Mitu kW elektriküttega kulub?

[Kulum]

Korteris on köetavat pinda ca 80m2. Ainukeseks kütteks on Thermor konvektorid. Soojustus on keskpärane.
Kas mõni sarnast lahendust kütmiseks kasutav kodanik julgeks oma kW koguse välja öelda, et kui mitu kilowatti kulus nt eelmisel talvel külmematel kuudel ja võrdluseks ka nt sügisel (no tüüpilise Eesti s..a suusailma puhul)? Ruutmeetrite arv ei olegi selles suhtes oluline, et seda saab ette ja taha teisendada, ainult ära võiks küll märkida.

Tarvis oleks valida EE pakettide vahel ja selleks vajan natuke eelinfot tulevase kW-kulu kohta. Kindlasti panen lähitulevikus seinale ka soojuspumba, aga hetkel huvitaks info just puhta elektrikütte osas.
Tänan.

[vtl]

Normaalselt soojustatud maja küttekuluks elektriga arvestati vanasti suurusjärk 75Wm2.

Praegusel ajal räägitakse korralikult soojustatud ehituste korral 50W/m2 ja isegi 35W/m2 kulust, kuid esiteks on need kütteperioodi keskmised numbrid (sügisest kevadeni) ja viimane (35W/m2) kuulub minu arvates utoopia valdkonda.

Oma kogemustest võin öelda, et 60-tel ehitatud eramus (kivimaja, saepurusoojustus, vanad kahekordsed aknad) on 100W/m2 elektriradiaatorite võimsuse valimisel selline enam-vähem kindel rusikareegel, millega suurema külma korral jõudis ära kütta.

Konkreetset tarbitud võimsust ei oska enam öelda, kütan juba aastaid soojuspumbaga, mille küttevõimsus ja kasutegur sõltub välistemperatuurist.

[Kulum]

100w/m2 rusikareegli kohta saab jah lugeda väga paljudest kohtadest. Aga radikad ei huuga ju kogu aeg täisvõimsusel - see on pigem number, mida on peale paigaldust võimalik maksimaalselt kasutada. Just see reaalselt kuluv kw arv mingi kindla perioodi jooksul on see, mida mina ei suuda internetiavarustest leida. Mingi rusikareegel on ju kindlasti olemas.

[dumbuser]

No kes krt peale sinu teab misuke see kulu on ? See ei sõltu välistemperatuurist, ei sõltu soojustusest, ei sõltu sellest, mis temperatuuri majas hoitakse, ei sõltu uset-akende arvust jne. Sõltub ainult ja ainult mingist müstilisest rusikareeglist.
On küll loll jutt aga küsimus seda ka põhjustab.

[trebla]

mitte keegi eespoolkommijatest ei maini kordagi kilovatt-tundi.
Siis pole ju mõtet ka kilovattidest rääkida - jagame pingega läbi ja saame kohe amprid.

Minul on maja nii 140 ruutu elektriküttel ja peakaitse 32A (kolm faasi). that's it.
Sellest on küll - piisas ka siis kui mul soojuspumpa veel ei olnud...

[jaanpix]

Tere!
Kütan kahte magamistuba mingite "Norma"1,5 KW õliradiaatoritega juba mitmeid aastaid. Tubade pindalad 30 ja 32 ruutu. Keskmine temp 18..19 C, kasutan elektroonilisi termoregulaaatoreid.
Toad on ehitatud vana palkmaja teisele korrusele ja seinte soojustuseks on mitmes kihis makroga liimitud peno kogupaksusega 10cm laudiste vahel. Seespool kips ja tapeet.
Elektri kulu keskmiselt kütteperioodi ajal 500... 600KW kuus.
Terv. Jaan

[xxNIMETUxx]

ma hoian 3,5kw konditsioneeriga mis tarbib 800w/h töökojas +10 kraadi sees. ruum on ca 100m2 ning 6m laega. käisin nüüd huvi pärast voolumõõtjat vaatamas ning oli kerinud 2 kuuga 600kw/h. ootamatult vähe. ruum soojustamatta- neljatellise sein ning suured veneaegsed aknad. talveks on teine juba juurde paigaldatud aga mitte kasutuses

[rokikas]

100w/m2 rusikareegli kohta saab jah lugeda väga paljudest kohtadest. Aga radikad ei huuga ju kogu aeg täisvõimsusel - see on pigem number, mida on peale paigaldust võimalik maksimaalselt kasutada. Just see reaalselt kuluv kw arv mingi kindla perioodi jooksul on see, mida mina ei suuda internetiavarustest leida. Mingi rusikareegel on ju kindlasti olemas.

Keskmine küttekulu on vist vahemikus 120-300 kwh/m2./a. Nii et sinu juhtumil 9600-24000 kwh/a. Kõik sõltub asjaoludest.

[Urmas]

Juhtusin Postimehe ühe artikli kommetaariumist ühe väga hea mõtte siin vilksatanud sõna "keskmine" kohta. Siit see tuleb
" Minu ja mu surnud vanaema keskmine kehatemperatuur kahe peale on põgusalt plussis, aga me ei naudi seda ühtemoodi..

[Kalvis]

Algsele küsijale - selleks tehakse maja soojuskadude soojusarvutused. Vaata küttesüsteemide alafoorumit - seal pinnapealselt tutvustatud kuidas see käib. Lihtne ei ole, kuigi kõik valemid jäävad keskkooli tasemele. Kusjuures eksimus on tavaliselt teoreetilises käsitluses, mitte arvutamises.
Teine variant on enamlevinud - võetakse sarnase maja soojakadu m2 kohta ja korrutatakse välispiirde pindalaga läbi. Sedasi võib tegelikkusest saada kordades erineva väärtuse, kuid võib saada ka õige.
Kuid ebaõige tulemus polegi nii üliväga oluline. Nimelt on enamus küttesüsteeme täna intelligentsed, et kui ostetud seade on üledimensioneeritud siis hoiab ta siseruumide sisekliimat ikka õigena. Lihtsalt ehituskulu on võimsamat kütteseadet ostes suurem. Seega elektrikütte seadmete ostmisel pole arvutust tegelikult vaja, ostad ühe koguse radikaid ja hakkad kütma. Kui jääb väheks, ostad juurde. Soojuspumbaga on eksimuse mõõt suurem, kuid tihti saab hoopis parema töökindluse (kaks pumpa on parem kui üks võimas).