Kas tasub üldse õliga kütta?

[Veikko]

Kuidas saab tekkida 100% energia põletamisest 108% energiat, absurd. Veeaurus olev energia mis suunatakse süsteemi tagasi tõstab lihtsalt tavakatlaga võrreldes kasuteguri 90% pealt võibolla 95% peale. Kondensaatkatlasüsteeme müüvad firmad kasutavad sama ideoloogiat nagu ioonküttesüsteemide kummardajad.

[trebla]

Kurat, ma lootsin tegusat arutelu, kas asendada õli katel muu kütte liigiga, enamus teemat aga käib kas ümber maksuameti või siis millegi, millest kasutajatel endil ka arusaam puudub.

Vastus on lihtne. Osta kohe paar õ-õ soojuspumpa(saad juba kevadeks pool hinda tasa) ja pikemas perspektiivis ehita majja korrralik tellisahi!

[rokikas]

Näiteks kui maja küttevajadus on 150 kwh/m2.a. siis aastane gaasi kulu on ~16 m3./m2.
Võtame elamu suuruseks 150 m2. ja saame rahaliseks kuluks ~17500 eeki. ehk 0,77 krooni/kwh. Eks igaüks otsustab ise kas seda on palju või vähe ja kuhu suunas gaasi hind tulevikus liigub.

[rokikas]

Kas gaasikatelde kasutegur potentsiaalse kütuse kütteväärtuse ärakasutamisel on siiski kõrgem kui teiste kütuseliikide puhul?

....... Kondensaatkütteseadmete kasutegur on kuni 15% kõrgem ja CO2 emissioon kuni 17% väiksem traditsiooniliste kütteseadmetega võrreldes. Neid toodetakse eraldi nii küttele ja soojale veele kui ka kombineeritult.
.....

kuidas need uhked numbrid nüüd niimoodi lahti seletada, et mateeria jäävuse seadus kehtima jääks?
Mida millega võrreldes arvutatakse?

Sama kütusekogus sisaldab samapalju C-d. seega oleks mõeldav, et K katlal väljub osa C-d pärast põlemist mingil muul kujul kui CO2.

Selle teksti koostajad on sama lause erinevates osades kasutanud erinevaid võrdlusbaase. Ma ütleks, et eesti keeles pole see päris korrektne.

OK.
tavakatlaga saab x ühikust kütusest y ühikut sooja.
K katlaga järelikult x ühikust kütusest 1,15y ühikut sooja

Kui me nüüd selle 1,15 ühikut võtame uueks baasiks - uueks sajaks protsendiks, siis tavakatel peaks selle tootmiseks kulutama 1,15 ühikut kütust.
Kui mateeria jäävuse seadus kehtib, siis peame nüüd võrdlema 1 ühikut kütust K katlas ja 1,15 ühikut kütust tavakatlas ning saama, et esimeses tekkis 17% vähem CO2.

Millise tehtega see on võimalik?

Pole mõtet asja üleliia keeruliseks ajada. Jutt oli kütteseadme kasutegurist st kui suure osa kütuses sisaldavast energiast suudab konkreetne seade muundada tuppa jõudvaks soojuseks.
Näiteks kui kütus sisaldab 100kwh energiat siis 80% kasuteguriga saame 80 kwh soojust aga 95% kasuteguriga saame 95 kwh soojust.

[Kalvis]

Lammas, esita arvutus koos mõttekäikudega ise või ära kiunu erinevatest kütteväärtustest.

Õlikatelt saab asendada väga paljude muude kateldega
1. Paigutad õlikatlale pelleti põleti. Probleemi pidi olema lendtuhaga
2. Kui on soodsalt maagaasi, või asendada gaasi põletiga
3. Ostad kahesüsteemsele tarbeveeboilerile 4 kW elektritenni. Jääb lahjaks kuid investeering on ka väike. Saad soodsamalt öisel ajal ööelektrit kasutada (osadel kel on akupaak, on ka sinna see lisamisvõimalus olemas
4. Pea sama tenn, võid ka ise teha või ostad kalli raha eest valmis lahenduse, saad panna ka küttesüsteemile otse vahele. Eelis, neid tenne võib ka n tükki panna. Nii saad kogu küttesüsteemi teha öisele elektrile. Täpselt sama teeb välja ioon katla ostmine.
5. Ostad puugaasi katla (atmos), mõtlen rohkem siin altpõletamisega katelt. Neil on võimalik võimsust maha keerata niimoodi, et kui teed tule alla siis 4 h asemel kütab 10 h ja rohkem. Sel juhul kukub akupaagi vajadus pisikeseks ja vead välja. Puudus, pead iga päev käsitsi kütma
6. Ostad söekatla ja suure akupaagi. Süsi määrib ja kütta tuleb käsitsi (ebamugav)
7. Ostad soojuspumba (odav on osta õhk-õhk). Senine nafta katel jääb backupiks
8. Lased ahju või kamina tuppa teha.

Nüüd paks kõik variandid toodud olema. Kui vaja saab variante edasi kommenteerida.

[rokikas]

Üritaks siis väikse vahekokkuvõtte teha. Arvestuse aluseks võtsin 150 m2. maja mille küttevajadus 22500 kwh/a. (150 kwh/m2.a.) Tuppa jõudva soojuse hind vist midagi sellist -
õli - 1,20 eek/kwh
gaas - 0,77 eek/kwh
pellet - 0,70 eek/kwh
kütmine ainult öise elektriga - 1,05 eek/kwh
elekter öine/päevane 50/50 - 1,35 eek/kwh
soojuspump mille aasta keskmine COP 2 - 0,643 eek/kwh (enamikel tänapäevastel vist cop küll parem)
kivisüsi - ?
puuküte - ?

Kel täpsemat infot võiks parandada.


Muutsin soojuspumbaga saadava sooja hinda. Tänud "Treblale"

[Lammas]

Lammas, esita arvutus koos mõttekäikudega ise või ära kiunu erinevatest kütteväärtustest.

Copypaste Eesti Gaasi lehelt
2. Kuu keskmine kütteväärtus
2.1. alumine kütteväärtus 33,63 MJ/m³ ( 9,341 kWh/m³ )
2.2. ülemine kütteväärtus 37,30 MJ/m³ ( 10,36 kWh/m³ )

Kui katel töötab kasuteguriga 1, siis esimesel juhul saame 9.341 kWh energiat 1m3-st gaasist
Teisel juhul aga 10.36 kWh
Erinevus 10,36/9,341 = 1.11x
Gaas on sama, katel on sama, aga katlast saadud energiakogused on erinevad. Seda seetõttu, et kui suudame kondensatsioonitehnoloogiaga kasutada ära ka veeaurus 'peituva' energia, siis saamegi rohkem energiat 1m3-st gaasist kätte.
Kuna kokkuleppeliselt kasutatakse soojustehniliste seadmete kasuteguri määramisel kütuse alumist kütteväärtust, siis seetõttu lähebki kasutegur üle 100%. Ma ei ole aga kordagi väitnud, et katel on nn igiliikur. Kõik sõltub tasustsüsteemis, mille suhtes mõõta. Kui kasuteguri arvestuses kasutada alumist kütteväärtus, siis usu või mitte, aga me saame 1m3-st gaasist rohkem kätte, kui 9.341kWh.

[Rostfrei]

Kurat, ma lootsin tegusat arutelu, kas asendada õli katel muu kütte liigiga, enamus teemat aga käib kas ümber maksuameti või siis millegi, millest kasutajatel endil ka arusaam puudub.

Vastus on lihtne. Osta kohe paar õ-õ soojuspumpa(saad juba kevadeks pool hinda tasa) ja pikemas perspektiivis ehita majja korrralik tellisahi!

See jura ei kuulu konstruktiivse arutelu hulka.

[rokikas]

Lammas, esita arvutus koos mõttekäikudega ise või ära kiunu erinevatest kütteväärtustest.

Copypaste Eesti Gaasi lehelt
2. Kuu keskmine kütteväärtus
2.1. alumine kütteväärtus 33,63 MJ/m³ ( 9,341 kWh/m³ )
2.2. ülemine kütteväärtus 37,30 MJ/m³ ( 10,36 kWh/m³ )

Kui katel töötab kasuteguriga 1, siis esimesel juhul saame 9.341 kWh energiat 1m3-st gaasist
Teisel juhul aga 10.36 kWh
Erinevus 10,36/9,341 = 1.11x
Gaas on sama, katel on sama, aga katlast saadud energiakogused on erinevad. Seda seetõttu, et kui suudame kondensatsioonitehnoloogiaga kasutada ära ka veeaurus 'peituva' energia, siis saamegi rohkem energiat 1m3-st gaasist kätte.
Kuna kokkuleppeliselt kasutatakse soojustehniliste seadmete kasuteguri määramisel kütuse alumist kütteväärtust, siis seetõttu lähebki kasutegur üle 100%. Ma ei ole aga kordagi väitnud, et katel on nn igiliikur. Kõik sõltub tasustsüsteemis, mille suhtes mõõta. Kui kasuteguri arvestuses kasutada alumist kütteväärtus, siis usu või mitte, aga me saame 1m3-st gaasist rohkem kätte, kui 9.341kWh.

Kui ma kuulutan et mu vanaema vana ahi töötab 100% kasuteguriga siis uued puukatlad töötavad tõesti 150% kasuteguriga.
Kuna enamus siinseid lugejaid ei ole füüsikud/energeetikud siis võiksid lahti seletada mida täpsemalt need ülemised ja alumised kütteväärtused tähendavad.

[rokikas]

aastane kulu 6 000 l.

6000 * 9 = 54000 kwh soojust.

õli - 64800 eek.
gaas - 41580 eek.
pellet - 37800 eek.
öine elekter - 56700 eek.
öine/päevane elekter 50/50 - 72900 eek.
soojuspump COP 2 - 40500 eek.

[Veikko]

See et gaasil on ülemine kütteväärtus üle 10 on hullemaid jamasi. Mis tye atvate et Puutin kingib siia kvaliteet gaasi, unustage ära. Kui saame gaasi kütteväärtusega 10,3 kw siis see ongi ju 100% energiat, kui meie kondensatsiooni-ioonikatlajura annab peale selle gaasi tarbimist välja 11,5 kw no seda imemasinat tahaks näha.

[dumbuser]

Lammas, esita arvutus koos mõttekäikudega ise või ära kiunu erinevatest kütteväärtustest.

Copypaste Eesti Gaasi lehelt
2. Kuu keskmine kütteväärtus
2.1. alumine kütteväärtus 33,63 MJ/m³ ( 9,341 kWh/m³ )
2.2. ülemine kütteväärtus 37,30 MJ/m³ ( 10,36 kWh/m³ )

Kui katel töötab kasuteguriga 1, siis esimesel juhul saame 9.341 kWh energiat 1m3-st gaasist
Teisel juhul aga 10.36 kWh
Erinevus 10,36/9,341 = 1.11x
Gaas on sama, katel on sama, aga katlast saadud energiakogused on erinevad. Seda seetõttu, et kui suudame kondensatsioonitehnoloogiaga kasutada ära ka veeaurus 'peituva' energia, siis saamegi rohkem energiat 1m3-st gaasist kätte.
Kuna kokkuleppeliselt kasutatakse soojustehniliste seadmete kasuteguri määramisel kütuse alumist kütteväärtust, siis seetõttu lähebki kasutegur üle 100%. Ma ei ole aga kordagi väitnud, et katel on nn igiliikur. Kõik sõltub tasustsüsteemis, mille suhtes mõõta. Kui kasuteguri arvestuses kasutada alumist kütteväärtus, siis usu või mitte, aga me saame 1m3-st gaasist rohkem kätte, kui 9.341kWh.

Ja kuda see energia sinna veeauru sisse saab ? Ja jällegi ei saa ma aru, miks siis pole sellist katelt mis ainult seda veeauru sees olevat energiat tirib ja kuradile kogu see gaasijama. Samas saab ju veel igasugu põnevaid asju välja mõelda ja siis muudkui aga teooriad aretada. Kui aga kasutegur kuskile 200 % juurde kipub siis lõpeta ära ja hakka järgmise teooriaga peale.

[Rostfrei]

aastane kulu 6 000 l.

6000 * 9 = 54000 kwh soojust.

õli - 64800 eek.
gaas - 41580 eek.
pellet - 37800 eek.
öine elekter - 56700 eek.
öine/päevane elekter 50/50 - 72900 eek.
soojuspump COP 2 - 40500 eek.

Siia juurde ~500 m2 kütmiseks ja 12 tarbijale sooja vee valmistamise seadmed - nende maksumus
Paigaldus ja ümberehitustööde maksumus
Selle raha eest kütab vähemalt 10 aastat muretult , aga siis on juba tuumakohvikesed igas kodus

[rokikas]

aga siis on juba tuumakohvikesed igas kodus

Ehk ikka nii hulluks ei lähe.

aastane kulu 6 000 l.

6000 * 9 = 54000 kwh soojust.

õli - 64800 eek.
gaas - 41580 eek.
pellet - 37800 eek.
öine elekter - 56700 eek.
öine/päevane elekter 50/50 - 72900 eek.
soojuspump COP 2 - 40500 eek.

Siia juurde ~500 m2 kütmiseks ja 12 tarbijale sooja vee valmistamise seadmed - nende maksumus
Paigaldus ja ümberehitustööde maksumus

Kas oled uurinud selle ümberehituse maksumust. Hetkehindadega oleks sul võimalik näiteks pelletiga 27000 krooni kokku hoida aastas. Kui näiteks ümberehitus maksaks 100 000 eeki siis 4 aastaga tasuks see investeering ennast ära. Seda muidugi eeldusel et hinnasuhe jääb samaks kui hetkel.

[trebla]

...? Ja jällegi ei saa ma aru, miks siis pole sellist katelt mis ainult seda veeauru sees olevat energiat tirib ja kuradile kogu see gaasijama....
.

Selle katla sees me igapäevaselt elamegi - parasvöötmeline/mereline kliima.
Samal laiuskraadil võivad olla ka igikelts ja jääliustikud...

[trebla]

aastane kulu 6 000 l.

6000 * 9 = 54000 kwh soojust.

õli - 64800 eek.
gaas - 41580 eek.
pellet - 37800 eek.
öine elekter - 56700 eek.
öine/päevane elekter 50/50 - 72900 eek.
soojuspump COP 2 - 40500 eek.

ei saa teie elektriarvutustest aru?
üks räägib vist eramust ja teine 12 korteriga majast?
elektrikütte ja soojuspumba juures hakkab peakaitse suurus rolli mängima, palju see on?

Mis on maja üldelektrikulu praegu, kus köetakse õliga? Mis pakett kasutusel?

[rokikas]

aastane kulu 6 000 l.

6000 * 9 = 54000 kwh soojust.

õli - 64800 eek.
gaas - 41580 eek.
pellet - 37800 eek.
öine elekter - 56700 eek.
öine/päevane elekter 50/50 - 72900 eek.
soojuspump COP 2 - 40500 eek.

ei saa teie elektriarvutustest aru?
üks räägib vist eramust ja teine 12 korteriga majast?
elektrikütte ja soojuspumba juures hakkab peakaitse suurus rolli mängima, palju see on?

Mis on maja üldelektrikulu praegu, kus köetakse õliga? Mis pakett kasutusel?

Su postituse sisu muutub nii tihti ja kiiresti et ei tea millisele versioonile vastata.

Minupoolt ei olnud tehtud arvutus mitte siduv hinnapakkumine vaid üritasin tavainimesele arusaadavamalt välja arvutada erinevatest kütteliikidest saadava soojuse hinda. Kindlasti on seal saadud tulemused umbmäärased aga annavad mingi pildi hinnasuhtest siiski.
Võiksid teha isegi siia midagi sarnast ja loodetavasti täpsema.
Aluseks võiksid näiteks võtta need andmed

Arvestuse aluseks võtsin 150 m2. maja mille küttevajadus 22500 kwh/a. (150 kwh/m2.a.)

[Lammas]

Ja kuda see energia sinna veeauru sisse saab ? Ja jällegi ei saa ma aru, miks siis pole sellist katelt mis ainult seda veeauru sees olevat energiat tirib ja kuradile kogu see gaasijama. Samas saab ju veel igasugu põnevaid asju välja mõelda ja siis muudkui aga teooriad aretada. Kui aga kasutegur kuskile 200 % juurde kipub siis lõpeta ära ja hakka järgmise teooriaga peale.

Energia saab veeauru sisse vee aurustamise teel.
Aga selline seade on ju täitsa olemas - näiteks õhk-vesi soojuspump. Õhus olev niiskus kondenseerub ja sealt eraldub soojust ning see kasutataksegi ära.

[trebla]

Su postituse sisu muutub nii tihti ja kiiresti et ei tea millisele versioonile vastata.

Minupoolt ei olnud tehtud arvutus mitte siduv hinnapakkumine vaid üritasin tavainimesele arusaadavamalt välja arvutada erinevatest kütteliikidest saadava soojuse hinda. Kindlasti on seal saadud tulemused umbmäärased aga annavad mingi pildi hinnasuhtest siiski.
Võiksid teha isegi siia midagi sarnast ja loodetavasti täpsema.
Aluseks võiksid näiteks võtta need andmed

Arvestuse aluseks võtsin 150 m2. maja mille küttevajadus 22500 kwh/a. (150 kwh/m2.a.)

Sorry ... asi selles, et algul kargas silma, et elektri hinnaga on ikka täiesti puusse pandud, siis aga sain aru, et kuskil on mingi kala.
Eelpool ma näitasin, et otseelektrikütte hind tuleb täna nibin-nabin alla krooni kWh ja COP 2 pumbaga seega alla 50 sendi kWh (tõsi jah - see käis puhta öise kütte kohta). Kui teil seal äkki 75 senti seisis, siis tundus muidugi jama.

Asi selles, et vaevalt sa täna peeruvalgel elad - mingi üldelektrikulu on olemas juba niikuinii - seega uut liitumist pole vaja osta. Oletame, et see kulu on 5000 kWh aastas ja soodsaim oleks selleks Kodu 2 pakett (peakaitse 25A) 7357 krooni..
COP 2 pumbaga kasvab su tarbimine aastas 11 250 + 5000 = 16 250 kWh peale( 21 883 krooni - küttepakett). Seega täiendav rahaline kasv 14 476 krooni 22 500 kWh energia eest, mis teeb kWh hinnaks 64,3 senti.
Jätsin kalkulaatoris ööelektri osaks 60% mis pole keeruline saavutada - mul on ta suuremgi.
Öösel on külmem - päeval soojem. Ja öötariif kehtivat 88 tundi nädalas 80 tunni päevase vastu.

8,8 % odavam kui pellet?
Ja kui suurem tarbimine siis odavneb veelgi.
Ja keegi siin arvas, et COP võib suuremgi kui kaks olla. Katla kasutegur üle 100 % ei kasva kuidagi...

Tegelikult koorub siit aga välja selline kala, et sihukest madalat soojuspumba sooja hinda on võimalik saavutada eramajale, aga võib-olla mitte kortermajale. Kui seal on suur peakaitse, siis see loogika ei tööta.

[trebla]

Ja kuda see energia sinna veeauru sisse saab ? Ja jällegi ei saa ma aru, miks siis pole sellist katelt mis ainult seda veeauru sees olevat energiat tirib ja kuradile kogu see gaasijama. Samas saab ju veel igasugu põnevaid asju välja mõelda ja siis muudkui aga teooriad aretada. Kui aga kasutegur kuskile 200 % juurde kipub siis lõpeta ära ja hakka järgmise teooriaga peale.

Energia saab veeauru sisse vee aurustamise teel.
Aga selline seade on ju täitsa olemas - näiteks õhk-vesi soojuspump. Õhus olev niiskus kondenseerub ja sealt eraldub soojust ning see kasutataksegi ära.

Kondensatsioonikatlas siiski vesi ise juba tekib gaasilisel kujul H ja O aatomite ühinemisel H2O-ks.
(Maa)gaasijama saaks ära jätta kui põletaks puhast vesinikku....siis poleks jah korstent vaja - ainult ämbrit/kanalisatsioonitoru katla alla.

Varsti lajatatakse igale katlamajale CO2 atmosfääri laskmise maks otsa. Ja seejärel mõeldakse välja katlad, mis selle CO2 mahamatmiseks sobivasse vedelasse/tahkesse olekusse viivad. Ja tekkinud kondensveest saab veel energiat kätte, kui see jäätub. Siis pole maagaasikatlale kah enam korstent vaja, küll aga pead aianurka mahamatmiseks kärutama miskit muud ollust ja külmkappi pole enam vaja, sest õlut hoiad katlast saadava jää peal.

Aga mulle tundub, et pikas perspektiivis saab niimoodi seni vabalt õhus ringi lehviv O2 otsa...

[lammas]

trebla, kui tegemist on juba veeauruga, siis selles sisaldub aurustumissoojuse jagu energiat.
Ja kui su fantaasiaga kaasa minna, siis selle CO2 'puhastamiseks' on tarvis vaid fotosünteesi - saame hapnikku, vett ja veel mingeid süsiniku ühendeid.
täna ma rohkem peale ei võta

[trebla]

trebla, kui tegemist on juba veeauruga, siis selles sisaldub aurustumissoojuse jagu energiat.
Ja kui su fantaasiaga kaasa minna, siis selle CO2 'puhastamiseks' on tarvis vaid fotosünteesi - saame hapnikku, vett ja veel mingeid süsiniku ühendeid....

Loomulikult sisaldub... nagu ka sulamissoojuse jagu.

Aga seda CO2 matmist pole mina välja mõelnud... maksta aga saame selle eest kõik koos..
Esialgu käib töö küll vaid söeelektrijaamade kallal, aga küll nad ükskord igamehe õue peale kah jõuavad.
Aurumasin liigutas ka algul ainult ronge aga nüüd on igaühel kuuri alla autoront või kaks...

....täna ma rohkem peale ei võta

Ammu juba uus päev.(kuigi - kellelgi on kuskil kell vale, või kalender vale...suveaeg pole veel hakanud)

[Kalvis]

Sellistele 12 korteriga majadele toodetakse spets suure võimsusega õhk-vesi soojuspumpasi. Et maja katusel on hunnik suuri soojusvaheteid. Korra kuskil vilksatas hind läbi, nende hind ei ole odavam kui 12 väikest seadet osta. Väikese partii tõttu puudub asjal konkurents.

[rokikas]

Selliseid õhk-vesi süsteeme ei ole juhtunud küll netis nägema aga õhk-õhk on vist midagi sellist http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mi ... 6&mcat=109.

[Katlakütja]

Kui vastata küsimusele "Kas tasub üldse õliga kütta?" , siis on vastus EI.
Kui vastata küsimusele "Kas tasub üldse kütta?" , siis on vastus samuti EI. Sest kütmisega kaasnevad ainult kulud. Seda muidugi juhul, kui me seda sooja edasi ei müü