Aidake päästa kehva katust

[arx1]

Sümptomid: purikad räästastes, samuti seina peal räästa all (tuulekasti all), seega eeldatavalt märgunud ka seina ülemise osa soojutus (100 mm penot)
Avasin harjapärlini alt (lae pealt) soojustuse.
Diagnoos: (minu pandud, parandage kui eksin):
Kondensvesi soojustuse vahelt tilgub laepealsele niiskustõkkele, kust valgub alla seinasoojustuse vahele.
Ülemine niiskustõke altpoolt tuntavalt niiske, alumine niiskustõke (laelaua peal) pealt märg.

Põhjused:
1. Soojustus liiga õhuke (vaid 150 mm penot), lisaks veel kehvasti paigaldatud (vuugid tihendamata)
2. Alumine, siseruumi poolne hüdroisolatsioon vale (marki ei tea, aga alt must ja karvane, pealt kootud kile, seega "hingav"?), aga peaks olema mittehingav
3. Soojustuse peal ja hingava hüdroisolatsiooni vahel ei tohiks olla õhuvahet (raskendab "hingamist"?)
4.Ülemine niiskustõke on küll pingutatud, kuid ülekatted liimitamata.

Ravi (plaan, parandage ja täiendage):
1.Paigaldada siseruumi laudise alla lisaks kuni 50 mm soojustust (pärlinite vahele, et säiliks esialgne ilme)
2.Selle uus mittehingav niiskustõke
3.Selle alla uus laelaudis (jälle, et säilitada esialgset ilmet)
4.Laepealne soojustada 250-300 mm ja tekitada tuulutus kelba otstesse soojustuse pealt.


Mida arvate, kas oleks abiks minimaalse hädapärase lahendusena, kui ei taha kogu katuselt kive maha rookida ja uuesti ning korralikult soojustada?

[Külaline]

leidsin joonist vaadates kolm viga , esiteks soojustuse paksus ebapiisav , teiseks ventilatsioon peab olema viidud läbi katuse , kolmandaks soojustus on viidud harjani . Vead on võimalik likvideerida altpoolt ilma et katusekive maha võtad. see et katuse kile ja soojustuse vahel on tuulutus ei ole probleem . Vahtplast toimib ise tuuletõkkena , kui vahed korralikult vahuga kinni lasta

[Külaline]

...ja kes sulle SELLISE joonise tegi? Siiralt loodan, et see oli ainult arhitekt....

taastaja

[arx1]

Peno vahel olevaid vahesid katust pealt lahti võtmata suht keeruline tihendada. Saaks teha altpoolt, kuid laelaudis on ühe pika lauana harjast kuni räästani piki maja asetsevate pärlinite peale löödud, seega oleks vaja laudis ketassaega alt lahti lõigata ja eemaldada alumine niiskustõkkekile. Suht ränk töö.
Aga kas siiski ei ole mitte üks olulisi vigasid alumine "hingav" hüdroisolatsioon? See ju laseb kõik elutegevuse aurud, küll veidi hoogu pidurdades, soojustuse vahele, kus see kondenseerub ja veena alla tagasi valgub? Olen kuulnud, et mõningal juhul soovitatakse see panna vähemalt tagurpidi, st kilejas pool alla ja karvad üles?
Ülemise lae ventilatsioon ongi plaanis viia läbi sinna paigaldatava soojustuse ja harjapärlini alla maja otstesse teha tuulutusavad. Siis peaks lae ventilatsioon olema sama hea kui läbi katuse?
Mida joonisele veaks paned? Tegin ise, see kirjeldab vaid täpselt praegust olukorda.

[Külaline]

Kivi langes kohe südamelt, et joonistasid siis nii kuda ise ehitasid....et ei olnud mõni arhitektuursele projektile kaasa pandud üllitis.
See karvane kile ei ole ilmselgelt päris õige aurutõke. Ja seni kui kaua pääseb külm soojustuse vahelt aurutõkkekileni, seni tekib ka seal kodens. Valesti on lahendatud ka ülemine kolmnurk.(suletud õhuruum) Ülemisele kilele on vähene veeauru kondenseerumine normaalne nähtus, aga see peab sealt ka mõistliku aja jooksul saama välja tuulduda.

taastaja

[arx1]

Karvase kile kohta arvan, et see on mingit sorti Divorol, mis soojustusest ülevalpool on õige asi õiges kohas, laelaua peale ja soojustuse alla hüdroisolatsiooniks on ta aga vale asi.
Üldiselt Taastaja" kinnitab mu arvamust sellest katusest nii et jään vist oma "ravi"plaani juurde.
Kommentaariks ainult, et mina seda katust ei ehitanud vaid ostsin koos majaga uskudes hundijuttu, et küll on hää katus. Laes mingit luuki polnud, konstruktsioonist arusaamiseks pidin augu lakke lõikama.

[ponkskar]

Mitte-ehitaja ka targutaks väheke
Kas sul on nii, et sarikas on 200mm ning selle vahele on pandud 150mm EPS-i nii et sarikate vahel on nii toa pool kui ka väljas pool 25mm tühjust enne kui "tuleb" Divorol?
Ma vist teeksin nii, et seestpoolt lammutaksin kuni EPS-ni ära, siis laseks vaataks 150mm EPS-i vahed üle ja vahutaks ära, lisaksin 25mm EPS-i, nii et EPS oleks sarikaga ühel tasapinnal ning jätkukohad ei kattu 150mm omaga. Siis paneksin aurukile ning selle peale sarikatega risti 50mm EPS-i ning siis laudis. Laepealse teeks siis nii, et sarikate vahele 200mm EPS-i ja peale ristipidi 100-150mm.Otsakelpadesse siis õhuavad ka.
Oluline sõlm on ka see, et kuidas on lahendatud soojustus sarikate alumise osas. Et kas kihutab nagu ülevalgi kuni tuulekastini välja või pöörab IIk siseseina (sarika toejalg???- ma ei tea mõistet) kohal alla ning läheb siis horisontaalselt välisseinani.

PS: Proovi EPS tellida sellise laiusega nagu sul sarikate/pennide vahed on. Mul oli 600mm ning tellisingi 150mm ja 200mm paksuse EPS-i 600mm laiusena. Kuna 50mm ja 100mm paksust läks vähe, siis neid kasutasin standardmõõdus plaate.

[arx1]

Just nii ongi jah: 200 mm sarikas, 150 mm EPS istub sarika alumisse serva löödud 25 mm tugiliistul, nii jääbki nii üles kui alla 25 mm õhuvahe.
Ponkskari plaan muidugi ilus, ja ka soojustust saaks juba päris arvestatav 225 mm. Lae lõhkumine ainult jube töö, lauad ei tule niisama kätte, need ju pärlinite taga kinni. Ainult välja lõikuda saab.
Sarikate alumise osa kohta praegu täit selgust pole, enne kevadet ei taha sinna auku teha ka. Arvata võib ainult, et mööda alumist kilet saab kondenseerunud vesi voolata seinasoojustuse vahel, kuna väljaspool tuulekasti kohal on näha läbi seinaviimistluse tekkinud jääpurikad (seal mingid ilmselt tellingute kinnitamise avad, mis makrot täis lastud).

[ponkskar]

Ma seetõttu küsisin seda alumist osa, et ega nii lollilt ikka ei ole tehtud, et külm õhk mööda seda sisemist nn. "tuulutusvahet" tuulutab.....

[Karel Radiko]

Igal juhul on see soojustus võrdlemisi lahja. kui paned 50mm juurde siis on 200mm EPS-i (Ilmselt siis tegu EPS50-ga). aga muidu on suund õige. Soojustuse korda, muidu on seal külmasillad ja tekitav palju kondentsi jne ja seespoolt aurutõke õieti + ventilatsioon katusest läbi.

Tööna on see ikka paras tegemine. Ma ei tea miks, aga viimasel ajal satub järjest ette selliseid töid, küll on maja katus uskumatult kehvasti tehtud, küll on paarimajade liitumine jäänud täiesti ilma tähelepanuta jne. Jube ikka. Enne maja ostu tuleks ta pooleldi laiali lõhkuda et mõista mis seal üldse tehtud on ja kas maja ka oma hinda väärib, või on vaja veel investeerida teine samasuur summa et "majast" saaks Maja.

Edu tegutsemisel!

[arx1]

Tänud kõigile kes viitsisid Midagi arvata ja soovitada!
Nüüd pole muud et kui ilmad soojemad, siis käärida käised üles ja ...

[kileneeger]

2. Alumine, siseruumi poolne hüdroisolatsioon vale (marki ei tea, aga alt must ja karvane, pealt kootud kile, seega "hingav"?), aga peaks olema mittehingav

Ei ole kahtlustki, et see kile on siin konstruktsioonis vale, aga juhin tähelepanu et ka see kile ei ole hingav, hingava kile mõistes.
Need kootud (põimitud) põhimikul kiled on enamasti mittehingavad, küll aga kondentsi siduvad ja kasutatakse külmades katusekonstruktsioonides. Lisaväärtuseks siis see allpool asuv karvane kiht.
Kui kasutada seda kilet aga aurutõkkena, võib esialgu see isegi töötada, sest sellel "membraanil" ongi lisaks kootud põhimikule, ja karvasele alusküljele pealpool kiht mis peab niiskust. (Osadel kiledel on karvane aluskülg ära jäetud ning selle asemel on samuti vettpidav kilekiht, siis on neid tihedaid kihte juba 2)

Hädaks aga sellise toote kasutamisel on see, et kogu see membraan või siis kile koosneb tegelikult kootud põhimikust, mis moodustab ~90% sellest, ülejäänud jaguneb alumise karvase kihi ja pealmise lamineeritud kilekihi tarvis mis on ~15-20 my. Need omadused on tüüpilised enamustele kaug-idas (Hiinas) toodetud kiledele. Kogu rõhk on pandud odavast toormest valmistatud põhimikule, ning selle kihi jaoks mis tegelikult midagi pidama peab, pole materjali eriti jagunud.
Ehituse käigus on hea kui see õhuke lamineeritud kiht viga ei saa, see tagab selle kilele konstruktsioonis pikema eluea. Enamasti nii hästi ei lähe ja paratamatult tekivad paigaldusel mingid defektid. Seega selle kile nadi aurupidavus on olematuks muutunud.

[d]

Tehke nüüd selgeks mis asi on see poolkarvanekilemoodielukas. Mina pakun, et tegu on tuuletõkkekangaga ning see ei hoia vabsjee auru kinni ja siin ongi osaline probleem. Kuigi teoreetiliselt ei tohiks vahtplast vajada mingit lisa aurutõket, aga puitroovi vahel on see peno nagu ta on ja mina isiklikult arvan, et peno on kas sitalt paigaldatud või puit on ennast selle küljest lahti kiskunud. Samuti on nn hingava tuuletõkke paigaldamine õhuvahega küsitav, minuteada peavad kõik diffuussed kattes olema otse soojustuse vastas, muidu hakkab kondents ja talvel seega jää kogunema kattele. Samuti on epsiga soojustades see aluskate väga naljakas lahendus. Olukord on jama ja suuremast lammutamist te ei pääse juba sellepärast, et tihendada olemasolev soojustus. Soojustus pole soojustus kui seal toimib vaba õhu liikumine. Ma ausalt öeldes ei imestaks kui selles sisemises tuulutusvahes vuhiseb mingil määral ka külm välisõhk. Viimasel ajal on igasugu paska tulnud likvideerida aj suht tihti on selliseid sõlmi pidanud lausa algosadeks võtma.
Samuti ei imestaks kui alumine tuuletõke on hilisemalt paigaldatud just selleks, et soojustus on täis kusi ja varjata otsest tuule läbipuhumist ja sellega kulutada vähem, kui korraliku töö peale. Põhiline, et ilus oleks ja keegi odavalt ja kiiresti "odava" maja saaks. Ma usun, et viimane oletus on suht reaalne kahjuks :S

Jätan endale õiguse eksida 149,2% , sest pole reaalset situatsiooni näinud ja joonis mis on tehtud ühe augu järgi konstruktsioonis on ainult oletus mitte fakt.

[elajamajas]

Tere foorumis osalejad ,kirjutan enda katusest ka natuke , mul siis tehtud nii ,peal kivikatus siis see samune valge karvane kate nö. karvane pool sees pool (enda tarkusest ja uurides mitmetest allikatest) panin igasse sarika vahesse distanss liistu ca 3-4cm vahe siis sellele lõikasin igasse vahesse tavalise tuuletõkkeplaadi, surusin seestpoolt vastu villa (minul paroc plaadivill)seejärel aurutõkkepaber ja sellel kipsplaat ,lakke panin ka kahekordse aurutõkkepaberi et oleks kindlam kui kuskile kogemata auk sisse tuleb.Selliselt ehitatud konstruksioonil pole ma ühtegi niiskuse leket ega jäätumist tuvastanud kuna distanss liistu ja tuuletõkke plaadi vahel vuhiseb loomulik nö vent mis peaks juhuslikult sinna sattuva sooja( külm+soe =niiskus) välja ventileerima pööningule ja sealt vent avade kaudu õue.

[rokikas]

Tehke nüüd selgeks mis asi on see poolkarvanekilemoodielukas. Mina pakun, et tegu on tuuletõkkekangaga ning see ei hoia vabsjee auru kinni ja siin ongi osaline probleem. Kuigi teoreetiliselt ei tohiks vahtplast vajada mingit lisa aurutõket, aga puitroovi vahel on see peno nagu ta on ja mina isiklikult arvan, et peno on kas sitalt paigaldatud või puit on ennast selle küljest lahti kiskunud. Samuti on nn hingava tuuletõkke paigaldamine õhuvahega küsitav, minuteada peavad kõik diffuussed kattes olema otse soojustuse vastas, muidu hakkab kondents ja talvel seega jää kogunema kattele. Samuti on epsiga soojustades see aluskate väga naljakas lahendus. Olukord on jama ja suuremast lammutamist te ei pääse juba sellepärast, et tihendada olemasolev soojustus. Soojustus pole soojustus kui seal toimib vaba õhu liikumine. Ma ausalt öeldes ei imestaks kui selles sisemises tuulutusvahes vuhiseb mingil määral ka külm välisõhk. Viimasel ajal on igasugu paska tulnud likvideerida aj suht tihti on selliseid sõlmi pidanud lausa algosadeks võtma.
Samuti ei imestaks kui alumine tuuletõke on hilisemalt paigaldatud just selleks, et soojustus on täis kusi ja varjata otsest tuule läbipuhumist ja sellega kulutada vähem, kui korraliku töö peale. Põhiline, et ilus oleks ja keegi odavalt ja kiiresti "odava" maja saaks. Ma usun, et viimane oletus on suht reaalne kahjuks :S

Jätan endale õiguse eksida 149,2% , sest pole reaalset situatsiooni näinud ja joonis mis on tehtud ühe augu järgi konstruktsioonis on ainult oletus mitte fakt.

Kui sa teed tööd sama kvaliteediga ja suhtumisega nagu sa siin foorumis kirjutad siis tuled su tööandjatele küll kaasa tunda.

[d]

Ja milline oleks see suhtumine ja kvaliteet? Krt iga teine objekt on mingi totaalne lehmakoogi ümbertegemine. Nähtud nimelt igasugu sitta oma lühikese elu jooksul(ära nüüd arva, et ma 21 oleks vaid kõigi meie elu on lühike) . Päris mitmel maja olen kohanud vahtplast soojustust kus pole üldse vahtu vuukides, ühel majal oli sein tehtud vahtplastiga ja vuugid kogunisti pakketeibiga tihendatud, küll mõlemalt poolt, aga mida põrgut ? Need situatsioonid ei ole väljamõeldised vaid reaalne elu, mille põhjusid tuleb otsida ilma rahata ehitamise tahtmisest ning kutse eksamitest jms. Ilma korraliku aurutõkketa karkasssein on täiesti tavaline asi meie tänastes majades, iga teine objekt särab termopildil nagu jõulukuusk. Nagu ka seegi lugu siin teemas, siis mingi asjapulk on otsustanud aurutõkke asendada tuuletõkke kangaga, kuigi tõsiselt kahtlustan oma eelnevat oletust, et tegu hilisema sita kinni mätsimisega ! ! Huvitaval kombel pole mingu suhtumise ja kvaliteediga tulnud ühtegi garantiiprobleemi mille põhjus ei seisneks mingis vigases pakettaknas või mõnes üksikus veas. Selleks, et korralikult teha peabki suutma vahepeal nii ehitajad objektil piix saata, kui ka klient vajadusel viisakalt kuhugi kupatada oma koonerdamisega.
Esiteks tuleks teha selgeks terminid, antud konstruktsioonis pole ühtegi niiskustõket või hüdroisolatsiooni. Toa pool peab asetsema aurutihekiht(loe aurutõke) ja üleval tuulekindel kiht mis laseb läbi auru. Samuti katusealuskate mis takistab tuisu, läbipuhutava vee ja kondentsi sattumist konstruktsiooni. Viimased kaks saab ka asendada diffuusse aluskattega. Kuigi see tegelikult eeldaks soojustuse asetsemist vastu kangast, samas kui soojustuse(vahtplast) ja kanga vahel on toimiv tuulutus, siis probleemi pole ja tegu on lihtsalt raha rasikamisega. Reaalses elus peaks see vahtplast soojustus toimima seal ka ilma aurutõkke ning tuuletõkketa, aga nagu näha, siis millegipärast on katus jääs ja varbad külmad. A kas on sitalt paigaldatud soojustus või on konstruktsioon põhimõtteliselt vale ja tuulutus ei vii välja vaid viib siseõhu külma alasse vms.
Nüüd on järg ammu käest, aga fakt on, et asjast maja saada, siis tuleb seest see laudis ära võtta ning parandama asuda.
Mingi 50mm vahtplast paigaldamine sellele läbipuhuvale ja tuulest ulguvale seinale tekitab kogusoojustuseks 50mm vahtplast. Seega remontida kogu soojustus ! Võta ette ka seina osad, sest ka need on arvatavasti tehtud valesti. Muide antud joonis toimiks väga eduliselt kui teostatud oleks õigete töövõtetega ning materjalidega. Siinkohal ei mängi mingit rolli, et soojustatud on harjani. Ruumi ventilatsiooni puudumine on muidugi tõsine probleem, kui tõesti on see auk joonisel ventilatsiooni projekt, mis keerutab toa õhku viimistlus laudise ees ja taga.