Fibo maja soojustamine!!

[xxmadis]

Tere!
VÄLISSEIN:
Seinad laotud siis 200-st fibost ja väljast soojustuseks 150mm beno.Plaan siis beno liimiseguga(pätsikestega) seina liimida beno-beno vastu panna,et õhkvahet ei jääks ja kui kuskile peakski midagi jääma siis pärast vahtu täis lasta. Kui beno paigas siis beno tüüblid ja benole peale võrk koos seguga,nurkadesse tugevdused. Ja kui kõik korralikult ära kuivand siis struktuur krohv ja peakski valmis olema.
NIIMODI TEEKS MINA,aga ei tea kas see minu teoreem õige.
Fibo-liimisegu-beno-benotüüblid-võrk,koos krohviga-struktuurkrohv.

Olen näinud,et beno pannakse ka lihtsalt tüüblitega seina , ei loodita ja jäetakse 1-2cm benodele vahet ja hiljem lastakse vahtu täis.
Aga minu meelest ei tohiks ju nii teha kuna fibo ja beno vahele ei jää õhk-vahet. Iga materjal ju peab mingil moel hingata saama või kas olen valesti aru saand?

LAGI:
Plaan ka lähiajal laetalad soojustada. laetalade vahele siis klaasvill kt-37 50mm x100mm X 100mm kokku siis 250 mm villa sissepoole loomulikult ka aurutõke ja laetalade peale tuuletõke ja ühenduskohad teen fasaadi silikooniga aga ei tea kas seegi mõte mul õige on?
laepaneel - 5x5 prussied risti laetalade alt,et vill läbi ei vajuks, 40cm sammuga -aurutõke-250mm villa - tuuletõke.

SISESEIN:
Elektrijuhtmestiku freesin fibosse aga edasi ei tea kuida kõige-õigem oleks käituda? Kas seinad seestpoolt krohfida, kips liimiseguga seina visata või hoopiski karkass , 50mm villa ja siis kips. Aga seda ma ei tea kas aurutõket seinte puhul kasutatakse?
Krohv oleks seljale külm toetuda ja siseviimistlust raskem teaostada aga ruumi hoiaks kokku.
kipsi oleks lihtne paigaldada ,siseviimistlust kergem teostada ja seljal soem toetuda,aga võtab palju ruumi seestpoolt ära.
Keegi võiks nõu anda selle kohapealt kuida oleks kõige odavam ja lihtsam ja parem,et ülearuseid liigutusi ei teeks.

Maja on ühekordne elamu.
Äki keegi targem ,kes tõesti asjast teab annaks oma arvamuse kuida oleks kõige õigem.

[KõikOnRahul]

LAGI:
Plaan ka lähiajal laetalad soojustada. laetalade vahele siis klaasvill kt-37 50mm x100mm X 100mm kokku siis 250 mm villa sissepoole loomulikult ka aurutõke ja laetalade peale tuuletõke ja ühenduskohad teen fasaadi silikooniga aga ei tea kas seegi mõte mul õige on?
laepaneel - 5x5 prussied risti laetalade alt,et vill läbi ei vajuks, 40cm sammuga -aurutõke-250mm villa - tuuletõke.

Siinkohal soovitan puistevilla(EKOVILLA), ca´ 23Eur/m3(koos paigaldusega) e. 5,75/m2(250mm)+KM, võidad nii hinnas kui ka paigalduses.Huvi korral võta ühendust, kirjutamine võtab liig palju energiat.

[sashaobrok]

Välis: tee nii nagu plaanid. Ainult et sõna "beno" asemel oleks mõistlik kasutada "vahtplast", siis vast saab mõni ehitusmees ka ikka õigesti aru ja ei naera...

Lagi: alt poolt paned ära talade külge mingi suvalise käepärast oleva plaatmaterjali (PLP, OSB,vineer, jäägid kasvõi)(et kannaks juhuslikke koormusi,tugevdaks laekonstruktsiooni ja aurukilet ja hoiaks ehk eemale mõne närilise) , tolle peale aurukile, sinna peale kipskarkass ja karkassi külge kipsplaat. Siis aga võtad ette just selle üks post üleval soovitatud puistevilla ja lased teda niipalju kui raatsimist on. Soovitavalt 50 cm kiht.

Sisesein: juhtmed freesida, plokid krohvida, pahteldada, viimistleda. Soojustamine oleks absurd. Kui muidugi ladumine väga kehva olnud, siis võib tõesti juhtuda, et karkassiga kips tuleb odavam.

[d]

Soovitaks selle ekovilla sodi ära unustada. Esiteks on kokkuhoid petlik, sest see sodi vajub kokku juba lastes kohutavalt ja kante läheb rohkem kui kivivilla puhul. Teiseks on aastate küsimus kui vill oma 20% kokku vajunud. Kolmandaks on nende öko ja puhtalooduse jutt puhas pask. ekovill on põlemis/seente/mädanemise vastu kemikaale täistopitud. Samuti vajab see imehästi hingav vill lisaks aurutõket, sest muidu hingab liiga hästi ja on märg pasapaber. Samuti võtab see vill meeletult oma sisse niiskust ja ei lase seda normaalse ajaga välja.

Ning peno paigalda kammiga nagu seda tehakse. Muide ma ei müü villa, aga kogemused on näidanud, et odavuse ja kindluse suhe on kordades kivivilla poole. Sealhulgas ka soojustuse kasutegur .

[KõikOnRahul]

Lugupeetud "d", räägiks sellest õige lähemalt? Ikka telefoni teel! Vastasel juhul jätate küll müügimehe mulje.
Kui te ei pea paljuks siis jätke vähemalt oma kontakt- helistan teile ise. Või, kuidas?

[KõikOnRahul]

Lagi: alt poolt paned ära talade külge mingi suvalise käepärast oleva plaatmaterjali (PLP, OSB,vineer, jäägid kasvõi)(et kannaks juhuslikke koormusi,tugevdaks laekonstruktsiooni ja aurukilet ja hoiaks ehk eemale mõne närilise) , tolle peale aurukile, sinna peale kipskarkass ja karkassi külge kipsplaat. Siis aga võtad ette just selle üks post üleval soovitatud puistevilla ja lased teda niipalju kui raatsimist on. Soovitavalt 50 cm kiht.

Ja kuidas tuuletõkestate selle 50cm kihi?

[agro]

Tegelikult võiks seda teemat avalikult lahata, täitsa huvitaks mõlemad vaated ja TÕENDID !

[rokikas]

Välissein: "Pätsikestega" ei tohi paigaldada soojustust. Mingit "hingamis" vahet ei pea seal olema. Enne kui sellist küllaltki kulukat tööd alustad võiksid omale korralikult selgeks teha õige tehnoloogia. Infot saad näiteks tootjate ja maaletoojate lehtedelt. Alustuseks soovitan seda http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf

Lagi: Eelnevalt soovitatud puistevill (ei pea tingimata "ekovill" olema aga sobib ka see loomulikult) on sinna vägagi sobiv. Saad kiirelt ja korralikult ilma vuukideta soojustuskihi. Soovitaks vähemalt 40 cm. paksust kihti ( "ekovilla" kasutades oleks sellise soojustuse U ~0,1).

Sisesein: Soovitan krohvida. Rahaliselt ilmselt kõige mõistlikum ning tehniliselt lubatud.

Kindlasti loe ka seda http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf

[sashaobrok]

Lagi: alt poolt paned ära talade külge mingi suvalise käepärast oleva plaatmaterjali (PLP, OSB,vineer, jäägid kasvõi)(et kannaks juhuslikke koormusi,tugevdaks laekonstruktsiooni ja aurukilet ja hoiaks ehk eemale mõne närilise) , tolle peale aurukile, sinna peale kipskarkass ja karkassi külge kipsplaat. Siis aga võtad ette just selle üks post üleval soovitatud puistevilla ja lased teda niipalju kui raatsimist on. Soovitavalt 50 cm kiht.

Ja kuidas tuuletõkestate selle 50cm kihi?

Ei tuuletõkestagi. Pööning võiks olla piisavalt kinni, et seal puuduks "puhuv tuul".

[rokikas]

Soovitaks selle ekovilla sodi ära unustada. Esiteks on kokkuhoid petlik, sest see sodi vajub kokku juba lastes kohutavalt ja kante läheb rohkem kui kivivilla puhul. Teiseks on aastate küsimus kui vill oma 20% kokku vajunud. Kolmandaks on nende öko ja puhtalooduse jutt puhas pask. ekovill on põlemis/seente/mädanemise vastu kemikaale täistopitud. Samuti vajab see imehästi hingav vill lisaks aurutõket, sest muidu hingab liiga hästi ja on märg pasapaber. Samuti võtab see vill meeletult oma sisse niiskust ja ei lase seda normaalse ajaga välja.

Sama laul nagu "peno ei hinga, kipsplaat tekitab hallitust, jne". Loll jutt suhu tagasi.
See et ekovill ~20 % vajub ei ole mingi saladus ning tootjad ning normaalsed paigaldajad on selle selge sõnaga ka välja toonud. http://www.ekovilla.ee/

[rokikas]

Siinkohal soovitan puistevilla(EKOVILLA)

Kuna sa vist tegeled selle villaga siis ehk oskad mõnele küsimusele vastata.
Kas soojusjuhtivus arv on antud värskeltpuhutud kihile (0,041 w/mk) või ~20 % vajunud kihile.
Kas arve esitamise aluseks on värskeltpuhutud villa maht või arvestatakse ka seda ~20 % vajumist (lõplikult valmis "toode").
Miks peab sinuarvates kogu puistevilla kiht olema pööningul tuuletõkkega kaetud. Isiklikult mina ei ole sellist nõuet kohanud. Näiteks kui tuuletõke ulatub horisontaalsest soojustusest ~ 1 m. kõrgemale ("tuulesuunajad") siis üldjuhul on see projektiga kooskõlas olnud.

Kui sul on mingi kokkupuude selle lehe http://www.ekovilla.ee/gfx/pdf/ajankoht ... it1003.pdf omanikega siis võiksid neil soovitada oma andmeid uuendada. Soomes on juba ammu uued nõuded ja nende vananenud info võib tarbijaid eksitada.

[d]

Soovitaks selle ekovilla sodi ära unustada. Esiteks on kokkuhoid petlik, sest see sodi vajub kokku juba lastes kohutavalt ja kante läheb rohkem kui kivivilla puhul. Teiseks on aastate küsimus kui vill oma 20% kokku vajunud. Kolmandaks on nende öko ja puhtalooduse jutt puhas pask. ekovill on põlemis/seente/mädanemise vastu kemikaale täistopitud. Samuti vajab see imehästi hingav vill lisaks aurutõket, sest muidu hingab liiga hästi ja on märg pasapaber. Samuti võtab see vill meeletult oma sisse niiskust ja ei lase seda normaalse ajaga välja.

Sama laul nagu "peno ei hinga, kipsplaat tekitab hallitust, jne". Loll jutt suhu tagasi.
See et ekovill ~20 % vajub ei ole mingi saladus ning tootjad ning normaalsed paigaldajad on selle selge sõnaga ka välja toonud. http://www.ekovilla.ee/

Peno ei hingagi, ta on diffuussne vajalikul määral, siinkohal tuleks eristada ka erinevaid tooteid erinevates kohtades. Selline sõna nagu hingamine ehituses on just tselluvilla pasa müüjate trikk ja ei midagi muud. See, et paari aastaga vajub, seda tõesti ei salata, aga miks läheb tselluvilla juba paigaldades tunduvalt rohkem, sest see vajub kokku. Peale 300mm kihti hakkab tselluvill tunduvalt rohkem kokkuvajuma kui klaas- või kivivill. 500mm juures on vahe juba hirmus. Aga mitte see ei aja sitta keema , kogu aeg käib mingi jahumine hingamise, totaalse öko ja inimsõbralikkuse juures. Nüüd võiks välja kirjutada mida sisaldab tselluvill peale makulatuuri(muideks kasutatakse ainult otse trükikojast tulnud paberit, mis pole ringluses olnud, öko my ass). Kui inimsõbralik see sodi tegelikult on? Samuti räägite aja ja raha säästmisest. Kust august sa seda raha säästad kui kokkuvõttes läheb seda pasapaberit tunduvalt rohkem, see vajub 3 aastaga ära ja pead uuesti tellima. Samuti vajad nõksu suuremat kihti, sest tselluvillal polegi nii hea soojustus . Samuti muutub ta tegur ka vajudes ja seda mitte paremaks. Minupärast hakkige või apteegivatti omale katusele, aga lõpetage müügi jutt mingist säästmisest ja oma tervise säästmisest. Üks suur mull.

Siinkohal soovitan puistevilla(EKOVILLA)

Kas soojusjuhtivus arv on antud värskeltpuhutud kihile (0,041 w/mk) või ~20 % vajunud kihile.

Vähemalt Soomes on selleks vastuseks saadud paigaldajatelt, et tegu puhutud villaga ehk kohe peale paigaldust

Kas arve esitamise aluseks on värskeltpuhutud villa maht või arvestatakse ka seda ~20 % vajumist (lõplikult valmis "toode").

Arvestus käib nii Eestis, Lätis, Soomes kui Venemaal nõnda, et Vasja loeb ära kilekotid masina juures mis on läbi aetud ja su maagiline kant on käes.

Miks peab sinuarvates kogu puistevilla kiht olema pööningul tuuletõkkega kaetud. Isiklikult mina ei ole sellist nõuet kohanud. Näiteks kui tuuletõke ulatub horisontaalsest soojustusest ~ 1 m. kõrgemale ("tuulesuunajad") siis üldjuhul on see projektiga kooskõlas olnud.

Selline väide võib tuleneda faktist, et tselluvill on tuulekindalm kui teised puistevillad. Samas tuuletõket pole nõutud suunajate olemasolus, ei Eestis ega Soomes.

Kui nüüd mingit paska suutsin genereerida unise peaga, sisi homme vaidleme edasi ja kõik on rahul.

[d]

Samuti sooviks teada milline konkreetne väide teid häiris kodanik: rokikas

[KõikOnRahul]

Siinkohal soovitan puistevilla(EKOVILLA)

Kuna sa vist tegeled selle villaga siis ehk oskad mõnele küsimusele vastata.
Kas soojusjuhtivus arv on antud värskeltpuhutud kihile (0,041 w/mk) või ~20 % vajunud kihile.
Kas arve esitamise aluseks on värskeltpuhutud villa maht või arvestatakse ka seda ~20 % vajumist (lõplikult valmis "toode").
Miks peab sinuarvates kogu puistevilla kiht olema pööningul tuuletõkkega kaetud. Isiklikult mina ei ole sellist nõuet kohanud. Näiteks kui tuuletõke ulatub horisontaalsest soojustusest ~ 1 m. kõrgemale ("tuulesuunajad") siis üldjuhul on see projektiga kooskõlas olnud.

Kui sul on mingi kokkupuude selle lehe http://www.ekovilla.ee/gfx/pdf/ajankoht ... it1003.pdf omanikega siis võiksid neil soovitada oma andmeid uuendada. Soomes on juba ammu uued nõuded ja nende vananenud info võib tarbijaid eksitada.

Mina ei tegele selle villa müügi ega ka paigaldusega. Millegipärast on 90% minu tellijatest otsustanud justnimelt selle firma kasuks, kuigi olen alati pakkunud juurde ka mitmeid alternatiive. Ju siis on määravaks saanud referentsid, mitte hind.

(0,041 w/mk) on mõõdetud värskelt puhutud villast.Soome tehase väitel vajumisega tegur väiksemaks ei muutu.

Üldiselt olen maksnud lõplikult valmis toote eest.Tundub loogilisem, ausam ka.

Tuuletõkkest on juttu olnud järgneval lingil- viewtopic.php?f=12&t=25580
See pole oluline,kes, kus, kuidas tegi.Olulised on kestvad lahendused, loogika ja füüsika.
Lähiajal on mul au teile ka fakte välja tuua, võrdlus "enne" ja "nüüd". Kui see päev saabub, teen uue teema, kus seda lahkama hakkame.

Ekovilla-mehed tänavad tähelepanu juhtimise eest. Väidetaval olla antud tabeleid lihtsamaks tehtud.Lubati lähiajal uuendada.

[rokikas]

http://www.finlex.fi/data/normit/34163- ... 221208.pdf
http://www.ekovilla.com/gfx/pdf/rakente ... i_2010.pdf
http://www.ekovilla.com/gfx/pdf/rakente ... o_opas.pdf

[Külaline]

Väike valik pilte olukordadest kus pööningul puududb "puhuv tuul" ehk katusekate pole "külmaks " ehitatud.


Fassaadile, aknaaugu piiretele tekib ...?(suurendage)
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2002088.JPG

Kiviseina lisasoojustuse taha ja alt hakkab välja voolama..?
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2002087.JPG


Isegi täislaudisega eterniidile tekib liustik(siin on tegu ka ebapiisava soojustusega)
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2002086.JPG

taastaja

[sashaobrok]

Väga eksitavad on su pildid. Mis täpne olukord seal pööningul siis ikkagi on???

[Külaline]

Täpne olukord ongi, et piisav tuulutus puudub. Võimali, et ka ventilatsiooniprobleemid(siseruumides ei käinud) Omaniku sõnul termopilt laesoojustusest väga kehv polevat olnud. Varasemast ajast olen silanurgast märganud, et valtsitud katusekate ei vasta sisuliselt valtskatustele esitatud nõuetele, kuigi väljanägemine on valtsplekiga sarnane. Pigem annab profiilpleki normi täis. Seega " soojaks " jäätud katusekatte korral lisab probleeme juurde. Võimalik, et ka aluskattes puudujäägid. Tuleks tuulekastid avada, siis saaks selgust...aga pole minu rida, jalutasin sealt eile lihtsalt mööda.

taastaja

[sashaobrok]

No sa ei kirjelda ikka üldse olukorda. Mis on seal konstruktsioonilised lahendused? Kas pööningule on elamine ehitatud? Kuna sa vastasid minu fraasile "tuul ei puhu", siis eeldaks, et tood näiteks täpselt selle sama tühja pööninguga lahenduse, kus siis on tekkinud mingi kondentsvee probleem.

[Külaline]

Ongi tühi pööning, madalama kaldega katuse all. Vahelagi kaasaegse soojustuse ja aurutõkkega(omaniku jutt) Tuulekastid kinni ehitatud. Viiludes tuletõkkemüürid naabrite vahel. Katuse harjale olla küll hiljuti oskamatult mingid tuulutusavad paigaldatud.
Kuna seda " puhuvat tuult" pööningul põle, siis tekib vahelaest läbikumavast soojusest + pööningut läbivast korstnajalast piisav temperatuur, et panna sulama katusel paksu lumekihi alumine kiht. Lumi toimib siin ju omamoodi soojusisolaatorina.

taastaja

[sashaobrok]

Ok, mõtlema panev, aga kas sulamisvesi voolab siis "ülespidi" ja kuskilt läbi katusekatte või tegu ikka kondentsveega? Ehk et kas on liigne soojus või liigne õhuniiskus, mis tahab välja tuulutamist?

[Kalvis]

Arvan, et raudselt on tegu kondentsveega. Naaber sai sellest neelu kohas päevas ämbri täis. Ja olen näinud paksu jääkihiga (rohkem kui 1 cm) kaetud aluskatet katusel näinud.
Kuid siit koolitarkus - aurutõket katustele ei panda naljapärast.

[sashaobrok]

Ongi tühi pööning, madalama kaldega katuse all. Vahelagi kaasaegse soojustuse ja aurutõkkega(omaniku jutt) Tuulekastid kinni ehitatud. Viiludes tuletõkkemüürid naabrite vahel. Katuse harjale olla küll hiljuti oskamatult mingid tuulutusavad paigaldatud.
Kuna seda " puhuvat tuult" pööningul põle, siis tekib vahelaest läbikumavast soojusest + pööningut läbivast korstnajalast piisav temperatuur, et panna sulama katusel paksu lumekihi alumine kiht. Lumi toimib siin ju omamoodi soojusisolaatorina.

taastaja

Sulle nüüd küsimus: Mis oleks kui teeks elamisse sundventilatsiooni ja sissevõtu otsa paneks pööningule üles harja alla. Kas on see mõistlik mõte või millele maksaks tähelepanu pöörata asja juures? Krabaks ju too lahendus ka majast lahkuvat sooja tagasi omajagu...

[Külaline]

Teravmeelne lähenemine igastahes Palju, aga seda külma õhku tuppa ikka tahad? Ülejäägi pead siis kuskile kõrvale juhtima, et pidev õhuringlus pööningul tekitada.

Kas siis ainult katusepealne jäätumine teeb muret? See kõik soe ei pruugi ainult pööningult ka tulla. Vanematel majadel või seinad-aknad-uksed ka lekkida nii, et sulatab laiale katuseräästale jääkihi peale.

taastaja

[sashaobrok]

No ma mõtlesin seda ikka kui lisaabivahendit, et olemasolevat olukorda parandada, mitte et see peaks "kogu töö" ära tegema. Ma tegelikult mõtlen kogu seda teemat uue maja puhul. Et mulle nagu see mõte meeldib, et ma võtan oma ventilatsiooniõhu soojemast kohast kui seda on välisõhk.