Küsimus, kuidas soojustada pooleliolevat maja..

[rope]

Tere

Kuna ise ei ole maja algusest peale ehitanud ja maja seisukord hetkel on järgmine:

200mm fibost esimene korrus, millele on väljapoole kleebitud 50mm EPS - Kas sellele kleebin otse teise kihi EPS peale nt. 100-150mm ja krohvin ? Palun arvamusi . Seestpoolt plaanin seinad tasandada, ilma soojustust lisamata.

Teise korruse seinad jätkuvad puitkarkassil, millel on väljapool tuuletõkke-kips ( roheline), sellel on ka juba roov löödud. Kuidas peaks soojustama?
Ise mõtlen, et seestpoolt vill karkassi vahele, siis aurutõkkepaber, roov ja siseviimistlus ( kips). Aga mida väljapoole panna juba paigaldatud roovi peale? Kuna ülemine korrus ( viilud jne) lähevad lõpptulemusena voodrilaua alla, üleminekuks laualt-krohvile paigaldaks plekist-veenina. Sellega veel see lugu, et kui 10-15cm peno alumisele korrusele juurde kleebin, siis ülemine voodrilaud jääb selle võrra sissepoole hetkeseisuga.

Kuidas oleks hea , et tuulutus toimiks ja soe ka oleks.

VABANDAN! Tegin teema ise õigesse alateemasse. Teise /"ehitustööriistad" Teemas võib kustutada

[Kalvis]

2 korruse tulletõkke ja puitkarkassi vahele pannakse soovitavalt kivivilla (klaasvill ei ole püsiv, kui aga närvikõdi meeldib, võid riskida). Sissepoole aurutõke ja edasi siseviimistlus.
Väljapoole tuuletõkke peale distantsliist ja meeldiv viimistluskate (ilulaud, marmorok, fassaadi plaadid (tempsi jne))
2 korruse ja esimese korruse üleminek kui alumine on paksem, pannakse plekk (iga katusetöökoda või plekksepp oskab neid teha)

[rokikas]

2 korruse tulletõkke ja puitkarkassi vahele pannakse soovitavalt kivivilla (klaasvill ei ole püsiv, kui aga närvikõdi meeldib, võid riskida).

Seda klaasvilla mittepüsivuse juttu võiksid küll tera täpsemalt kommenteerida. Milles seisneb see mittepüsivus.

[rope]

Aga kui ma panen lisa roovituse teise korruse voodrilaua alla, et ei tuleks liiga suur üleminek penolt- laudisele ( 15cm) siis kas on mõistlik jätta nö. laudise alla nii palju tühjust- tuulutust ( ca. 10 cm siis )?

Kas 200mm fibo seinale piisab 50mm + 100mm penost? või peaks rohkem panema? Sellest sõltuvalt pean vaatama kui palju laudise roovi eemale tuua..

Tänud senistele vastajatele!

[Kalvis]

Info pärineb mingist villamüüki tutvustavast materjalist. Villal on survetugevuse näitaja, see on kivivilladel parem. Samas on soojusjuhtivus kivivilladel palju suurem (see on halb). Asja tagajärg on see, et vill vajub seinas ära ja tekib puhas õhk sise ja välispiirete vahel. Mul tollal ei õnnestunud leida klaasvilla, mis oleks sama hea näitajaga kui kivivill, kui oleks, oleks pannud kõhklematta. Paljud ehitusfirmad seepärast panevad ikkagi klaasvilla.
Eks asi ole võibolla reklaamvahtu täis, sellepärast närvikõdi jutt. Kui aga on tõene, no siis küttearved pärast on kosmilised. Samas töökaaslane pärast tellis termopildi ja seal öeldi kohe, et vill on kas kehvasti pandud või ära vajunud.
Põrandatesse, lagedesse tasub seega klaasvilla panna.
Vot reklaamvahuks pean möla, et klaasvill niiskub. Oma konstruktsioonidel olen käinud kus ligi pääseb ligi piilumas, õige ehitamise korral ei vetti vill. Seni pole õnnestunud seda vahet kivi ja klaasvillal täheldada.

[Kalvis]

Piisab 150 mm vahtplastist küll. See on täna piisav keskmine arvestades kliima soojenemist. Kui aga on sama külmad talved kui eelmine on siis paneksin 200 mm. Eks ise otsustad. Vahtplasti hind on ikka üsna odav, ehitusel on soojustusega koonerdamine küll nüüd kõige lollim asi.
Mis 10 cm õhuvahet? Pane villa (või vahtplasti täis). Selgusetu on kus see tekkis?

[rope]

Jutt oli vb segane, kuid mõtlesin selle all seda, et kui hetkel on 5cm peno ja kui roovile laudise peale lööks siis oleks need tasa. Paneks vaid veepleki üleminekuks.. Kui aga 10cm peno veel kleebin siis jääks laudis 10 sissepoole ja maja visuaalne kuju oleks kummaline.. Kui aga laudise ka 7-10 cm väljapoole tooks, siis jääb laudise taha see tühimik, kuid ei tea kas tuuletõkke peale, laudise alla tohib üldse midagi panna ( peno, villaplaati vms) .

[Kalvis]

Oletasin sarnast. On mitu lahendust
1. 2 korrusel lööd 190 cm prussi peala, paned villa ja uue tuuletõkke, distantsliistu ja sätid enamvähem tasa või paar senti väljapoole. Välimine alumine laud katab vahtplast pealt ülekattega (paar cm) ülemineku ära.
2. Paned vahtplasti palju vaja, üleminek tehakse plekiga.

[Kalvis]

Väike koterman läks sisse ca 10 cm prussi oli mõeldud. (üheksa läks liigselt)

[rokikas]

Asja tagajärg on see, et vill vajub seinas ära ja tekib puhas õhk sise ja välispiirete vahel..

Sellist olukorda olen isegi kohanud. Klient kurtis et toas laenurgad niisked ja küttearved planeeritust tunduvalt suuremad. Sai sein avatud ja selgus et vill oli 20-30 cm. allapoole vajunud. Kasutatud oli seal pehmet rullvilla ja see tõesti ei taha iseseisvalt seinas püsti püsida. Julgen arvata et kui kasutada korralikku plaatvilla mis seina paigalduseks mõeldud siis ei tohiks selliseid probleeme tekkida.

[fgh]

Päris huvitav on lugeda ehitusveteranide, spetside ning krt teab kelle käest jutt nagu klaasvill oleks soojem kui kivivill. Kivivilla ja klaasvilla soojusjuhtivustegur alusaegadest ühte auku olnud ja seda isegi natuke kivivilla poole(loe väiksem). Selles on muidugi õigus, et kivivill on tugevam ja hoiab oma kuju paremini. Aga siiski võib seina paigalada mõlemat, AGA kindlasti peab see olema vastav tahvelvill, mitte rullvill.
Kahjuks väga paljud firmad paigadavad välisseina rull klaasvill, mis tõesti vajub ära(samas on kordades odavam). Seda teeb ka rullkivivill.
Nüüd miks mina valin alati kivivilla, sest kivivill laseb endast vee välja, aga klaasvill ei tee seda !!! Ehitusjärgus on paratamatu, et kusagil miskit võib lekkida ning kui peaks juhtuma avarii, siis märg klaasvill tuleb 100% juhtudel seinast eemaldada. See on nagu käsn mis hoiab vett kinni, kivivillast, aga niriseb kõik välja. Üldiselt kõige hullem variant soojustuseks on palju promotud tselluvill, kui katuses väike auk/leke või kondensaadi probleem konstruktsioonis, siis enne kui jõuad selle jälile on majal talad/põrand/lagi läbi mädanenud, sest, see sitapaberipuru ei lase mitte piiksugi vett endast välja. Olen päris mitmel maja konstruktsioone lappinud, sest vana maja pealt tselluvillaga soojustatud, sest see juu hingab. Aga tulemusena on sitamaja tuulutuses olnud väike auk või katuses väike auk ja lael tuleb vahetada tala ning ruutmeeter lage ja seda kõigest 2-3 a peale soojustamist !

Nagu aru saan, siis praegu II korruse 200mm prusssein. Iseeneset piisav soojustus ja täidab igati nõutud U arvu. Samas kui vaja kaotada see rant, siis seina tuleb nagunii kasvatada, nüüd pead ise mõtlema edasi, kas see lisa vill ning tuuletõke ja töö on nii suur väljaminek, et tasub tegemata jätta. Kõik muud roovituse tööd teed sa nagunii. Kui nüüd selle roovi vahele veel 10 villa panna, siis saad paganama sooja maja. Villa lisamiseks ei pea vana tuuletõket eemaldama ja on isegi parem kui ei eemalda. Lihsalt uus roov ja vill vahele ning tuuletõke peale. Viimane tuuletõke ei pea olema ka plaat vaid või kasutada tyvek kangast või bituumenpaberit vms kiiret*/odavat varianti. Sest maja jäigastused on plaadiga juba teostatud kui nad olid ette nähtud.

[rope]

Aitäh vastajatele!

Arvatavasti läheb tegemisse pakutud varjant (Kalvis ja FGH ) - Et siis 10 prussi rooviks, selle vahele villaplaat, või peno, peale tuuletõkkeks hingav aluskate, distantsliist ja laudis. Esimese korruse seina lisan 100mm penoplasti, olemas oleva 50mm´le lisaks! Ehk peaks normaalne saama..

[Külaline]

Tere. Mõningaid märkusi käibetõdede kohta. "kivivill laseb endast vee välja, aga klaasvill ei tee seda " väide ei allu füüsikareeglitele. Kõik materjalid, mis suudavad endasse vett imada, suudavad seda ka välja anda. Iseküsimus on imavuse ja kuivamise kiirus.
"kui katuses väike auk/leke või kondensaadi probleem konstruktsioonis" . See on siis meie "ehitus", kus sisse on juba arvestatud, et ehitaja teeb jama?! KATUS PEAB VETT PIDAMA ja KONSTRUKTSIOON PEAB OLEMA KONDENSIOHUTU. Juhul kui seda ei suudeta, siis tuleb valida ehitajad ja konstruktorid, kes oskavad. Kui eesti ehitaja ei oska, siis kutsuge või Saksamaalt.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S. Ka tselluvillal on omad plussid mineraalvillade ees.

[Külaline]

Füüsika koha pealt nõus, aga kahtlustan et väitja pidaski silmas pigem seda kiirust.
"Ehitaja teeb jama"- pidasite silmas ilmselt protsessi, mitte ametinimetust (loodan väga)?
Ehitaja (ametimees) ei juhi protsessi, seega ei saa ta selle eest vastutada. Ta teeb konkreetset tööd, vastavalt loodud võimalustele/tingimustele ja oma oskustele. Kui olete teistsugusel seisukohal , andke palun teada.
Siinkohal viitan materjalide kasutustingimuste rikkumisele (e. vigadele protsessijuhtimisel).
Saksamaalt peaks vist sisse ostma protsessijuhtimist, mitte ehitajaid?

Kasutaja Imelik. (tavaliselt elektrimees )

[Külaline]

Tere. "Jama" all ma mõtlen tegelikult kogu ehituspoliitika süsteemi, mille koostises on normindus (või selle puudumine), tellija (oma koonerdamisega), materjalimüüjate hämamise võimaldamine, insenerteadmiste alahindamine, projekteerimise mittehindamine, järelvalve ebakompetentsus, väljaõppe puudumine, jne. Eesti ehituspoliitikat võiks iseloomustada : kiirelt, halvasti, odavalt, lühikestvusega. Meil ei ole raha ja aega, et ehitada korralikult ja kauakestvalt, aga meil on piisvalt aega ja raha, et remontida ja ümber teha. Ehitaja on selle suure süsteemi ainult üks täideviiv komponent, kuigi talle surutakse mittejõukohaseid ülesandeid peale. Ehitaja saab toimida süsteemi sees. Süsteemiväliseid ehitajaid on ka olemas, aga see nõuab ka süsteemiväliseid tellijaid ja pidevalt, et seesama süsteemiväline ehitaja nälga ei sureks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. Näen et olete "oludega" vägagi kursis. Tahtsin lihtsalt teada anda, et on olemas tegelikult ka küllaldaselt ehitajaid, kes saavad aru, milleks neid sunnitakse, ja et see on vastuolus nende ametieetikaga (eeldab muidugi reaalseid teadmisi ja oskusi). "Rongilt lahkumine" aga on raskendatud Teie eeltoodud põhjusel. Siit see "jamade" pidamine normiks ( need on "sisse programmeeritud"). Põhjused olete samuti täpselt sõnastanud. Tänan ja vabandust, et pidasin Teid pigem teoreetikuks.
Kasutaja Imelik.

Vabandused teema algatajale (rohkem ei kalluta teemat kõrvale).