Seinamaterjali valik

[makaveli]

Tere,

Olen 21.a noormees ja tekkinud on mõte ehk kevadel või suvel üht abihoonet ehitama hakata. Ehitusega ma konkreetselt ei tegele, küll aga kokku puutunud. Siiski on mul huvi asju oma käega teha, sest teada on, et mis ise tehtud see hästi tehtud. Seda aga ikka seniks kuni teada mida ja kuidas teha. Tegin täna internetis mõningast uurimstööd, et teaks mida ja kuidas foorumis üldse küsida.

Nimelt oleks huvi ehitada garaaz/töökoja tüüpi hoone. Kuna projekt on alles "hea mõtte" etapis, siis pole veel kindel milline hoone täpselt tuleks, aga tõenäoliselt lihtsa ristkülikukujulise plaaniga kahe ruumiga hoone, üks pool mõeldud autoremondiks ja teine metallitöödeks, lisaks ehk ka eraldiolev katlaruum. Mainin ka igakjuhuks lugejatele ära, et tegemist on puhtalt huvidest lähtuva projektiga, mitte lihtsameelsele noorele inimesle pähe hüpanud äriprojekti või millegi taolisega.

Hoonele olen seadnud väga kindlad kriteeriumid, mis tuleks minu seisukohalt täita. Kriteeriumite täitmise teeb keeruliseks nagu ikka maksumus. Sellepärast püüan ma hetkel leida enda jaoks kõige odavamat lahendust antud nõuete puhul. Püüan enda jaoks tuvastada hoone umbkaudse maksumuse, et näha kas antud projekt kannatab üldse praegu täpsemat projekteerimist ja teostamist.

Hoonele minu poolt seatud nõuded (Kuna ehitus on siiski väga spetsiifiline ala siis püüan kirja panna asjad üsnagi detailselt, et saada parimat nõu):

o Tulekindlus - hoones puitkonstruktsioonide ja muude tuleohtlikke ehitusmaterjalide kasutamine peaks olema minimaalne, kui mitte välistatud. Hoones tegeletakse metallitööde sealhulgas keevitamise ja metalli lõikamisega jms. Olen isegi mõelnud metallist katusekonstruktsioonile, kuna hoone ei tule väga suur, katus tuleb lihtne ja kerge ning mul oleks võimalik antud lahendus ise teostada.

o Vibratsioon - võimalik et tulevikus kasutatakse hoones ka mõnd vanemat tööstuslikku metallitöötluspinki. Kindlasti tuleb hoonesse betoonpõrand ning seega võib esineda ka tavalisest tugevamat vibratsiooni.

o Helipidavus - Helipidavus pole taas esmatähtis, kuid kui mõne lahenduse korral on see eeliseks, siis tasub seda kindlasti kaaluda.

o Soojapidavus - kuna tegemist pole eluhoonega, siis hoone soojapidavus polnud minu jaoks esmatähtis. Siiski tuleb hoonesse ka isevalmistatud küttesüsteem ning kui võimalik (loe: kui see pole liiga kulukas) siis ei tahaks seesolevat soojust raisku lasta, kuna ka näiteks küttepuude tegemine on kulukas.

o Suured uksed - ühte, esiseina oleks mul planeeritud kaks suurt garaaži ust. Seega selle seina toetuspind oleks palju väiksem kui ülejäänutel.

o Fassaad - nii sise kui välisfassaadi viimistlus ei mängi mingit rolli ja võik minu jaoks olemata olla. See vähendaks tunduvalt kulusid, kuid arvatavasti mõned ehitusmaterjalid nõuavad teatud sorti kaitset.

o Ventilatsioon - kindlasti ei taha ma järeleandmisi teha turvalise töökekskonna osas ning loomlik ventilatsioon peaks hoonel olema. Keevitustöökohal arvatavasti isegi sundventilatsioon.


Selline on minu nägemus antud hoonest. Mind huvitab eelkõige milline võiks olla odavaim seinaehitusmaterjal antud tingimustes ? Fibo, fibo alternatiiv, Silbet...? Millised on minu võimalused? Kaalusin ka ise betoonplokkide valmistamise võimalust, kuid arvutamise käigus tundus mulle, et plokkide ise valmistamine ei tule sugugi odavam, rääkimata lihtsusest.

Kindlasti pean ma arvestama ka võimalusega teha järeleandmisi mõnedes nõudmistes.

Aitäh!

[rokikas]

Võiksid mingid minimaalsed mõõdud samuti kirjutada. Näiteks kui pikk ja lai peab minimaalselt see garaaziosa olema, kui kõrged/laiad uksed (kas sisse peab mahtuma ka suurem kaubik), sama kõigi ruumide kohta. Sama lugu ka ruumide kõrgusega (kas plaanid autod tõstukiga laealla tõsta) jne.

Näiteks üks mu sugulane kes tegeleb autoremondiga tegi oma töökoja just puitkarkassist. Ostis suurest plekifirmast praak plekke ja kattis nendega kogu sisepinna. Päris rõõmsalt mitmevärviline sai .

[makaveli]

Võiksid mingid minimaalsed mõõdud samuti kirjutada. Näiteks kui pikk ja lai peab minimaalselt see garaaziosa olema, kui kõrged/laiad uksed (kas sisse peab mahtuma ka suurem kaubik), sama kõigi ruumide kohta. Sama lugu ka ruumide kõrgusega (kas plaanid autod tõstukiga laealla tõsta) jne.

Näiteks üks mu sugulane kes tegeleb autoremondiga tegi oma töökoja just puitkarkassist. Ostis suurest plekifirmast praak plekke ja kattis nendega kogu sisepinna. Päris rõõmsalt mitmevärviline sai .

Üritan peagi mingid mõõdud ka postitada. Kaalusin samuti seda puitkonstruktsiooni ja praakkatusepleki lahendust. Metallitöökoda puitkarkassile ei tahaks siiski teha, küll aga võib seda kaaluda garaaži osana, kuna on küllaltki lihtne ja odav lahendus.

[Kalvis]

Plekk-vill-plekk. Plekk on ka kandev konstruktsioon. Plekk-mittepõlev vahtplast-plekk. jälle kandev konstrui on kandev plekk.

[d]

silbet, aeroc ja muu tuhaplokk on vastuvõtlik vibratsioonile, seega igaksjuhuks võiks selle unustada. Kuigi ma tahaks seda tööpinki näha

[makaveli]

Plekk-vill-plekk. Plekk on ka kandev konstruktsioon. Plekk-mittepõlev vahtplast-plekk. jälle kandev konstrui on kandev plekk.

Hmm...alguses ma katuseplekist seinad millegipärast välistasin. Plokkidest hoone tundus kauapüsiv, ohutu ja praktiline. Nüüd aga pakub selline lahendus isegi huvi. Tundub lihtne ehitada ja odav. Olemas tuttavgi, kes praak katuseplekki müüb ning villasid on saadaval igasuguses hinnavahemikus. Mittepõleva vahtplasti kohta ma mingisugust infot ei leidnud, kuid kui villade vahel valida, siis eelistaksin ise kivivilla. Kas taolise plekk-vill-plekk lahenduse juures peaks silmas pidama veel mingeid olulisi lisakulusid vajalikele materjalidele(konkreetselt seina puhul)?

[Kalvis]

Kui plekki valtsida ei oska (muidu on selleks valtsimispingid, kuigi oskaja ehk haamri ja puulauaga teeb samuti ära) siis mingid kipskarkassipostid?
Muidu laevaehituses võeti see meetod esimesena kasutusele (kere ilma villata kuid seinad vahtplastiga), kus töömees astus pleki eraldi mõlki, kuid kui plekk oli ristkülikuks kokku valtsitud siis võis ristathukal mitu meest hüpata ja midagi ei juhtunud. Tulemuseks oli massi ja metalli väga märkimisväärne vähenemine. Samuti oli plekki lihtne valtsida ja neetida.

[sashaobrok]

Kui sul see plekk-vaht-plekk õnnestub oma vahenditega ära teha, siis anna kindlasti siia teada...

[makaveli]

Kui plekki valtsida ei oska (muidu on selleks valtsimispingid, kuigi oskaja ehk haamri ja puulauaga teeb samuti ära) siis mingid kipskarkassipostid?
Muidu laevaehituses võeti see meetod esimesena kasutusele (kere ilma villata kuid seinad vahtplastiga), kus töömees astus pleki eraldi mõlki, kuid kui plekk oli ristkülikuks kokku valtsitud siis võis ristathukal mitu meest hüpata ja midagi ei juhtunud. Tulemuseks oli massi ja metalli väga märkimisväärne vähenemine. Samuti oli plekki lihtne valtsida ja neetida.

Ei kujuta hetkel küll päris täpselt antud konstruktsiooni ette, aga kui plekki valtsida osata, võib selle omadusi ära kasutades tõesti kandvaid konstruktsioone ehitada. Siiski egas ma seda katuseplekist teha saa? Selle valtsimine risttahukaks võib mulle probleeme valmistada

Mida arvate aga lihtsustatult sellisest konseptsioonist, kus katus toetub neljale või kuuele laotud postile ning postide vahele mingit tüüpi karkass, postid omakorda lintvundamendile. Karkassi vahele vill, mõlemale poole plekk.

[makaveli]

Kui sul see plekk-vaht-plekk õnnestub oma vahenditega ära teha, siis anna kindlasti siia teada...

Kui miskit õnnestuma peaks, siis kindlasti annan.

Hetkel pole mul ausaltöeldes asjaga aega olnud palju tegeleda, kuna koolis käimas eksamisessioon. Siiski püüan idee soojana hoida ja jaanuari lõpus kui koolis hoog raugeb panen miskit ka paberile, et oma silmaga näha oleks. See mida paberile panema hakkan selgub loodetavasti selle kuu jooksul.

[Kalvis]

Kipskarkassile kruvidega peaks nüüd küll hakkama saama

[rokikas]

Plekk-vill-plekk. Plekk on ka kandev konstruktsioon. Plekk-mittepõlev vahtplast-plekk. jälle kandev konstrui on kandev plekk.

Kui plekki valtsida ei oska (muidu on selleks valtsimispingid, kuigi oskaja ehk haamri ja puulauaga teeb samuti ära) siis mingid kipskarkassipostid?

Ja täiesti tõsiselt soovitad ehitada hoone kandvad seinad kipsi karkassipostidest .
Kui eelnevas jutus pidasid silmas sandwich paneele siis pane mõni link ka kus neid kasutatakse kandevseintena. Enamuses siiski kasutatakse kandvat sõrestikku millele kinnitatakse need paneelid st paneel on vaid soojustatut/viimistletud "avatäide".
http://www.ruukki.ee/www/estonia.nsf/Do ... ent&lang=1
http://www.rootsiprofiil.ee/?id=132

Kas taolise plekk-vill-plekk lahenduse juures peaks silmas pidama veel mingeid olulisi lisakulusid vajalikele materjalidele(konkreetselt seina puhul)?

Kahjuks tuleb lisaks osta seina kandekonstruktsiooni materjal. Katuseplekk kandvaks seinaks ei sobi.

Mida arvate aga lihtsustatult sellisest konseptsioonist, kus katus toetub neljale või kuuele laotud postile ning postide vahele mingit tüüpi karkass, postid omakorda lintvundamendile. Karkassi vahele vill, mõlemale poole plekk.

Põhimõtteliselt on selline seinalahendus võimalik küll. Postid puust/metallist/betoonist. Laotud postid ei ole hea mõte.

[makaveli]

Pole asjatundja aga kipsikarkassi tõesti kasutada ei tahaks. Teeksin hea meelega nii põhipostid, seinasõrestiku kui ka katusekonstruktsiooni metallist. Olemas endal ka vajaminev keevitustehnika. Põhiprobleemiks kujuneb siis kindlasti metallikulu. Tean, et olen aastate jooksul kõvasti metalli metallikokkuostu viinud ja nüüd kahetsen, et kõik sai ära viidud:P. Korraliku metalli veel siiski veidike vedelemas ja ehk isegi võimalik soodsa hinnaga juurde osta kui õnne on. Muidugi oleneb metallikulu konstruktsioonidele ikkagi konstrueerimisoskusest. Tugipostidsaaks kokku konstrueerida isegi näiteks nurk, latt, karp või muud tüüpi metallijuppidest. Ära oleks võimalik kasutada palju niiöelda vedelevat rauda. Metall on minu nõudmistele suurepärane materjal: tugev, tulekindel ning taolise hoone ehitamine pakub mulle ka veidike eneseteostamisvõimalusi, kuna minu eriala on metallidega veidikene seotud.

Antud hoonetüübil on minu jaoks hetkel kõige rohkem häid argumente. Teema igasugustele arvamustele avatud ja tänud siiamaani asjalike nõuannete eest!

[rokikas]

Metall on hea ja tugev asi küll aga sellest hoone ehitamine nõuab tiba spetsiifilisi insener tehnilisi teadmisi. Kaldun arvama et foorumi abil ei pruugi sellest head nahka tulla.

See tulekindlus on selline suhteline asi. Näiteks mõnedes ühiskondlikes hoonetes laes näha olevad liimpuit talad ei ole selleks sinna pandud et ilus oleks vaid justnimelt tulekindluse tõttu. Tulekahju puhul on liimpuittala kandevõime säilimise aeg suht täpselt prognoositav aga metalltalad kaotavad teatud temperatuuri saavutades suht kiirelt kandevõime. Puidu pealispind söestub aga samas see söestunud kiht on päris hea soojusisolaator ning kandevõime säilub kauem.

[makaveli]

Metall on hea ja tugev asi küll aga sellest hoone ehitamine nõuab tiba spetsiifilisi insener tehnilisi teadmisi. Kaldun arvama et foorumi abil ei pruugi sellest head nahka tulla.

See tulekindlus on selline suhteline asi. Näiteks mõnedes ühiskondlikes hoonetes laes näha olevad liimpuit talad ei ole selleks sinna pandud et ilus oleks vaid justnimelt tulekindluse tõttu. Tulekahju puhul on liimpuittala kandevõime säilimise aeg suht täpselt prognoositav aga metalltalad kaotavad teatud temperatuuri saavutades suht kiirelt kandevõime. Puidu pealispind söestub aga samas see söestunud kiht on päris hea soojusisolaator ning kandevõime säilub kauem.

Selles on sul õigus, et tulekindlus on suhteline asi ja ma väljendasin ennast veidikene valesti. Minu sooviks ei ole ehitada hoonet, mis tulekahju ajal säilitaks pikalt oma kandevõimeid, vaid ei süttiks kergelt ja ei levitaks tuld. Valmistavad eelkõige muret sulametallipritsmed, metalli lõikamisel tekkivad sädemed, põlevgaasileegi kasutamine, mingil määral ka tööstuslik vool, mis ei tohiks aga probleemiks olla, kui elektrisüsteem lasta paigaldada asjatundjal.

Mis puutub spetsiifilistesse insener-tehnilistesse teadmistesse, siis see pagas mul teab mis suur tõesti ei ole. Siiski olen tuttav staatika ülesannete lahendamisega ning järgmise aasta aja jooksul peaksin kokku puutuma ka tugevusarvutustega. Kui projekt käiku läheks saaksin ehk abi ka koolist. Tõenäoliselt ma enda teadmistega ise antud projekti arvutuste najal ikkagi paberile ei suudaks panna, kuna asi ei ole tõesti nii lihtne kui tundub ja nõuab eelnevat kogemust. Siiski, kuna tegemist pole kaarhalli suuruse projektiga, kus mängu tulevad kriitilised mõjutegurid ja kindlad reeglid mille järgi käituda, siis ma projekti keerukust ei karda ja kui ettevalmistused võtavad rohkem aega kui planeeritud siis minugipoolest. Egas siis head asja saagi kiiresti teha.

Hetkel olen jännis mõõtude paikapanemisega, kuna krundile kuhu asi tulema peaks, mul aega kohale hetkel minna ei ole. Uurin, ehk on olemas mõni planeering või kaardistus kust saaksin krundist ülevaate. Kui ei, pean hetkel mõõdud valima lihtsalt hoone vajaduste järgi.

Huvitab mind veel üks asi. Kui ma tahan kindlaks teha, milline on minu krundil muld ja kui aktiivne see keemiliselt on, siis pean ikka kevadel labida ise mulda lööma? Ega vist pole tõonäoline, et keegi just sealkandis mullaproove on võtnud või eestis kõik muld andmebaasis kaardistatud on?

[rokikas]

See liimpuittala tulekindluse jutt oli lihtsalt näide. Ei pidanud sinu projekti silmas.
Kui otsustad metallist teha siis saad ilmselt pädevamat abi koolist kui siit sest "kaugjuhtimisega" sellist asja nõustada üpris keeruline.
Samuti pead uurima kas sellist hoonet üldse lubatakse sinna krundile ehitada.

Kas plaanid põllumajandusega tegeleda et mulla keemilist aktiivsust uurid.

[onuremus]

Siin pakutakse ikka igasugu imevarjante , kõige lihtsam ikka klassikaline lintvundament fibost , seinad tee silbetist kas siis 250 või 300 mm (kõige odavam väikeplokk ).Katuse võid teha lamekatuse ja selleks kasutada r/b õõnespaneele ,selle vana masinakolaka jaoks vala eraldi r/b vundament ,nii et see ei oleks seotud ülejäänud põrandaga .

[makaveli]

See liimpuittala tulekindluse jutt oli lihtsalt näide. Ei pidanud sinu projekti silmas.
Kui otsustad metallist teha siis saad ilmselt pädevamat abi koolist kui siit sest "kaugjuhtimisega" sellist asja nõustada üpris keeruline.
Samuti pead uurima kas sellist hoonet üldse lubatakse sinna krundile ehitada.

Kas plaanid põllumajandusega tegeleda et mulla keemilist aktiivsust uurid.

Kui miskit konkreetselt tegema hakkan püüan abi kindlasti otsida koolist. Hetkel olen foorumist saanud suunavaid nõuandeid projekti osas. On hea mõtet edasi arendada kui on erinevaid argumente ühe ja teise asja kasuks või vastu. Siinsed inimesed on ikkagi ehitusega tegelevad, ma vähemalt loodan .

Loodan see nädal kohtuda inimesega kellel peaks olema rohkem aimu hoonete ehitamise korrast antud krundile, kuna tema antud maaga peamiselt toimetab. Kui ei tea, siis tuleb pöörduda valda.

Tegelikult see mulla keemiline koostis rohkem...kuidas nüüd öelda, lugesin lihtsalt internetist et see on üks tegureid mis mõjutab vundamendi vastupidavust vms. Suuremat muret valmistab mulle tegelikult see, et kevadel ja suviti vihmaperioodidel kõrvaloleval maalapil kõndides, sammuks justkui märjal käsnal. Vesi ei taha maasse imenduda, vähemalt mulle tundub. Antud krundil otseselt sellist asja minuteada ei esine, aga peaksin vist igaksjuhuk uurima kuidas seal selle mullaga lood on.

[makaveli]

Siin pakutakse ikka igasugu imevarjante , kõige lihtsam ikka klassikaline lintvundament fibost , seinad tee silbetist kas siis 250 või 300 mm (kõige odavam väikeplokk ).Katuse võid teha lamekatuse ja selleks kasutada r/b õõnespaneele ,selle vana masinakolaka jaoks vala eraldi r/b vundament ,nii et see ei oleks seotud ülejäänud põrandaga .

Kodus olemas mitte just uues seisukorras aga siiski kasutuskõlblikud vundamendiplokid, jällegi ei löö pilti ette palju neid seal oli. Plokkidest vundamenti pole kunagi teinud ja ei kujuta ka eriti ette. Mis teha aga siis kui vundamendiplokke ei ole piisavalt. Kas on mõistlik maasisene osa valada ja maapealne osa panna plokkidest? Või oleks mõistlikum/odavam plokke juurde osta kuna neid peaks teistelgi vedelema? Tahaks hirmsasti kodusolevat kraami ära kasutada, hoiaks kõva euro kokku

Mis puutub plokkidesse siis Silbet jäi oma hinna tõttu mulle ka alguses silma. Usun, et kui sandwich süsteemis kasutada praakkatuseplekki, õigesti konstrueeritud karkasse ning kivivilla peaks ruutmeetri hind tulema veidikene odavam, kuna plokkidele lisandub ka segu. See puhtalt hetkel ainult muidugi minupoolne oletus ja ühtegi ruutmeetri hinda pole ma välja arvutanud. Antud sandwich meetodi kasuks räägib veel üks asjaolu. Kindlasti tuleb kogu asja maksumus suurem kui plaanikohaselt, kuid isu asja teha on ikkagi suur. Hoone püstitamiseks oleks teoreetiliselt võimalik jätta alguses soojustus kivivilla näol ja sisemised seinapaneelid mängust üldse välja. Antud ehitise osad ei tohiks olla olulise tähtsusega ja need saaks hoonele lisada siis kui juba võimalik.

IGAKSJUHUKS ÜTLEN, ET KÕIK HINNAOLETUSED JA ARVESTUSED MIS MA TEINUD OLEN ON ILMA TÖÖRAHA ARVESTAMATA. SEE KEHTIB KA EDASPIDI.

[sashaobrok]

Muide, silbet, paistab, et läks pankrotti. Kas keegi toodab neid odavaid plokke edasi või kuskil mujal mõni tootja veel?

[laury]

tee postvundament, termoprofiilist seinad ja ogaplaatfermid peale, kõige kiirem varjant väga kalliks ka ei lähe kui ise teed.

[makaveli]

tee postvundament, termoprofiilist seinad ja ogaplaatfermid peale, kõige kiirem varjant väga kalliks ka ei lähe kui ise teed.

Postvundament oleks tõesti kõige odavam lahendus, aga see ei tule vist kõne alla kui kavatsen põranda valada või paneelidest teha ? Mainin ka korraga ära, et mul olemas mõned õõnsad vahelaepaneelid vene ajast. Kas oleks võimalik neid põrandana kasutada, kui õõnsused ära täita?

Termoprofiilid tundub olevat lihtne lahendus. Saadaval ka pikk kasutusjuhend. Profiilplekiga saaks kõik iusti üheks tervikusk siduda, mis lisaks hoonele jäikust. Huvi pakub aga termoprofiili hind? Internetist ühtegi konkreetset pakkumist ei leidnud.

[laury]

tee postvundament, termoprofiilist seinad ja ogaplaatfermid peale, kõige kiirem varjant väga kalliks ka ei lähe kui ise teed.

Postvundament oleks tõesti kõige odavam lahendus, aga see ei tule vist kõne alla kui kavatsen põranda valada või paneelidest teha ? Mainin ka korraga ära, et mul olemas mõned õõnsad vahelaepaneelid vene ajast. Kas oleks võimalik neid põrandana kasutada, kui õõnsused ära täita?

Termoprofiilid tundub olevat lihtne lahendus. Saadaval ka pikk kasutusjuhend. Profiilplekiga saaks kõik iusti üheks tervikusk siduda, mis lisaks hoonele jäikust. Huvi pakub aga termoprofiili hind? Internetist ühtegi konkreetset pakkumist ei leidnud.

Täitsa edukalt saad kasutada õõnespaneele, olen ise kunagi sellise teinud, et postid valad siis lint peale ja selle peale läksid paneelid ja õõnsusi me ei täitnud aga võid kui tahad otsad kas penoga või vahuga täita natuke paha ei tee, meil läks soojustus ümber meil polnud vajalik otsade täitmine.
Termoprofiili hinda täna ei oska öelda aga paar aastat tagasi oli ta umbes 100kr/jm oleneb paksusest ja laiusest aga kõige lihtsam on et helista ruukkisse ja saada täna kehtivad hinnad. Termoprofiil tuleb tegelikult kallim kui puitkarkass aga samas ei pea sa mitte ühtegi üleliigset meetrit tellima.

[makaveli]

tee postvundament, termoprofiilist seinad ja ogaplaatfermid peale, kõige kiirem varjant väga kalliks ka ei lähe kui ise teed.

Postvundament oleks tõesti kõige odavam lahendus, aga see ei tule vist kõne alla kui kavatsen põranda valada või paneelidest teha ? Mainin ka korraga ära, et mul olemas mõned õõnsad vahelaepaneelid vene ajast. Kas oleks võimalik neid põrandana kasutada, kui õõnsused ära täita?

Termoprofiilid tundub olevat lihtne lahendus. Saadaval ka pikk kasutusjuhend. Profiilplekiga saaks kõik iusti üheks tervikusk siduda, mis lisaks hoonele jäikust. Huvi pakub aga termoprofiili hind? Internetist ühtegi konkreetset pakkumist ei leidnud.

Täitsa edukalt saad kasutada õõnespaneele, olen ise kunagi sellise teinud, et postid valad siis lint peale ja selle peale läksid paneelid ja õõnsusi me ei täitnud aga võid kui tahad otsad kas penoga või vahuga täita natuke paha ei tee, meil läks soojustus ümber meil polnud vajalik otsade täitmine.
Termoprofiili hinda täna ei oska öelda aga paar aastat tagasi oli ta umbes 100kr/jm oleneb paksusest ja laiusest aga kõige lihtsam on et helista ruukkisse ja saada täna kehtivad hinnad. Termoprofiil tuleb tegelikult kallim kui puitkarkass aga samas ei pea sa mitte ühtegi üleliigset meetrit tellima.

Kas taolise vundamendi valamine käibki nii, et valad postid ja hiljem sinna lihtsalt lindi peale?

Ja asi peaks lihtsustatult välja nägema ehk selline (see ei ole projekt ning kõik materjalid, mõõdud ja moodulid on illustreerivad, kuna asi on ikka veel idee etapis):

http://img89.imageshack.us/f/base3xtras.jpg/

http://img441.imageshack.us/f/base3xtras3.jpg/

http://img821.imageshack.us/f/base3xtras2.jpg/

http://img375.imageshack.us/f/base3xtras4.jpg/

Avaneval lingil oleval pildil klikates ilmub see täismõõdus!
Kui midagi jääb piltidel arusaamatuks, siis palun küsida!

[laury]

põhimõtteliselt oled õigel teel