Odavamalt tarbevett

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Tupsu kirjutas: Kurvastada pole siin küll midagi. Elekter ja seda sooja tootmiseks kasutavad masinad on ja jäävad mugavuskütte seadmeteks.
Kas mugavuse puhul saab rääkida mingist tasuvusajast ? Pigem saab rääkida mugavusastmest.
Kahjuks aga lahkavad paljud siinsed teemad ka asjade tasuvusaega, mida mõnikord oleks parem mitte teha.
Toon näiteks teise kompressoritega masina- külmiku. Vaata linki ja kas selliste kappide komplkti puhul on vaja rääkida tasuvus või hoopis mugavusajast ? http://tinyurl.com/3a5jdw5
Otseelekter, soojuspumbad, gaas, jne on mugavuskütted st. peale paigaldust ja käivitamist ei pea üldjuhul nende tööse sekkuma.
Pellet suht mugav kuid nõuab siiski temaga tera tegelemist.
Ahju/katla käsitsi täitmine/tühjendamine kõige töömahukam aga soojuse hind üldjuhul odavaim (tänasel päeval ei pea alati paika).
Kui oluline on sulle ainult mugavus siis oleks võinud paigaldada elektrikatla ja kõik korras.
Kui loomulikult 100 000 krooni on "puru pu..i nurgas" siis ei ole mõtet tõesti tasuvust arvutada. Enamus inimesi siiski ei saa seda omale lubada.
Külaline
külaline

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Külaline »

trebla kirjutas:... Aga eks üks oluline põhjus oli ka just see madal alginvesteering -.... nüüd siis jääb üle ainult uusi investeeringuid teha (jälgides, et mugavustase ei langeks) ning energia(hinna) kokkuhoiu pealt saadavat tasuvusaega arvutada... ja igasugu uued ja huvitavad küttesüsteemid on välja ilmunud.
Aga otse-elektrikütte kuluarvutus-analüüs sinu näitel: madal alginvesteering ja sellega kaasnev suht kõrge käituskulu 10 a jooksul olekski ilmselt üsna huvitav näha. Maa-soojuspumpade ja muude imeriistade puhul räägitakse sageli vaid käituskuludest ning jäetakse investeeringu/amortisatsiooni,, intressikulud jms arvestamata.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3105
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas trebla »

Elamine miski 130-140 m2. Aastane elektrikulu oli aastate lõikes üllatavalt stabiilne, 19 000 kWh aastas.
Kaks viimast aastat on abiks olnud ka üks õ-õ pump, aga need andmed pole enam võrreldavad. Majas ei elata enam endise intensiivsusega. Kui aega saan - vaatan need kWh-d järgi.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et 99-nda aasta kroon ja tänane kroon omavad erinevat väärtust.
Külaline
külaline

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Külaline »

trebla kirjutas:...Arvesse tuleb võtta ka seda, et 99-nda aasta kroon ja tänane kroon omavad erinevat väärtust.
Jaahh, siis oli ka pikaajalisel laenul aastaintress 13-17%. Kui üldse anti :this:
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Krooni väärtus on sama, kurss saksa marka on ikka 1:8 või eurosse 15,6... Lihtsalt enamus inimeste sissetulekud on kasvanud, osad hinnad on kasvanud 10 kordi, kuid osad jälle langenud kordades.
Üldine raha väärtus tüüpilistesse kaupadesse on eurotsoonis klassikalise "virtuaalraha" juurdeloomisega siiski langenud, see lisalangus on ka eesti kroonil samasugune.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3105
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas trebla »

Külaline kirjutas:Jaahh, siis oli ka pikaajalisel laenul aastaintress 13-17%. Kui üldse anti :this:
Aasta alguses vist jah, aga suveks kukkus juba 8 peale. Anti ikka, aga ei loobitud vasakule ja paremale.
Kahest majast 1200 ruudusel krundil Nõmmel ei piisanud 750 T laenu tagatiseks...
See aeg, kus "aktsepteeritud" hindaja paneelmaja korterile soovi korral pool milli lõdvalt otsa joonistas, oli veel ees.

Aga palju soojuspumba COP tollal oli? See tehnika on 11 aastaga kah edasi arenenud. Kas tollal ostetud seade oleks end nende aastatega jõudnud tagasi teenida?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Mäletan, et tüüpne õhk pumba COP oli 1,5. Üle -7 kraadi enamusel oli COP 1.
Kasutaja avatar
Tupsu
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 636
Liitunud: 08 Okt 2010, 23:48
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Tupsu »

trebla kirjutas: Aga palju soojuspumba COP tollal oli? See tehnika on 11 aastaga kah edasi arenenud. Kas tollal ostetud seade oleks end nende aastatega jõudnud tagasi teenida?
Kindlasti ei oleks, aga eks kõik olenes ikka soetushinnast ja kasutamise intensiivsusest. Elektri hinna tõus ainult soosis tagasiteenimise aja lühendamist.

Aastal 2003 toodetud Daewoo komplekt välisosa DSB-091LH , siseosa DSB-091L COP +7 kraadi juures oli tehase andmetel üle 3
Veel vanematest isenditest olen kokku puutunud ka 2000 aastal toodetud Daewoo seadmega, aga see oli ainult külma masin.

Miinus kraadidel COP numbreid tollal müüjad ei pakkunudki.

Aga mida suurema võimsusega masin, seda parem oli ka COP
15kw LG laekasseti COP R22 gaasiga +7 kraadi juures oli veel 3,4 See masin oli ka külma jaoks mõeldud, sest välisosasse on automaatne sulatus sisse ehitatud.

LG T54LH maksis 2006 aasta kevadel rahandusministeeriumi andmetel 52 000 eek. Vaata linki
http://tinyurl.com/2ufthh9
Mein Papa heizt mit der Natur -
andere verheizen sie!
Kasutaja avatar
tubasoojaks
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
Asukoht: Tampere, Hamburg, München
On tänanud: 1 korda
Kontakt:

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas tubasoojaks »

tuleb siis kasutusele võtta kõik raisku minevad energiad nagu soe dussivesi kanalisatsiooni, sealt oleks küllaltki suur energiasaagis aga nõuab muidugi majas kardinaalseid kanalitorustike ümbertegemisi, peaks nüüdsel ajal uue maja ehitamisel ettenägema
nii saaks 30-40 % soojavee energiat säästa
muide tegin ühe maja küttesüsteemi sellise valmisoleku, järgmine suvi tuleb välja paigaldada isoleertitud vahetünn soojadele kanalivetele ja sinna sisse RST happekindel spiraal, kust siis külm puurkaevuvesi läbi lastakse
majas on eraldatud WC-de ja vannitubade+ köögi kanalitorustikud mis ühinevad alles väljas

teine uudne säästuteema, eriti ajakohane praegu saksas, on ventilatsiooni sisseimetava õhu läbikeerutamine maja alt
kus ta talvel soojeneb ja suvel jahtub - kaks kärbest ühe hoobiga
Elagu kodumaine energia:):):)
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Uue maja ehitust planeerides võiks seda kanalisatsiooni mineva soojuse ärakasutamist kaaluda tõesti. Senised silma jäänud lahendused suht ebaefektiivsed ja kallid võrreldes saadava "saagiga". Kui energia hind usinalt tõuseb küll siis nupumehed ka uusi lahendusi pakuvad ning tasuvusaeg lüheneb.

Soomes on mõnele majale paigaldatud Rehau "awedukt thermo" süsteem. "Rakennusmaailma"s oli suvel tiba juttu sellest.
Temperatuurivahemikes -25 - +3 ja +21 ning kõrgem võib sellest kasu tõusta küll aga see "sitt suusailm" mis meil siin enamus aastat valitseb kipub selle säästu väikseks tegema. Näiteks kui välistemp on +6 siis mis mõte on seda vent õhku seal maasees jahutada +4.
http://www.rehau.fi/files/Funktionsweis ... _01-17.pdf
http://www.greenspec.co.uk/products/ven ... kt-thermo/
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ventilatsioonile on olemas tööstuslikud soojusvahetid koos vent.agregaadiga ja on vaid lollus neid mitte kasutada. Seega vent. õhu juhtimine maapinda on palju kehvem lahendus, kusjuures kasulikult saadud soojus on väiksem kui soojusvaheti puhul. Soojusvahetist veelgi parem lahendus on kasutada õhksoojuspumpa.
Kanalisatsiooni puhul on kõige parem kasutada maasoojuspumpa, mille kollektori toru tood pasatünni kõrvalt või seest läbi. Probleem ei ole soojuse kättesaamises vaid ohus saada tünnitäis pasajäätist. Kui on tsentraalne kanalisatsioon siis muidugi toru vahekaevu.
Lammas
külaline

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Lammas »

Kalvis kirjutas: Kui on tsentraalne kanalisatsioon siis muidugi toru vahekaevu.
Minu arust on ka siin oht lasta see kaev jäässe. Tõenäoliselt tuleks ikkagi kaevust väljuvat temperatuuri kontrollida ja sel juhul peaks olema kaevu maakontuuri harul vooluhulga regulaator.
Pigem (loe: lollikundlam ja lihtsam) ikkagi soojusvaheti väljuva kanalitoru ja boilerisse mineva külma tarbevee torustikule.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Osadel soojuspumpadel (maa omadel) on kontuuri temperatuurimõõtja peal. Et kui kontuur jahtub 1 kraadini siis seiskab kontuuri. Kuid pasajäätise oht on mainitud ja seepärast mina soovitaksin kanalisatsioon esialgu rahule jätta. Ootaks tehniliste lahenduste täiustumist.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Kalvis kirjutas:Ventilatsioonile on olemas tööstuslikud soojusvahetid koos vent.agregaadiga ja on vaid lollus neid mitte kasutada. Seega vent. õhu juhtimine maapinda on palju kehvem lahendus, kusjuures kasulikult saadud soojus on väiksem kui soojusvaheti puhul. Soojusvahetist veelgi parem lahendus on kasutada õhksoojuspumpa.
Võiks ju vaevuda hetkeks tutvuda lisatud viidetega. Siis saaka ka aru millest jutt.

Maapinda läbib ainult sisenev õhk. Ideeliselt -15 välisõhk soojeneb maapinda läbides ~+2 peale ja siis järgnevad soojusvahetid jne.nagu tavaliselt.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Sisuliselt on see idee poolik maasoojuspump. Kuskil varem keegi pakkus sama kasutamata keldriga välja (ventilatsiooni õhk võetakse keldrist).
Lammas
külaline

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Lammas »

Ei taha nagu neid reklaamprospekte nii sinisilmelt uskuda, et juhid ühest otsast -15 kraadise õhu sisse ja teisest otsast tuleb juba +kraadides õhk välja. Et vead aga tiiru ümber maja ja ongi mured murtud. Kõhutunne ütleb, et soojusülekandetegur plasttorult õhule ei ole just teab mis kiita. See aga ajab torud väga pikaks, läbimõõdud on nagunii suured, ehitus kallis, suurenevad õhu liigutamise kulud jne.
Külaline
külaline

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Külaline »

rokikas kirjutas: Maapinda läbib ainult sisenev õhk. Ideeliselt -15 välisõhk soojeneb maapinda läbides ~+2 peale ja siis järgnevad soojusvahetid jne.nagu tavaliselt.
Ilmselt see -15C välisõhk ka jahutab maapinda (eelkõige trassi ümbritsevat pinda) ja siis jääb +2 küll küsitavaks :scratch:
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Info loetud "Rakennusmaailma" 7.7.2010. ilmunud numbrist (samas ka õhk-õhk soojuspumpade testi tulemused).
Kasutatava toru läbimõõt on 200 mm. Tehtud PP-plastikust (minul pole aimugi mis see täpsemalt tähendab) mis on radoonikindel ja hea soojusjuhtivusega. Toru sisaldab "hõbedasoola" (hopeasuola) mis tapab mikroobid ja bakterid. Torustiku pikkus peab olema min 50 m. Artiklis jutuks olnud majas (188 m2. energiatarbelt kuskil madalaenergia ja passiivmaja piiril olev uusehitis) paigaldati 80 m. Paigaldatakse ~1.5 m. sügavusele. Välimisel toruotsal on filtrid. Sisemine ühendatakse vent agregaadiga.
"Rehau" väidab varasematele kogemustele tuginedes et talvine temperatuuri tõus on ~20 kraadi. Suvine langus ~14 kraadi.
Majaomaniku arvestuste kohaselt peaks see lisainvesteering ennast tagasi teenima 4-5 aastaga.
Toru maksumusest kahjuks info puudub.

Uut maja ehitades puhtalt selle toru paigaldamine eriti kallis ei ole kuna nagunii tuleb suuremaid kaevamisi teostada. Talvel/südasuvel annab ilmselt säästu ka aga mis saab välistemperatuuril +4 - +20. Oletan et siis on ikka mõtekam võtta sisenev õhk otse "seinatagant" mitte keerutada seda pinnases.
maik
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 10 Veebr 2007, 21:02
On tänanud: 18 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas maik »

Tartus peaks nii mõnelgi majal selline vent-süsteem olema,
talvel tasuta eelsoojendus- suvel tasuta jahutus, lihtsuses peitub geniaalsus.
:jooma
Kasutaja avatar
nosy
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 182
Liitunud: 02 Dets 2008, 23:34
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 10 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas nosy »

rokikas kirjutas:..."Rehau" väidab varasematele kogemustele tuginedes et talvine temperatuuri tõus on ~20 kraadi...
Oli mingi uuring http://www.eau.ee/~aps/pdf/20043/viljasoo.pdf, aga seal tehti arvutused vaid lühiajaliselt saadud andmete alusel. Aga ega EPA-kad pole arvutustes ja loogikas kõige hiilgavamad olnud :cray: 1,5-2 m sügavusel võib pinnase temp ka vaid +2....+5C olla ja pikemaaegsel pinnasest soojuse ammutamisel siis tulemused oluliselt kehvemad olla :scratch: Säravama promo leiab : http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1639

Väidetakse, et õhutemperatuuri kõikumisest tingitud põhjavee temperatuuri muutused ulatuvad
suuremal osal Eesti territooriumist keskmiselt paarikümne meetri sügavusele,
Pandivere kõrgustikul ka kuni 30 m, Lääne–Eestis ja läänesaartel 10–15 m ning
Põhja–Eestis vaid 5–11 m sügavusele. Eelnimetatud sügavustest allpool esineb
aastaringselt püsiv temperatuur 6–7 ºC.
lk 11: http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf
EDUKAT KAEVAMIST!
Katlakütja
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 70
Liitunud: 12 Nov 2009, 13:32
On tänatud: 1 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Katlakütja »

rokikas kirjutas: Uut maja ehitades puhtalt selle toru paigaldamine eriti kallis ei ole kuna nagunii tuleb suuremaid kaevamisi teostada.
Ehk tooksid välja konkreetse numbrid, kui palju maksab uue ja kui palju maksab vana maja puhul 1.5m sügavuse kaeviku ehitus??? Ja millest on tingitud hinnaerinevused???? :confused:
Kasutaja avatar
Tupsu
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 636
Liitunud: 08 Okt 2010, 23:48
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Tupsu »

Katlakütja kirjutas:
rokikas kirjutas: Uut maja ehitades puhtalt selle toru paigaldamine eriti kallis ei ole kuna nagunii tuleb suuremaid kaevamisi teostada.
Ehk tooksid välja konkreetse numbrid, kui palju maksab uue ja kui palju maksab vana maja puhul 1.5m sügavuse kaeviku ehitus??? Ja millest on tingitud hinnaerinevused???? :confused:
Arvesta aga kaeviku ruutmeetrid välja ja haljastuse taastamise hinna ruutmeetrite järgi saad juba ise sobivast haljastusfirmast järgi uurida. Nii laisk ei tohiks olla, kui endale kaevikut tahad saada.
Ja kui ikka juhuslikult endale ikka kaevikut ei taha, siis milleks üldse küsida ?

P.S. Loogilist mõtlemist koolis ei õpetatada, seda kas on või ei ole.
Mein Papa heizt mit der Natur -
andere verheizen sie!
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas rokikas »

"Katlakütja"
Vist väljendasin mõtet tiba halvasti jah. Ütleme siis nii - üldjuhul peaks toru paigaldus olema odavam uut maja ehitades võrreldes olemasolevale majaga.
Hinnaerinevus tuleneb näiteks sellest et saab toru paigaldada lintvundamendi kaevamise käigus, ei sega olemasolevad trassid, lihtsam teha läbiviike vundamendist/põrandast, ei riku niivõrd palju olemasolevat haljastust, ka tehnika kohalesõit maksab, jne.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Üldjuhul on maasoojuspumba küttekollektorit odavam paigaldada, kui sama pikkusega venttoru maasisse. Maasoojuspump kokku on palju efektiivsem kui see soojusvaheti maapinnaga. Täna on küll maasoojuspump kokku kallim, kuid efektiivsem kütmine peaks ikkagi kiiresti vahe tagasi tegema.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Odavamalt tarbevett

Lugemata postitus Postitas rokikas »

"Kalvis"
Palun täpsusta millistest süsteemidest sa üldse räägid. Eelpool viidatud Rehau süsteemis oli paigaldatava toru pikkus 80 m. (min 50 m.) ja eesmärgiks siseneva vent õhu eelsoojendamine maapinnas. Maasoojuspumbal siiski tera teine "põhi amet".
Vasta