Kas tasub üldse õliga kütta?

[Rostfrei]

Vist Reola Gaasi kodulehel on hinnad näha, kes viitsib, see otsib, mina ei viitsi.

[Kalvis]

Eesti Gaasil oli lausa kunagi hindade võrdlus olemas ja sealt oli selgelt näha, et vedelgaasiga oli kallim kütta kui elektriga. Ka üks tuttav kes balloonidega küttis, väitis sama.
Maagaas on veel odavam, kuid hinnavahe on olematu.

[natuke segane]

Eesti Gaasil oli lausa kunagi hindade võrdlus olemas ja sealt oli selgelt näha, et vedelgaasiga oli kallim kütta kui elektriga. Ka üks tuttav kes balloonidega küttis, väitis sama.
Maagaas on veel odavam, kuid hinnavahe on olematu.

Andestust,aga ei saa viimasest lausest hästi aru.Ehk võtad vaevaks selgitada,millel millega see hinnavahe olematu on?Minupoolsed tänud on juba selgitust saades edastatud

[sashaobrok]

Jutt oli selles, et millega kütta, kui elekter kaks korda kallimaks läheb. Et kas on üldse mugavuskütte variante siis enam.....

[trebla]

Jutt oli selles, et millega kütta, kui elekter kaks korda kallimaks läheb. Et kas on üldse mugavuskütte variante siis enam.....

Laias laastus jääb loogika pikas perspektiivis alati paika - mida mugavam, seda kallim. Elekter on kõige mugavam, siis gaas, siis õli ja kõige odavam jääb ikka olema oma isikliku kirvega omaenese maja taha oma metsa minna.
See esimene ots sõltub laias laastus jälle nafta hinnast - see käis all ära ja nüüd ilmselt pikemat aega tasapisi jälle tõuseb.

Ainet mõtisklusteks võib anda http://www.energy.eu
(PS. elektri üldise hinnataseme hindamiseks mingis regioonis tasuks vaadata suurtööstuse, mitte eratarbija hinda. Riikide elektrivõrgud jagavad ilmselt võrguhooldamise kulusid tarbijatele erinevalt. Näiteks Rootsi või Prantsusmaa kodutarbija hinnad võivad meile jube kallid tunduda, kuid suurtööstuse elektri hind on meiega umbes samas augus (seal on nov.2009.hinnad). )

Ühest küljest naftahinna tõus tõstab ka gaasi hinda. Teisalt ei saa gaas oluliselt kallimaks tõusta kui elektri hind jagatuna soojuspumba COP - muidu ei lähe ta kaubaks.

2013 elektrituru avanemisega läheb meie elektrihind vast hopsti Soome tasemele. Teisalt saab selleks ajaks valmis soomlaste uus reaktor ja ka venelased hakkavad ilmselt(?) oma odavat elektrit siia Nordpooli rohkem sisse pumpama - need kaks asjaolu peaks elektrihinna edasist kiiret tõusu pidurdama hakkama.

Kas Poola kildagaas meie gaasihinda langetab - arvan, et praegusest tasemest allapoole küll mitte. Elame-näeme.

Need olid kõik diletandi arvamused - eks mõni spetsialist ennustab paremini.

Kes on nokitsemishuviline sellel on ilmselt juba praegu paar erinevat küttevõimalust majal olemas. Eks siis nende vahel saab valida, kui hinnaerinevused väga suureks lähevad. Ise plaanin kamina välja visata ja korraliku Tulikivi (vms) ahju majja ehitada.

[Kalvis]

Vaatasin, nüüdseks on hind maha võetud, muidu toimiks antireklaamina.
Muidu maagaasi kütteväärtus x kasutegur annab ühe m3 kWh koguse
33 MJ/m3 x 0,9 = 29,7 MJ = 8,25 kWh
kui gaasi m3 maksab 8,76536 krooni siis 1kWh hinnaks tuleb 1,06. Sedas siis üle 200 m3 tarbimise juures (pole mitte väike kogus). Mitmel pool tuleb maagaas veelgi kallimalt kätte.

Muidugi osad kindlasti väidavad, et 33 MJ on liiga vähe ja teised et 0,9 on väga hea kasutegur siis tehke arvutused omale ringi
Loodetavasti ei olnud arvutuses vigu.

[trebla]

........
Muidugi osad kindlasti väidavad, et 33 MJ on liiga vähe ja teised et 0,9 on väga hea kasutegur siis tehke arvutused omale ringi
Loodetavasti ei olnud arvutuses vigu.

Kuidas suhtuda kondensatsioonikatelde 107% (või oli see 103%) kasuteguritesse?. Gaasi kütteväärtus on täielikul põlemisel vabanev soojushulk - kui suitsugaasid nii maha jahutatakse, siis vabaneb lisaks soojust veel ka H20 kondenseerumise arvelt - ja kui väike katel on keset maja olevas katlaruumis, siis on ka kaod läbi katlamaja seinte suht madalad. Kas võiks kasuteguri arvutuses sel juhul ka 100% kasutada....?

200 m3 on alla 2000 kWh - sellest ei jätku üheks külmaks kuukski - see on vast gaasipliidi tarbimine.

[Kalvis]

Kondensatsioonikatelde 107% kasutegur on omamoodi müügimeeste väljamõeldis. Nimelt on aluseks võetud müügimeestele teada olev tavaline katel (oletada võib et see on kasuteguriga 0,8) ja see katel on siis kasuteguriga 100%. Sellest katlast parem kasutegur on siis 107%.
Nende katelde tegelik kasutegur on ikka seal 0,9 kandis.
200 m3 pärit suurus on eesti gaasi kodukalt hinnavalemist. Alla selle on gaas ikka palju kirvem. Ma eeldasin, et gaasiga kütja tarbib sellest kindlasti rohkem.

[Lammas]

Kondensatsioonikatelde 107% kasutegur on omamoodi müügimeeste väljamõeldis. Nimelt on aluseks võetud müügimeestele teada olev tavaline katel (oletada võib et see on kasuteguriga 0,8) ja see katel on siis kasuteguriga 100%. Sellest katlast parem kasutegur on siis 107%.
Nende katelde tegelik kasutegur on ikka seal 0,9 kandis.
200 m3 pärit suurus on eesti gaasi kodukalt hinnavalemist. Alla selle on gaas ikka palju kirvem. Ma eeldasin, et gaasiga kütja tarbib sellest kindlasti rohkem.

Kalvis, tee endale selgeks ka kütteväärtuse mõiste. Milline erinevus on alumisel ja ülemisel kütteväärtusel. Millisel juhul ületab kasutegur 100% jne jne

[Kalvis]

Lammas, mina võtsin kütteväärtuse ihaste gaasi kodukalt, sest otsimootor andis selle esimesena. Tean õliküttelt analoogselt arvutamiselt et igal kodukal kipub number erinev olema ja selle eest sai hoiatatud. Nii, et kui sulle ei meeldi arvuta paremini.

[trebla]

Hm. Sellest ma saan aru, et kui puu või kivisöekatelt valesti kütta, siis on tulemuseks mittetäielik põlemine, tahm, nõgi ja šlakk.
Kui kondensatsioonikatla kütmise tulemuseks on ämbritäis vett ja korstnast väljuv mõnekümnekraadine CO2 siis peaks olema toimunud nagu täielik põlemine..
Ja kogu soojus on seal ruumis kus katel asub või siis lahkunud veetoru kaudu.
OK - võis ju olla kas liiga väike õhu pealevool ja korstnast läks energia välja ka CO kujul, või siis liiga palju õhku - mis soojendati talviselt keskmiselt välistemperatuurilt tolle mõnekümne kraadini, aga sama probleem võib esineda ka tahkekütusekatlatel, selle vahega et nendes liigõhk kuumeneb 200 (?) kraadini..

Kas gaasikatelde kasutegur potentsiaalse kütuse kütteväärtuse ärakasutamisel on siiski kõrgem kui teiste kütuseliikide puhul?

[Lammas]

Kalvis, tahtsin lihtsalt seda öelda, et kui võtad alumise kütteväärtuse, siis on kasutegur 0.9 ikka väga kehva. Kondensaatkateldel on see tublisti üle 100. Kõik sõltub tagastuva vee temperatuurist. Mida madalamal suudame tagastuva(katlasse siseneva) vee temperatuuri hoida, seda kõrgemaks saame kasuteguri.

Samuti on gaasi hind ka madalam, kui sinu poolt toodud. Hind peaks olema 7.5 kr/nm3 kandis.
Kui gaasiga kütta, siis on aastane kulu ikka tublisti üle 750m3
gaasi hind

gaasi kütteväärtus

[Kalvis]

Lammas, ära ole pärit perpetum mobilistide parteist ja ära lase ennast mõjutada lollide müügimeeste ilustatud lobast.
OK, füüsikaseadused - katla kasutegur on katlast kätte saadud soojus / kütuse kütteväärtus. Ja see kasutegur on gaasi kondensatsioonikateldel ka seal 0,9 juures. See ei ole mitte ühelgil katlal üle ühe. Headel kateldel on ta 0,9, mõnikord veidi rohkem, teinekord vähem. Ka 0,8 on hea tulemus. Alla 0,8 on katlal juba põletamisel probleemid, kas vale õhukogus või siis tahmased pinnad. Kes väidab seda olevat ühest suuremat, on perpetum mobilist. Millegipärast ei soovi gaasikatelde müüjad seda kasutegurit oma andmetes näidata ja kasutavad üht nende endi poolt välja mõeldud kasutegurit, millel pole selle füüsikas tuntud kasuteguriga mingit pistmist. Kui tahad hinda arvutada siis tuleb kasutada just seda füüsika oma, mitte müügimeste väljamõeldist. Õlikateldel on siiski see väärtus füüsikast pärit.

Gaasikateldel on tõesti parem kasutegur, sest gaasileegi võib vastu katla küttepinda lasta kuna ta ei sisalda korrodeeruvaid ühendeid. Ja saab üsna täpselt põlemist reguleerida.

[Lammas]

Tee ikkagi selgeks, mis vahe on alumisel ja ülemisel kütteväärtusel

[trebla]

Gaasikatla tegelikku kasutegurit peaks olema lihtne mõõta, kui on olemas akupaak. Küttesüsteemi kraan kinni keerata, akupaak soojaks kütta ja seejärel gaasimõõtja näitu vaadata... peaks paariprotsendise veaga hakkama saama?

Kas ma olen õigesti aru saanud, et Eesti Gaas esitab lisaks gaasiarvetele veel miskeid täiendavaid tasaarveldusarveid gaasi külmaga kokkutõmbumise eest?

[Kalvis]

Jah, sellest oli ajakirjanduses palju juttu.

[Lammas]

Gaasikatla tegelikku kasutegurit peaks olema lihtne mõõta, kui on olemas akupaak. Küttesüsteemi kraan kinni keerata, akupaak soojaks kütta ja seejärel gaasimõõtja näitu vaadata... peaks paariprotsendise veaga hakkama saama?

Kas ma olen õigesti aru saanud, et Eesti Gaas esitab lisaks gaasiarvetele veel miskeid täiendavaid tasaarveldusarveid gaasi külmaga kokkutõmbumise eest?

Selle jaoks on ka rohi olemas - paigaldatakse temperatuurikorrektor.

[dumbuser]

Aga kui katla kasutegur on enam kui 100% siis ma heameelega võtaks katlast selle jubina mis teeb seda üle 100 jäävat osa ja igasugu kütusemure oleks elu lõpuni lahendet. 108% puhul saaks ilma kütuseta ma ei tea kuskohast 8% ja kui see niisama tekib ma oleks sigarahul.

[lammas]

Aga kui katla kasutegur on enam kui 100% siis ma heameelega võtaks katlast selle jubina mis teeb seda üle 100 jäävat osa ja igasugu kütusemure oleks elu lõpuni lahendet. 108% puhul saaks ilma kütuseta ma ei tea kuskohast 8% ja kui see niisama tekib ma oleks sigarahul.

Samuti, tee endale selgeks alumise ja ülemise kütteväärtuse mõiste.
108% saab olla kasutegur vaid sel juhul, kui kasuteguri määramisel kasutakse kütuse alumist kütteväärtust.

[dumbuser]

ja hakkab pihta mingi pläma. Aga kui sa nii kõva tegija oled ehk suudad ka seletada kuidas on kondenspiima puhul koostisosasid kokku 128%. Ma mitu aastat tagasi lugesin purgi pealt ja umbes kuu aega tagasi oli ikka sama jutt.

[Kalvis]

lammas pole ikka katla kasutegurist aru saanud ja kuulub perpetum mobilistide hulka. Tean vahet kütteväärtustest, kuid tema ei suuda energia jäävuse seadusest aru saada, kuid perpetumistidel on lootusetu kasutegurist (ja jäävuse seadusest ) rääkida, nad ei usu. Hiljuti pidi keegi absoluutkuiva puud tegema ka katlaga, mille kasutegur on üle ühe, st katla väljundi korstna suunab sisse tagasi ja oh imet asi käibki igavesti ning vaid niiske puit pidevalt kuiva asemele panna (seal leiti ka et niiske puidu kondensaadi energia on suurem kui kondensaadi välja aurutamisele kuluv). Loodetavasti on ta oma seadme valmis saanud ja saame varsti vingest lõppdemo näha.

[lammas]

Kalvis, ära räägi aiaaugust, kui mina räägin aiast. Miks sa oma arvutuses võtsid maagaasi kütteväärtuseks alumise, mitte ülemise??? Räägi siis vastavalt ka kasuteguritest.

[Rostfrei]

Kurat, ma lootsin tegusat arutelu, kas asendada õli katel muu kütte liigiga, enamus teemat aga käib kas ümber maksuameti või siis millegi, millest kasutajatel endil ka arusaam puudub.

[rokikas]

Kas gaasikatelde kasutegur potentsiaalse kütuse kütteväärtuse ärakasutamisel on siiski kõrgem kui teiste kütuseliikide puhul?

Traditsioonilistes kütteseadmetes juhitakse gaasi põlemisel tekkinud veeaur koos teiste põlemisproduktidega korstnasse. Uurijate, konstruktorite ja tootjate ühistöö tulemusel on loodud uudsed nn kondensatsioon-tehnoloogiaid, mille rakendamine kütteseadmetes võimaldab ratsionaalselt ära kasutada ka veeaurus oleva soojuse. Selliseid seadmeid nimetatakse kondensaatkütteseadmeteks, kuna üheks maagaasi põlemissaaduseks on kondensaatvesi. Kondensaatkütteseadmete kasutegur on kuni 15% kõrgem ja CO2 emissioon kuni 17% väiksem traditsiooniliste kütteseadmetega võrreldes. Neid toodetakse eraldi nii küttele ja soojale veele kui ka kombineeritult.

Leitud http://www.gaas.ee/index.php?page=67&.
Vähemalt siin ei ole juttu müstilisest üle 100% kasutegurist.

[trebla]

Kas gaasikatelde kasutegur potentsiaalse kütuse kütteväärtuse ärakasutamisel on siiski kõrgem kui teiste kütuseliikide puhul?

....... Kondensaatkütteseadmete kasutegur on kuni 15% kõrgem ja CO2 emissioon kuni 17% väiksem traditsiooniliste kütteseadmetega võrreldes. Neid toodetakse eraldi nii küttele ja soojale veele kui ka kombineeritult.
.....

kuidas need uhked numbrid nüüd niimoodi lahti seletada, et mateeria jäävuse seadus kehtima jääks?
Mida millega võrreldes arvutatakse?

Sama kütusekogus sisaldab samapalju C-d. seega oleks mõeldav, et K katlal väljub osa C-d pärast põlemist mingil muul kujul kui CO2.

Selle teksti koostajad on sama lause erinevates osades kasutanud erinevaid võrdlusbaase. Ma ütleks, et eesti keeles pole see päris korrektne.

OK.
tavakatlaga saab x ühikust kütusest y ühikut sooja.
K katlaga järelikult x ühikust kütusest 1,15y ühikut sooja

Kui me nüüd selle 1,15 ühikut võtame uueks baasiks - uueks sajaks protsendiks, siis tavakatel peaks selle tootmiseks kulutama 1,15 ühikut kütust.
Kui mateeria jäävuse seadus kehtib, siis peame nüüd võrdlema 1 ühikut kütust K katlas ja 1,15 ühikut kütust tavakatlas ning saama, et esimeses tekkis 17% vähem CO2.

Millise tehtega see on võimalik?