Odavamalt tarbevett

[rokikas]

Kuna hetkel soojendan tarbevett otseelektriga siis sai uuritud odavamaid võimalusi. Silma jäi selline seade http://www.viessmann.ee/et/products/Hea ... 160_A.html. Kas kellelgi on kasutuses sedatüüpi seade.
Hind saksas ~2272eur. http://www.raatschen-shop.de/viessmann/ ... p-wwk.html.
Päikesekütte valmidusega 2505 euri.http://www.raatschen-shop.de/viessmann/ ... -wwks.html
Väidetavalt COP 3,54 (õhk +15, õhuvool 250 m3.h, vee temp 15-45).

[Veikko]

Rokikas: Kuidas on selle seadmega toodetud soe vesi odavam kui otseelektriga, miks sa arvad, et see odavam võimalus?

[Kalvis]

Kui vastata teoreetiliselt siis on soojuspumbaga tasuvam tarbevett teha. Kui aga majanduslikult siis konkreetse seadme kohta jään vastuse võlgu sest ei ole teada kui palju seade maksab.
Olen vaadanud, turul on seadmeid, millega küte + tarbevesi on soodsam kui otse elektriga neidsamu asju teha. Tasuvusaeg igati mõistuse piires.

[rokikas]

"Veikko" Miks on soojuspumbaga toodetud toasoe odavam kui otseelektriga saadu .

http://www.viessmann.ee/etc/medialib/in ... d%20GB.pdf
Näiteks selline olukord.
Sooja vee tarbimine 10 m3. kuus. Selle veekoguse soojendamine 30 C nõuab ~350 kwh elektrit ehk 4200 kwh aastas. Kui sellel seadmel cop 3,54 siis peaks sama tulemuse saavutamiseks kuluma 1187 kwh elektrit. Aastane sääst 3013 kwh.
Siin foorumis on ennustatud et aastal 2020 maksab elekter meil 2 - 4,5 eek/kwh (õigemini siis küll eurodesse ümber arvestatud). Kui võtta järgneva 10 aasta hinnaks 2 krooni kwh siis aastane sääst oleks ~6000 krooni.
Umbes 40 000 krooniga peaks selle masina eestise saama (2272 eurot + transport).
40 000 / 6000 = 6,66 aastat peaks tasuvusaeg olema.
See kõik eeldusel et sooja vee tarbimine on vähemalt nii suur ja olemasolev küttesüsteem ei soojenda tarbevett.

Kas olen väga metsateel .

[Külaline]

tere

ma vaatasin sellist http://www.plastor.ee/?nodeid=421&lang=et , äkki keegi oskab kommenteerida. Huvitav, et küttesiug on boileri ümber, kas see annab ikka sooja piisavalt edasi e kas on ikka piisav kontakt tarbeveega.

[Külaline]

Kas olen väga metsateel .

Vaata veidi seda, kuhu see seade paigaldatakse ja mõtle, kuskohast ta soojust ammutab Saad sooja vee ja tõmbad toas kasuka selga.

[Veikko]

Palju maksab siis seadme paigaldus koos materjalidega sinu süsteemi. Arvan et ta kooleb ennem ära kui jõuab ennast ära tasuda. Mul läheb kuus 7 m3 vett, sellest vast 4-5 m3 sooja vett ja energiat kulub selleks ca 340 kw ei viitsiks seda kulubaasi optimeerima hakata.

[Tupsu]

Ebayst saab sama firma toodangut kasutatuna üsna odavalt. Mudelid muidugi vähemalt 10 aasta tagused ja on-off seadmed, aga päris odavad. Sellise tasuvusaeg on kindlasti lühem ja kokku hoiab elektrit ikkagi.
Vaadata tuleks ainult seda, et oleks roostevaba boileriga. Enamus neid vanu seda ka on.

Samas 2000 eur eest on odavam sama tööd panna tegema korralik Õhk- Õhk pump koos vesi soojusvahetiga ja see soe lasta tarbevee boilerisse. Kui isegi ei tule odavam, on mugavam seetõttu, et müra koos välisosaga jääb välja.

Neec pumbaga ühes tükis boilerid on nagu ühes tükis akna või siis teisaldatavad konditsioneerid. Külma ja isegi sooja küll saab, aga õige asi ikka ei ole.

[rokikas]

1. külaline
Sealt ma valiks pigem selle isendi http://www.plastor.ee/?nodeid=422&lang=et. Maksab küll rohkem aga tasuvusaeg suht sama kui odavamal tänu paremale cop-ile (~5 aastat eeldusel et sooja vee tarve 10 m3. kuus)
Samas seal lehel loetav jutt tera imelik. Soovitatakse paigaldada seade ilma kütteta ruumi või lausa õue. Samas cop on antud +15 õhu temperatuuriga. Odavamatel lausa +30 õhuga. Kus majapidamises küll sellise temperatuuriga ruum on .

2. külaline
Loomulikult küttekulud tiba suurenevad aga kuna ma ei küta otseelektriga siis pole hullu. Kui kasutada ventilatsiooni minevat õhku siis see mõju eriti väike.

Veikko
Palju maksab tavalise elektriboileri paigaldus. Kui kasutada ventilatsiooni minevat õhku siis loomulikult kallim ja olemasolevas majas pole tihti võimalik.
Kas tõesti arvad et kõik soojuspumbad koolevad 4-5 aastaga.

Tupsu
Investeeringu 5 aastane tasuvus sobib mulle küll kui sellega kaasneb algusaastate garantii ja garanteeritud tootlikus ning kasutegur kindlatel parameetritel. Sellel ebay kasutatud kaubal pole kahjuks mingit kindlust et need ka toimivad nii nagu plaanitud. Kahjuks ei ole nii rikas et ka selle suht väikse rahaga riskida.
Palju maksavad need sinupoolt pakutud õhk-õhk pumbad koos vesi soojusvahetiga. Kui pikk on garantii. Milline on kasutegur ja millistel parameetritel.
Kuna mingit imelist võimsust ega kasutegurit ei lubata siis tundub jutt reaalne. Kui saab sooja lubatud määral ja kasutegur on selline nagu lubatud siis minujaoks on see piisavalt õige.

ei viitsiks seda kulubaasi optimeerima hakata.

Vot seda lauset kuuleb päris tihti. Tihti on need samad inimesed kes just on kurtnud et elamine on kuradi kalliks läinud ja valitsus on kõiges süüdi .
Ei pea hetkel "veikkot" silmas

[Tupsu]

Õhk -Õhk pumpade kütte jaoks ümber ehitamisega tegeleb siin foorumis üks kasutaja. Otsinguga leiab ülesse. "warlock" oli vist kasutajanimi.

Samamoodi saab sellega ka tarbevett kütma panna.

Õhl-Vesi pumbal on aga üks konks. Kasutegur kukub kordades kõrgematel veetemperatuuridel.
Kui lepid 35-40 kraadise veega on veel asi OK. Siis aga tekib boileris jälle see bakteri oht ja korra nädalas peaks siis elektriküttekeha vee kuumaks kütma.

Panin täna termostaatkraaniga kasutatud 300 liitrise boileri koos 6kw küttekehaga ja avastasin kaht asja.
6kw on 300 liitri jaoks väike ja segatud 40 kraadine vesi on käe jaoks katsudes jahe.

Mulle isiklikult see Vitocall ei sümpatiseeri.
Elektriline küttekeha on minu arusaamisel ainult 1,5kw ja seda 285 liitrisele boilerimahule. Talvel ootad igaviku , et sooja vett saada.
Asi on mõeldud töötama 1 faasi peale, seega raske ka suuremat küttekeha panna.

COP on küll antud , aga puuduvad andmed, mis temperatuuriga vett saadi.

Pealegi kasutab see masin R134A gaasi, seega otse välja ütelda, siis see asi on jama ja mõeldud sooja kliimasse.
Aga oskajad mehed müüvad ka eskimole lund, miks mitte siis sellist pumpa eestisse pakkuda.

Pealegi kasutab see maja soojust, ehk siis sellist ruumi ei tohiks tänapäevases majas olla, kus nii palju sooja ei millestki üle jääb.

Lisaks see müra , mis pole väike. Soovitus boiler lausa õue paigaldada on loomulikult eriti tipp kümnesse soovitus.
Kui aga hakata seda õhku torudega õuest juhtima, on see ikka juba lisakulu ja müra ei kao kuskile.

Idee iseenest on hea, aga kuniks neid ei toodeta eraldi välisosaga ja spetsiaalselt külma kliimasse, pole tõesti nii rikas, et sellist mänguasja osta.
Tegelikult neid muidugi toodetakse, aga paarituhande euroga neid ei müüda.

Lisaks ei leidnud sellel boileril ka lisasoojusvahetit, kuhu näiteks keskkütte katlast vesi läbi juhtida.

Paigaldatakse aga ilmselt nii


Pildi kõrval olevad andmed on ebays müüdavast Brauchwasser-Wärmepumpe Ecoplex 250L , mis 150 eur eest saadetakse eestisse ja maksab EUR 1.650,00

Toodetud roostevabast terasest.
Ebay müüja pood http://stores.ebay.de/Ecoplex-Energiesparsysteme

Katsetamiseks ja veendumsiseks et meile ei sobi igatahes natuke odavam.

[Külaline]

Samas 2000 eur eest on odavam sama tööd panna tegema korralik Õhk- Õhk pump koos vesi soojusvahetiga ja see soe lasta tarbevee boilerisse. Kui isegi ei tule odavam, on mugavam seetõttu, et müra koos välisosaga jääb välja.

Neec pumbaga ühes tükis boilerid on nagu ühes tükis akna või siis teisaldatavad konditsioneerid. Külma ja isegi sooja küll saab, aga õige asi ikka ei ole.

Milline see õhk- õhk pump koos vesi soojusvahetiga välja näeb? Tuleb see ise aretada, või on ka valmiskujul?

[rokikas]

Kuule "tupsu". Sa ei saanud vist õigesti aru millega tegemist.
Vitocal 160-A
Seade on mõeldud plusstemperatuuridega hoonesse. Sõltumata millises kliimas hoone asub. Õhu temp.2 - 35C.
Soojuspump soojendab vett kuni +55 C. Edasi tegutseb vajadusel küttekeha.
Näiteks kui vee alg temperatuur on 15C ja pump tõstab ta 45C peale ning kasutatava õhu temp on 15C siis cop on 3,54. Teistel temperatuuridel cop kindlasti erinev. Võimalus seadet liita ventilatsiooniga on ju hea. Saame väljuva õhu soojust tagasi kasutusse võtta. Ilmselt müra tõttu soovitataksegi paigaldada seade majandusruumi või keldrikorrusele.

Tore et leitsid veel ühe variandi.
Ma ei saa siiski aru millest sa järeldad et meie kliimasse need seadmed ei sobi.

[rokikas]

Panin täna termostaatkraaniga kasutatud 300 liitrise boileri koos 6kw küttekehaga ja avastasin kaht asja.
6kw on 300 liitri jaoks väike ja segatud 40 kraadine vesi on käe jaoks katsudes jahe.

300l vee soojendamiseks näiteks 50c kulub vist ~18 kwh elektrit. Ehk siis 6 kw teeb selle töö ära ~3 tunniga. Kui tahad kiiremini siis pead tõesti võimsamat küttekeha kasutama.
Mis vahe on segatud ja segamata 40c veel.

[2korda2]

Seade on mõeldud plusstemperatuuridega hoonesse. Sõltumata millises kliimas hoone asub. Õhu temp.2 - 35C.

Milline siseruum see on, kus tekib aastaringselt piisavalt ÜLELIIGSET soojust, et selle abil vett soojendada? Soojuspumba "külmem" pool võib siseruumis tööd teha küll. Meil Eestis nii umbes 2-3 nädalat aastas, kui väljas on 25+ ja tahaks toa jahedamaks saada. Kogu ülejäänud aasta ei ole sellel tõenäoliselt mõtet (kui tahad ühtlasi restorani külmkabrit jahutada, siis iseasi).

[Tupsu]

Milline see õhk- õhk pump koos vesi soojusvahetiga välja näeb? Tuleb see ise aretada, või on ka valmiskujul?

Ilmselt nii väikse võimsusega tuleb ise aretada. Või osta mingi 4kw maja kütteks mõeldud seade.

Kuule "tupsu". Sa ei saanud vist õigesti aru millega tegemist.
Vitocal 160-A
...

Olen analoogset teise firma seadet saksamaal töötamas näinud. Oli küll umbes 300 liitrine. Miks ei sobi, selle olen ju eelmises postituses kõik välja toonud.

Panin täna termostaatkraaniga kasutatud 300 liitrise boileri koos 6kw küttekehaga ja avastasin kaht asja.
6kw on 300 liitri jaoks väike ja segatud 40 kraadine vesi on käe jaoks katsudes jahe.

300l vee soojendamiseks näiteks 50c kulub vist ~18 kwh elektrit. Ehk siis 6 kw teeb selle töö ära ~3 tunniga. Kui tahad kiiremini siis pead tõesti võimsamat küttekeha kasutama.
Mis vahe on segatud ja segamata 40c veel.

Eelmine 6kw küttekeha oli 200 liitrises horisontaalboileris ja see on 6kw 300 liitrises püstises boileris.
Reaalselt läheb 200 liitri vee soojendamine umbes 4 tundi.
Nüüd läheb 6 tundi ja rohkem.
Eelmisel oli ühendatud iga küttekeha (3tk) faasi ja nulli vahele.
Nüüd sai panna 3 küttekeha tähtühendusse (2 küttekeha kahe faasi vahele). Võimsuse langus tuleb ilmselt ka sellest. Ühel juhul on küttekehal 220V ja teisel juhul 200V

Muud vahet segatud veel ei olegi, et tahtsin konditsioneeri sulatamiseks tulist vett. Lõpuks sain sealt kätte 44 kraadist vett ja sain ta ära sulatatud.

Tore et leitsid veel ühe variandi.
Ma ei saa siiski aru millest sa järeldad et meie kliimasse need seadmed ei sobi.

Üks tootja paljudest on veel.
JUNKERS
SUPRAECO W
mudelid SWO 270 ja SWO 270 X on mõlemad töötemperatuuriga -10 bis +35 Viimane on veel ka lisa soojusvahetiga, et ka katlaga samas boileris vett soojendada.

[juroku]

Tere selle boileri lihtsalt tuppa panek on `´sama heja mõtte`´kui soojuspumba välisosa paigaldamine sise ruumidese kui soovid keldrist teha külmik siis paigalda sinna ventilatsiooni süsteemi teine asi aga siis on ju vaja sisetulevat õhku milegagi soendada

[Tupsu]

Tere selle boileri lihtsalt tuppa panek on `´sama heja mõtte`´kui soojuspumba välisosa paigaldamine sise ruumidese kui soovid keldrist teha külmik siis paigalda sinna ventilatsiooni süsteemi teine asi aga siis on ju vaja sisetulevat õhku milegagi soendada

See seade on mõeldud majja eralduva lisasoojuse tarbimiseks. Reklaamis olid kirjas külmikud ja elektrilised pesukuivatid. Palju need aga majapidamises soojust eraldavad, on küll juba tippinseneride arvutused. Üle tarbimisvõimsuse sealt aga sooja ei tule.
Minu 600 liitrit kahest kapist koosnev külmik igatahes kööki ei küta ja pesukuivatiga masinat enam juba 7 aastat kodus kasutusel ei ole. Saab ka õues kuivaks.

Nende pumpade puhul tasub arvestada ka seda, et normaalset sulatusprotsessi nagu tavalises õhksoojuspumbas seal ei toimu. Ehk siis enamust neist külma peale ümber ei lülitata ja sulatamine toimub masina seisma jätmisel ja radikas sulab sooja õhu toimel. Seepärast nad suures enamuses alla 0 kraadi ei toimetagi. Paljud on koguni ainult +8 kraadini, sest allapoole on juba kasutegur nutune selle gaasiga.

Mina soovitan siiski vaadata mudeleid, mis :

1. Käivad ka miinuskraadidega (üks näide juba toodud, see aga kahjuks R134A gaasiga)
2. Mille boiler on roostevabast (kipuvad muidu flantsi juurest läbi roostetama, aga roostevaba on eluaegne)
3. Millel maht on alates 300 liitrist (jahedamat vett kulub rohkem)
4.Millel on üks (veel parem 2) lisa spiraali kütte vee läbi laskmiseks (näiteks pellet ja päike)
5.Millel on suure võimsusega elektriline lisaküttekeha (enamusel on pisike, et saaks ühendada otse seinakontakti )
6.Vältida kindlasti masinaid, mis kasutavad n.n. autokliimadele mõeldud R134A gaasi.

Ja mitte uskuda muinasjuttu, et boilerisse mineva külma vee temperatuur võib olla ka +15 kraadi. Nii oma kaevust, kui tsentraaltrassist on see meil pigem +4 kraadi juures .

[trebla]

.....Eelmisel oli ühendatud iga küttekeha (3tk) faasi ja nulli vahele.
Nüüd sai panna 3 küttekeha tähtühendusse (2 küttekeha kahe faasi vahele). Võimsuse langus tuleb ilmselt ka sellest. Ühel juhul on küttekehal 220V ja teisel juhul 200V

Pean ütlema, et elektrikuna jäi mulle segaseks, miks sa nii tegid?
Miks sa kolmandat faasi ei ühendanud?
Kui sa kaks küttekeha panid kahe faasi vahele, kuhu sa siis kolmanda küttekeha ühendasid - räägid ju tähest?

Pigem mulle tundub, et sa tegid kõik õigesti ja sul on lihtsalt nii nõrk võrk, et pingelang läheb liiga suureks....
Kust sa selle 200V said?
Ise mõõtsid või?

Normaalne faasipinge on tänapäeval 230 V.
Võimsus on pinge ruut jagatud takistusega, kui sul on pingelang 10% siis võimsus kukub 19% (0,9x0,9= 0,81).
Kui sul on pingelang 13% (230V -> 200V) siis võimsus kukub juba ligi 25%

[trebla]

....
Ja mitte uskuda muinasjuttu, et boilerisse mineva külma vee temperatuur võib olla ka +15 kraadi. Nii oma kaevust, kui tsentraaltrassist on see meil pigem +4 kraadi juures .

Olles olnud kunagi tegev Eesti joogiveepuurkaevude andmebaasi koostamise juures võin seda kinnitada.. kaevudest võis tulla jah enamasti jah nii 4-6 kraadi, vahel ka 7 -10. Mida sügavam kaev, seda soojem.
Kõige sügavamad kaevud olid Kohtla-Järve kandis (kaevanduste tõttu on seal vist ülemised horisondid rikutud?).
Minu mäletamist mööda olid need 350 - 400m sügavad ja vesi vist +13 kraadi kandis. Pead ei anna, aga +15 polnud vist üheski.
Arvan, et + 15 saab äkki kätte Tallinnas palaval suvel, kui elad oma elamurajooni tuleva jämeda toru ääres.


Mis aga sellese kõnealusesse agregaati ja põhimõttesse üldse puutub, siis mul enesel on majas sundventilatsioon (Vallox Ilmava Digit) ja ma kasutan seda enamasti kas kõige väiksemal või teisel kiirusel (võimalikust 8-st). Sellisena ta igatahes tagab mulle piisava ventilatsiooni.
Ma ei viitsi praegu otsima ja arvutama hakata kui suur on sel juhul õhuhulk ja kui palju sellest pumbaga sooja välja saab väänata. Kuid kui selleks, et sooja vett teha, peab hakkama majast rohkem sooja õhku välja imema kui normaalseks ventilatsiooniks vaja, siis hakkab selle süsteemi idee ju teistpidi oma eelist teisest otsast sööma.

[Tupsu]

Pean ütlema, et elektrikuna jäi mulle segaseks, miks sa nii tegid?
Miks sa kolmandat faasi ei ühendanud?
Kui sa kaks küttekeha panid kahe faasi vahele, kuhu sa siis kolmanda küttekeha ühendasid - räägid ju tähest?
Pigem mulle tundub, et sa tegid kõik õigesti ja sul on lihtsalt nii nõrk võrk, et pingelang läheb liiga suureks....
Kust sa selle 200V said?
Ise mõõtsid või?
Normaalne faasipinge on tänapäeval 230 V.
Võimsus on pinge ruut jagatud takistusega, kui sul on pingelang 10% siis võimsus kukub 19% (0,9x0,9= 0,81).
Kui sul on pingelang 13% (230V -> 200V) siis võimsus kukub juba ligi 25%

Ei väljendanud enne ennast selgelt. Kolm küttekeha ongi tähtühenduses. Lihtsalt nulli seal ei kasutata, nii nagu peabki tegema.
Eelmine oli samuti nagu tähtühendus (iga spiraali üks ots teistega koos) aga seal oli ka veel sinna ühenduspunkti 0 ühendatud. Nii jäi iga küttekeha eraldi faasi ja nulli vahele.

Eelmise küttekehaga oli kohe kuulda, kui see järgi lülitas, aga sellega ei kuule mingit häält. Kusjuures vana küttekeha oli välja võttes puhas, see polnud mustusest tulenev hääl. 6kw on mõlemad, aga uus on pikem.

Selle kahe faasi vahelise 400V jutu söötis mulle ette üks sõber. Et kahe faasi vahele pannes on küttekeha kohta umbes 200V , aga faasi ja nulli vahele 220V
EE vedas mõned aastad tagasi uued kaablid, seega on suhteliselt stabiilne 220V ja rohkem.

Arusaamatuks jäi, miks siis selle küttekehaga boiler nii kaua soojenes. Täna hommikuks oli muidugi lõpuks 300 liitrit 65 kraadist vett olemas ja eile käisid selle boileriga ka mitu inimest vannis ja sulatasin veel ka konditsioneeri välisosa. Vaja paari kitsaskohta lõpuks seal küttekaabel vedada.

[rokikas]

Teeks siis kokkuvõtte.
Otse toaõhuga toimides venib tasuvusaeg väga pikaks. Tera odavamalt saab küll vee soojaks (pumbale kuluv elekter + suurenev küttekulu) aga vahe otseelektriga suht väike.
Mõtekas oleks see seade sellises majas kus kasutusel fres klapid ja sund väljatõmme. Seal õnnestuks väljuva õhu soojust mis muidu varestele läheks ära kasutada.

[trebla]

........

Eelmine oli samuti nagu tähtühendus (iga spiraali üks ots teistega koos) aga seal oli ka veel sinna ühenduspunkti 0 ühendatud. Nii jäi iga küttekeha eraldi faasi ja nulli vahele.

Eelmise küttekehaga oli kohe kuulda, kui see järgi lülitas, aga sellega ei kuule mingit häält. Kusjuures vana küttekeha oli välja võttes puhas, see polnud mustusest tulenev hääl. 6kw on mõlemad, aga uus on pikem.

Elektriautodele kuuldavasti plaanitakse miskit helisüsteemi, mis teeb vajadusel mootoripõrinat, et jalakäijad alla ei jääks... tollele küttekehale võiksid paralleeli miski relee panna, et plõksu kuulda oleks... või on kahinat vaja?

....Selle kahe faasi vahelise 400V jutu söötis mulle ette üks sõber. Et kahe faasi vahele pannes on küttekeha kohta umbes 200V , aga faasi ja nulli vahele 220V
EE vedas mõned aastad tagasi uued kaablid, seega on suhteliselt stabiilne 220V ja rohkem.

Arusaamatuks jäi, miks siis selle küttekehaga boiler nii kaua soojenes. Täna hommikuks oli muidugi lõpuks 300 liitrit 65 kraadist vett olemas ja eile käisid selle boileriga ka mitu inimest vannis ja sulatasin veel ka konditsioneeri välisosa. Vaja paari kitsaskohta lõpuks seal küttekaabel vedada.

Paistab, et voltmeeter sul juba on, hangi/laena siis veel ampermeeter või ampertangid või mõõda ära küttekeha ühe faasi takistus.

ja kaks põhivalemit:

pinge U=I x R
Võimsus P= I x U

[trebla]

Teeks siis kokkuvõtte.
Otse toaõhuga toimides venib tasuvusaeg väga pikaks. Tera odavamalt saab küll vee soojaks (pumbale kuluv elekter + suurenev küttekulu) aga vahe otseelektriga suht väike.
Mõtekas oleks see seade sellises majas kus kasutusel fres klapid ja sund väljatõmme. Seal õnnestuks väljuva õhu soojust mis muidu varestele läheks ära kasutada.

Kui see agregaat võtab toast õhku ja puhub tuppa tagasi , siis on jah mõttetu, sest talvel on toas eneses sooja vaja aga suveks saaks sama raha eest vast mõne päikeseküttepaneeli katusele ja elektrit ei läheks üldse.

Vendi väljatõmbest sooja pumpamise kohta on lihtsat arvutust vaja - kas sellest õhuhulgast jätkub?

[Tupsu]

Kui see agregaat võtab toast õhku ja puhub tuppa tagasi , siis on jah mõttetu, sest talvel on toas eneses sooja vaja aga suveks saaks sama raha eest vast mõne päikeseküttepaneeli katusele ja elektrit ei läheks üldse.

Vendi väljatõmbest sooja pumpamise kohta on lihtsat arvutust vaja - kas sellest õhuhulgast jätkub?

Parematel seadmetel on ühenduskohad õhutorude jaoks , mis võivad olla pikkusega kuni 10 meetrit.
Nii et vähemalt külma õhu saab õue puhuda.

Olen endiselt veendumusel, et samal põhimõttel parema lahenduse saaks, kui võtta split seade ja kombineerida see sellise boileri soojusvahetiga. Eelistatud on muidugi sellised boilerid, kus gaasi soojusvaheti on otse vees. Nii toimub välisosa sulatusprotsess kiirelt ja valutult.
Sobiks sellekt täiesti mingi R407 baasil on-off väiksem sooja tegev masin. Siis saaks jätta samaks boileril oleva juhtimise ja andurid. Ainult sulatamist tuleks natuke nuputada .

Selge on aga see , et paari tuhande euro eest ümber ehitamiseks seda osta ei tasu ja enamus kasutatud seadmeid on saksamaal ainult ise järgi tulemisega müügis.
Ise vanast ja korralikust ümber ehitamist julgen soovitada seepärast, et siis on soetamiskulud väiksemad ja tasuvusaeg lühem.
Kindlasti jääb ka mingi järelturu väärtus ja lõpuks oleks asi plussis ka meie kliimas kasutades.

[rokikas]

Tere selle boileri lihtsalt tuppa panek on `´sama heja mõtte`´kui soojuspumba välisosa paigaldamine sise ruumidese

Päris sama "geniaalsed" need ideed ei ole sest antud juhul on eesmärgiks soojendada tarbevett mitte toaõhku.

Meil Eestis nii umbes 2-3 nädalat aastas, kui väljas on 25+ ja tahaks toa jahedamaks saada. Kogu ülejäänud aasta ei ole sellel tõenäoliselt mõtet (kui tahad ühtlasi restorani külmkabrit jahutada, siis iseasi).

Kui see "massin" asuks näiteks majandusruumis siis ~3 kuud suvel ta kuigivõrd maja tempi ei mõjutaks.
Restorani kööginurka sobiks ta tõesti hästi. Kokad oleks vist rahul kui natukenegi ruumi jahedamaks saaks.

Ja mitte uskuda muinasjuttu, et boilerisse mineva külma vee temperatuur võib olla ka +15 kraadi. Nii oma kaevust, kui tsentraaltrassist on see meil pigem +4 kraadi juures .

Omateada ma ei ole väitnud et trassist tuleks +15C vett.

Väidetavalt COP 3,54 (õhk +15, õhuvool 250 m3.h, vee temp 15-45).

Näiteks "tünnis" on 285 l. 55 C vett. Kui sa sealt 150 l. korraga välja lased ja "tünnis" olev vesi seguneb pealetuleva +4 C veega siis milline on vee temp milles pump töötama peab .
Algses tasuvusarvutuses jätsin teadlikult välja vahemikud +4-14 ja +45-55 (pumba max) sest nendes vahemikes pole copi välja toodud. Julgen arvata et ka seal on see tegelikkuses suurem kui 1.

Vendi väljatõmbest sooja pumpamise kohta on lihtsat arvutust vaja - kas sellest õhuhulgast jätkub?

Kui võtta aluseks 200m2. maja normidekohane ventilatsioon (kas normid on mõistlikud jne jätaks mõne teise teemapüstituse aruteluks ) siis jätkub rahulikult.
Ka päikesekütte kasutamine nõuab tera elektrit (pump).