Ostsime suurema viilakatusega 2-kordse suvila, mille nüüd plaanime aastaringseks elamiseks ümber sättida ning vastavalt ka soojustada. Maja I korrus on narva plokist, väljast krohvitud, seest ehituspapp ja sellel voodrilaud. Katusealune: (väljast sisse) eterniit > ruberoid > laudis > 10 cm klaasvatti > ehituspapp > voodrilaud.
Mure selles, et maja krohv on väga heas seisukorras ja uut krohvi (penoga) ei kannataks majanduslikult välja. Seega langeb maja soojustamine väljaspoolt ära.
Mõte tekkis selline, et paigaldada seespoolt otse voodrilauale (seintele 5-10cm ja lae alla 10(20) cm) penoplasti, millele (pikemate kruvidega, läbi peno voodrilaua külge) kipsplaadi + viimistlus muidugi. Pööningule tuleks lae peale lisaks 20 cm kivivilla, mille vooderdaks ehituspapiga. Usun, et soe peaks selline konstruktsioon jääma ja ka odavam (pole vaja hakata olemasolevat lammutama ja uut karkassi soojustusele tegema-sättima jne), kuid kuidas jääks kõikvõimalike niiskuste ja muude teguritega? Peno peaks ju töötama seespoolt niiskustõkkena ja soojustusena? Kütteks on sooja müüriga pliit + kamin+ õhksoojuspump. Tänan vastuste eest ette.
Katusealuse ja seinte soojustamine penoplastiga seest poolt
... ja ka odavam...
jälle see näiline kokkuhoid!
soojustad seest ära, narvaplokk sein jääb külmade meelevalda, nii võid lahti saada oma ilusast krohvist, aga võid ka seinale suuri kahjustusi tekitada. kui eelarve on piiratud tee esmalt kogu maja asemel korda ja soojaks I-korrus, järgmine aasta II-korrus.
sarnast soojustamise teemat on siin foorumis küll, otsi natuke.
edu!
jälle see näiline kokkuhoid!
soojustad seest ära, narvaplokk sein jääb külmade meelevalda, nii võid lahti saada oma ilusast krohvist, aga võid ka seinale suuri kahjustusi tekitada. kui eelarve on piiratud tee esmalt kogu maja asemel korda ja soojaks I-korrus, järgmine aasta II-korrus.
sarnast soojustamise teemat on siin foorumis küll, otsi natuke.
edu!
kas see küsimus tähendas nüüd lae soojustamist?Klaff kirjutas:Ok. Kuid milline oleks kriitika katusealuse "penotamisel"? Sellisel viisil jääks ära täiendava karkassi ehitamine kipsplaadi alla.
kui jah, siis siingi on mul kahtlus, et lae voodrilaud pole teab mis jäik ja tugev alus ning tulemuseks on praod kipsiplaatide vahel.
konstruktsiooni avamist ei tohiks peljata, eriti kui jutt käib enda eluasemest. võta ikka lagi kuskilt lahti (alt või ülevalt, kus lihtsam on) ja vaata mis seal vahel on, sealt järgnevad ka lahendused.
selline tegemine, et ma ei taha probleemiga tegeleda vaid peita, maksab hiljem valusalt kätte.
Lae soojustmist. Lagi (nagu viilkatusega maja II korruse lagi ikka) on suures osas kalde all, voodrilauad siledad ja paigaldatud korrektselt. Voodrilauda saab ju ka lisaks kruve juurde lasta, et tugevam oleks. Peno peaks ju aitama samuti puidu liikumist hajutada ja kui vuugid täita pahteldamisvõrguga, siis peaks pragude tekkevõimalus olema minimaalne? Muret teeb rohkem katusealuse puiduosa (sarikad, voodrilauad jne) reageerimine sellisele peno kasutamisele? Tänud ette.
praegu toimib sul asi nii: aur, mis pääseb läbi voodrilauast ja papist, liigub muretult läbi villa kust see minema tuulutatakse (loodetavasti on katusel toimiv tuulutus). kui sa nüüd laudadest sissepoole paned vihase soojustuse (100...200mm), tekib kastepunkt sul kuskile voodri ja villa vahele ehk sinna hakkab kogunema niiskus, mis talvel külmub. niiskus ei tee kindlasti head voodrilaudadele ja niiskuse külmumine hakkab hoolega su villast soojustust hävitama (soojustuslikke omadusi).
..., et siis õigem oleks katusealune ikkagi voodrilauast puhtaks võtta, sarika osa nt prussidega suurendada (et saaks rohkem villa paigaldada), uus vill ja ehituspapp paigaldada ja seejärel kips > sellisel juhul peaks tuulutus endisel viisil toimima ja niiskuseohtu pole? Kuid lisasoojustuse paigaldamisega tuleb niiskuspunkt ikkagi madalamale või olen ma asjast väga valesti aru saanud?
ma ei taha siin hakata absoluutset tõde taga ajama, jäta oma mailiaadress või maili mulle chef14@hot.ee ja ma saadan sulle mõned tüüpsed joonised.