alla +15 kraadi ja niiskus ületab 70%-i. Põhjus- pärast stabiilse kütte sisselülitamist hakkavad kõik materjalid tasapisi kuivama/kahanema ja reeglina tekivad kipsplaadi vuukidesse praod. Kelle peale näpuga näidatakse - ikka maalri, et tegi sitta tööd ja mina küll ei viitsi minust sõltumatute tegurite pärast käia oma tööd tasuta parandamas. Rohi selle vastu- oodata kuni tekivad siseviimistluseks vajalikud tingimused või fikseerida lepingus esialgsed tingimused koos tellijaga ja hoiatada tellijat võimalike tagajärgede eest ning keelduda garantii andmisest. Reeglina see tellijale mõjub! Minul on hilisemate vaidluste vältimiseks soetatud digitermomeeter koos hügromeetriga. Tellijat paneb tavaliselt ennast kah imestama, et kus seda niiskust 80% siia tubadesse on saanud. Ma ei räägi töö käigus (lauspahteldus/krohvimine/värvimine) tekkivast hetkelisest niiskuse tõusust. Ma võin tunduda paljude jaoks norija ja pedadandina, aga see-eest hiljem pole probleeme ja käisin viimati oma tehtud tööde parandusi tegemas siis kui töötasin firmas suurte objektide peal, kuid see oli ammmmuuuu.
Nüüd teipidest- no ei ole mul mitte ükski teip alla kukkunud sellepärast, et olen kasutanud viimistlusel korralikke ja selleks ettenähtud materjale. Kui maaler ikka teibib vuuke lauspahtelduseks mõeldud pahtliga, milles praktiliselt vajalik liimollus puudub, siis pole sealt head nahka oodata, sest lauspahtlil ei ole selliseid nakke ja liimimisomadusi, mis on vuukide teipimiseks mõeldud spetspahtlil. Need allakukkuvad teibid tuleb julmalt maha kiskuda ja hakata kõike otsast peale tegema + lisatööd. Ise olen siiani eelistanud ja jäängi eelistama tehases robotite poolt doseeritud ja mikseritega valmis segatud kohe kasutamisvalmis pahtleid, aga kuivsegude puhul on isegi koti peal kirjas soovituslik vee hulk teatud vahemikus ja pahtli omadused olenevalt vee hulgast muutuvad kohe kõvasti. Miks sa selle maalri üldse lasid oma siseviimistluse kallale kui polnud suurem asi proff?
Ega paremat soovitust minult tule kui palka ikka maaler, kes asjast jagab, likvideerib kõigepealt jamad ja hakkab uuesti tegema õigete materjalidega. Eks ta natuke kallimaks lähe ja siiani tehtud kulutused tuleb koolirahana maha kanda. Edu!

[ehitanvaenlasele]

http://fotoalbum.ee/photos/oleole/sets/1105331
http://fotoalbum.ee/photos/oleole/80520665
http://fotoalbum.ee/photos/oleole/80520667/
http://fotoalbum.ee/photos/oleole/80520669/
http://fotoalbum.ee/photos/oleole/80520671/
lisasin mõned pildid .
ja nüüd uus üllatus,räästaalusest tuulekastist tilgub vett ja ripuvad kenad jääpurikad.
üritasin tuulekasti lahti võtta aga kõik puht a jääs,vast tuleb mõni sulailm ja laseb need tuulekasti lauad vabaks ja siis ehk saab ka tekkepõhjuse jälile.
pööning on igatahes kuiv.
katuseks on bituumensindel bituumenaluskattel,mille all on tihe laudis.
võimalik et tegu on seinast või lae ja seina liitepunktist tuleva niiskusega või siis hoopis on jää ära liigutanud lumetõkke ja selle kkinnituskruve pidi liigub vesi tuule kasti.

[Urmas]

Sul on seal midagi väga mäda kui kogu kupatus liigub, eriti kolmanda pildi pealt lae ja seina kokkupuute nurka vaadates. Enne küll ära mingit siseviimistlust tee kui kontruktsioonide mängimise põhjus likvideerimata ja peale seda hakka uue viimistlusega pihta. See sinu maaler on küll valede materjalide kasutamises natuke süüdi, aga sellist jama ainult tema küll tekitada ei suuda, sest see oleks tekkinud ka korralike materjalide ja töövõtete kasutamisel.

[ehitanvaenlasele]

see on kõige hullem koht,ruum on 4meetrit lai ja talad 25x8x400cm.kütmisega kergitas lae ära,seinad on fibost ja vundament fibost fibo taldmiku plokkidel ja rauaga pole kah koonerdatud.seinad tunduvad paigal olevat.
mida siis selle konstruktsiooniga ette võtta?
seina ja lae vahelise mängimise saaks ära peita lae külge kinnitatud piirdeliistu kasutamisega.

[Külaline]

No ega see piirdeliist kummist nüüd kah pole ja asi peaks ikka paigal seisma.
urmasr

[ehitanvaenlasele]

kui piirdeliist kinntada ainult lae külge,siis ta ei pea jah kummist olema.
aga mismoodi ma selle lae paigal seima panen?

[ehitanvaenlasele]

seina ja laevaheline liikumine pole muidugi maalri süü.aga kas see lae liikumine suudab siis saepuruplaadi peale kinnitatud kipsplaati nii palju mõjutada,et vuukidest laseb teibi lahti?tundub justkui kipsplaat oleks nagu puitki lauiselt paisunud ja teibi vuugist välja surunud.
üritaks selgeks saada tekkepõhjuseid.

[Külaline]

.....aga mismoodi ma selle lae paigal seima panen?

Vat selles küsimuses olen mina natuke juhmivõitu .
Urmasr