Paisupaak töötabki tänu sellele, et õhk on kergemini kokku surutav, kui vesi.Rostfrei kirjutas:Ja veidi tarkuseteri
* Kui paagi vastusurve on väiksem, kui trassi rõhk, täitub paisupaak koheselt veega ja temast pole edaspidi (surve suurenedes) rohkem kasu. Kuhu kurat siis kaob rõhk, mis on juba paagis??? paak täitub veega, ehk vesi PRESSIB paagis juba rõhu all olev õhu kuhu??? Mõtle nüüd ise selle lause üle
Kui vee poole peal surve suureneb, avaldab see survet membraanile, mis venib õhu poolele ning surudes teisel pool membraani olevat õhku kokku.
Kordan veelkord:
Paagis olev rõhk EI KAO mitte kusagile, vaid hoopis SUURENEB vastavalt sellele, mida rohkem vett paaki surutakse.Rostfrei kirjutas:Kuhu kurat kaob rõhk, mis on juba paagis
Vesi pressib paagis juba rõhu all oleva õhu KOKKU.Rostfrei kirjutas:Vesi pressib paagis juba rõhu all oleva õhu KUHU
Mõeldud oli "trassi rõhk normaalolukorras" ehk sissetuleva vee rõhk.Rostfrei kirjutas:Kui sul on paagi rõhk SUUREM kui trassi rõhk, siis mis kuradi kombel saab vesi paaki minna ning paagist tulu tõusta?
Vesi saab paaki minna ning paagist tulu tõusta sellekuradikombel, kui rõhk meie KOHALIKUS veesüsteemis hakkab (näiteks boileris oleva vee soojuspaisumise tõttu) tõusma ÜLE TRASSI RÕHU, aga veesüsteemi sisendis olev tagasilöögiklapp ei lase vett trassi tagasi voolata. Alles siis, kui süsteemis oleva vee rõhk saab võrdseks ning ületab paisupaagi eelrõhu, hakkab paisupaak täituma selle arvelt, et paagis olevat õhku on kergem kokku suruda, kui süsteemis olevat vett.
