passiivmaja ehitamine

[sashaobrok]

Ma arvan (tm), et Safran on kallis seetõttu, et puudub käive ja konkurents. Nad müüvadki oma brändi ja seda nö usuhulludele.

[Külaline]

Looduslikke krohve, värve, lakke jm. saab ise ka komponentidest kokku segada - ei pea kindlasti Safranisse minema. Komponente müüvad Majatohter, ehituspoed ja toidupoed ning osa kraami saab otse loodusest või oma krundilt. Täna on pigem probleem inimeste teadmatuses, mida nn. ökotoodete müüjad ära kasutavad, et "megakasumeid" teenida.

Ise segades tuleb hind ka tavavärvidest jm. taolisest kordades odavam, koguseid saab teha vastavalt vajadusele ja jäägid ei ole ohtlikud (ütleks pigem et ohutumad).

[rokikas]

Soomlased hakkavad vana korterelamut renoveerima passiivmajaks http://parocfi.virtual35.nebula.fi/innova/etusivu.html. Valmima peaks 2011 lõpuks.

[rokikas]

Soome "isoveri" passiivmaja lahendused. http://www.isover.fi/passiivitalo/
Miks pagan eesti keeles seda kõike ei saa lugeda. Peavad vist liiga tähtsusetuks turuks et tõlkimisega vaeva näha .

[rokikas]

Valik null-, passiiv ja madalaenergiamaju. Eramud ja korrusmajad. http://spu.fi/referenssikohteet

http://www.energiakodit.fi/omakotitalot.htm Majatehas mille toodang vastab passiivmaja standardile. Hetkel pakuvad 14 eri "mudelit".
Nendepoolt kasutatav seinalahendus (taotlevad patenti sellele) http://www.energiakodit.fi/downloads/seinarakenne.pdf.

Soome hetkenormidele vastava maja ja passiivmaja võrdlus ning tasuvus arvutus. http://www.ouka.fi/rakennusvalvonta/pdf ... 5_2010.pdf
Tegijaks Oulu ehitusjärelvalve.

[fann]

Kirjutatakse, et passiivmaja pole kallim ehitada kui tavalist head maja, kuna küttesüsteemide väljaehitamisele ei kulu praktiliselt üldse. Millega siis näiteks 150m2 kahekordset maja köetakse meie kliimas, kui kallist maakütet välja ei ehitata?

[rokikas]

Kirjutatakse, et passiivmaja pole kallim ehitada kui tavalist head maja, kuna küttesüsteemide väljaehitamisele ei kulu praktiliselt üldse.

Väidetavalt läheb passiivmaja siiski 5-10% kallimaks kui "tavamaja". Soome lehtedelt seni ma pole veel leidnud sellist reaalselt ehitatud maja millel poleks küttesüsteemi.

Millega siis näiteks 150m2 kahekordset maja köetakse meie kliimas, kui kallist maakütet välja ei ehitata?

Näiteks siin http://www.passiivitalo.net/index.php/passiivitalo-2 on ahi ja päikesepaneelid. Märgades ruumides elektripõrandaküte.
Siin http://www.property24.ee/?lang&news=33 on kasutatud vist sellist seadet http://www.enervent.fi/unit.asp?menuid= ... ntryid=500 ja kaminat.

[fann]

Kirjutatakse, et passiivmaja pole kallim ehitada kui tavalist head maja, kuna küttesüsteemide väljaehitamisele ei kulu praktiliselt üldse.

Väidetavalt läheb passiivmaja siiski 5-10% kallimaks kui "tavamaja". Soome lehtedelt seni ma pole veel leidnud sellist reaalselt ehitatud maja millel poleks küttesüsteemi.

Millega siis näiteks 150m2 kahekordset maja köetakse meie kliimas, kui kallist maakütet välja ei ehitata?

Näiteks siin http://www.passiivitalo.net/index.php/passiivitalo-2 on ahi ja päikesepaneelid. Märgades ruumides elektripõrandaküte.
Siin http://www.property24.ee/?lang&news=33 on kasutatud vist sellist seadet http://www.enervent.fi/unit.asp?menuid= ... ntryid=500 ja kaminat.

Seda kõike on ka siit http://www.enervent.fi/main.asp?menuid= ... ntryid=500 tore lugeda. Aga paraku ei tule vist nende süstemide lõplik väljaehitamine oluliselt odavam, kui tavakütte lahendused. Kas esimese korruse põranda kergelt soojaks saamiseks (mitte põhikütteks) on ainuke mõistlik (odav) lahendus passiivmaja puhul elektri põrandaküte?

[rokikas]

Kui eesmärgiks on ainult põranda "leigeks" saamine siis on vist elektripõrandaküte kõige odavam lahendus jah (odav ehitada, kallis kasutada).

Need soojuspumbaga vent agregaadid on pagana kallid tõesti kuid sund vent süsteemist koos korraliku vent agregaadiga passiivmajas pääsu pole.

Näiteks selles Oulus asuvas majas on vent, küte ja soe tarbevesi lahendatud järgnevalt - Evervent "Pingvin" ventagregaat (http://www.enervent.fi/unit.asp?menuid= ... ntryid=500 neid hindu ei maksa liiga tõsiselt võtta sest edasimüüjatelt saab tihti odavamalt millegipärast), kaminahi mille lakke on paigaldatud soojusvaheti ja tarbevee boiler (akupaak) milles ka elektriküttekeha + päikesekütte süsteem. Täpsemalt koos mõningate joonistega näeb siit http://www.passiivitalo.net/index.php/p ... lmanvaihto.

Samas selles Valkeakoskis asuvas majas jäeti päikesekütte süsteem ehitamata justnimelt liiga kõrge hinna tõttu.

[fanatic]

Ega passiivmajas vist kaminatuld õhtu otsa nautida siis saagi, ilma sooja välja laskmata.
Kas neid soojuspumbaga vent agregaatide tootjaid on teisi ka?
Siin on Tartumaal üks maja, aga pole kirjas seda nn odavat küttesüsteemi mis välja ehitati.
http://www.activethroughpassive.eu/user ... 1_2010.pdf

[rokikas]

Ega passiivmajas vist kaminatuld õhtu otsa nautida siis saagi, ilma sooja välja laskmata.

Kütteperioodil ei tohiks eriti keeruline ega kallis olla see üleliigse sooja väljasaamine majast. Suvel tiba keerulisem ilmselt aga peaks saama teha ka sellist kaminahju millel on ka suvelõõr (soojus pääseb suht otse korstnasse). Eks pottsepad oskavad paremini soovitada.

Kas neid soojuspumbaga vent agregaatide tootjaid on teisi ka?

Näiteks see http://www.merair.fi/fi/etusivu.html. Hind vist tera väiksem kui eelneval http://kauppa.taloon.com/PublishedServi ... ode=MA-15C.
Kindlasti on veel tootjaid. Kuna isiklikult minul on millegipärast väike tõrge nende "kõik ühes" seadmete vastu siis ei ole rohkemat leida üritanud.

Siin on Tartumaal üks maja, aga pole kirjas seda nn odavat küttesüsteemi mis välja ehitati.

Mingi tulekolle on seal kindlasti (tahmane korstnaots paistab) aga rohkemat ei selgu jah.

Palju kasutatakse otseelektrikütet sest seda odav rajada ja kuna vajaminev lisakütte vajadus on niivõrd väike siis ei häiri ka saadava soojuse suht kõrge hind.
Mina plaaniks kütteks pigem ahju ja õhk-õhk soojuspumba kooslust.

[fanatic]

Otseelektriküte on odav välja jah ehitada ja seni kuni elektriturg ka
erakliendile vabaks läheb.ka suht odav kasutada.
Miks nendest soojuspumbaga vent agregaatidest siinmaal praktiliselt ei räägita ja ega vist eriti ei
müüa ka?

[rokikas]

http://www.planray.ee/?id=356&sub_id=359&p=1| 20 000 kallim kui soomes
Eks nad vist suht uued asjad. Võib olla jääb ka suure soojavajadusega majale lahjaks. Eestis ikka väga kitsas valik eritüüpi seadmeid võrreldes euroopaga. Vähemalt avalikult reklaamitakse väheseid võimalusi. Eks kui tead mida tahad siis ka siinsed firmad hangivad sulle selle koos soolase juurdehindlusega.

[Ardi]

Aga mul on niisugune küsimus.Mis siis saab kui neile supersoojustusega ja ilma kütteta passiivmajadele närilised ventilatsiooniavasid sisse teevad või sipelgad soojustuse ära närivad?
Kas seda aspekti ka puit-karkassmajade projekteerimisel arvestatakse?
Või herilased,vaablased,kimalased või mesilased maja soojustusse pesitsema tulevad.
See võib muuta pasiivmajast tavalise maja,selle vahega,et küttesüsteemi pole.

[rokikas]

Ilmselt ei arvestada seda eriti ühegi maja projekteerimisel. Vähemalt mina pole kohanud projekti kus oleks midagi otseselt selle vältimiseks ette võetud. Eks kõigis majades hakkab nendega võitlus siis kui mingi kahju juba tehtud.

[Ardi]

Ilmselt ei arvestada seda eriti ühegi maja projekteerimisel. Vähemalt mina pole kohanud projekti kus oleks midagi otseselt selle vältimiseks ette võetud. Eks kõigis majades hakkab nendega võitlus siis kui mingi kahju juba tehtud.

Sel juhul mina ehitaksin passiivmaja nii,sisse ja välja tellis(fibo vms),soojustus 40-50cm võimalikult odavalt(saepuru,höövlilaast,põhk jne),jätaksin ka täitmisvõimaluse ülevalt,sest see materjal ju vajub ajaga.
Aknad teeksin suured,aga 2x3 klaasidega,ehk siis 5 õhuvahet.
Ja siss ehitaksin siiski ka mingi halupuu küttekolde,on see pliit või kamin.Pigem siiski pliit tarbevee soojendamisega.
Ja kui peab maja olema nii soojustsäästlik,siis ka korstna otsa klapp.

[Külaline]

Siin on kirjas nii http://www.activethroughpassive.eu/user ... 1_2010.pdf
"Aknad: klaaspaketid, U-arv 0,51 W/
(m² x K), Rehau Klima Design raamid
U-arvuga 0,65 W/(m² x K). Tänu
headele akendele on lõunakülje
klaaspindadelt sissetuleva päikeseenergia
hulk suurem kui soojakadu
ehk lõunakülje akende
energiabilanss on aasta lõikes positiivne."

Kas seega on lõuna külg passiivmajal kavalam-mõtekam üldse klaasist teha ja mitte ehitada vähemalt poole meetrise läbimõõduga seina?

[Külaline]

...Kas seega on lõuna külg passiivmajal kavalam-mõtekam üldse klaasist teha ja mitte ehitada vähemalt poole meetrise läbimõõduga seina?

Aga kas hinnaerinevusi kah kalkuleerisid? Tee korra päring mingisse aknafirmasse nii suurte ja soojapidavate raamide/klaasidega akna jaoks.
Urmasr

[rokikas]

Sel juhul mina ehitaksin passiivmaja nii,sisse ja välja tellis(fibo vms),soojustus 40-50cm võimalikult odavalt(saepuru,höövlilaast,põhk jne),jätaksin ka täitmisvõimaluse ülevalt,sest see materjal ju vajub ajaga.
Aknad teeksin suured,aga 2x3 klaasidega,ehk siis 5 õhuvahet.
Ja siss ehitaksin siiski ka mingi halupuu küttekolde,on see pliit või kamin.Pigem siiski pliit tarbevee soojendamisega.
Ja kui peab maja olema nii soojustsäästlik,siis ka korstna otsa klapp.

Arvan et sellise seina soojapidavus on üpris kaugel passiivmaja saavutamisest. Enamusel eelpool viidatud majadel on tulekolle olemas.

http://www.activethroughpassive.eu/user ... 1_2010.pdf
Kas seega on lõuna külg passiivmajal kavalam-mõtekam üldse klaasist teha ja mitte ehitada vähemalt poole meetrise läbimõõduga seina?

Kui sa tead moodust kuidas suvel sisselõõmavat päikes "ladustada" nii et seda saaks talvel kasutada siis oleks mõttel jumet .
Seina paksus sõltub siiski kasutatud soojustusmaterjali omadustest. Saab ka "õhema" seinaga hakkama.

[Külaline]

...Kas seega on lõuna külg passiivmajal kavalam-mõtekam üldse klaasist teha ja mitte ehitada vähemalt poole meetrise läbimõõduga seina?

Aga kas hinnaerinevusi kah kalkuleerisid? Tee korra päring mingisse aknafirmasse nii suurte ja soojapidavate raamide/klaasidega akna jaoks.
Urmasr

Aga palju see hinnaerinevus laias laastus passiivmaja seina standardi kasuks siis on?

[Ardi]

Sel juhul mina ehitaksin passiivmaja nii,sisse ja välja tellis(fibo vms),soojustus 40-50cm võimalikult odavalt(saepuru,höövlilaast,põhk jne),jätaksin ka täitmisvõimaluse ülevalt,sest see materjal ju vajub ajaga.
Aknad teeksin suured,aga 2x3 klaasidega,ehk siis 5 õhuvahet.
Ja siss ehitaksin siiski ka mingi halupuu küttekolde,on see pliit või kamin.Pigem siiski pliit tarbevee soojendamisega.
Ja kui peab maja olema nii soojustsäästlik,siis ka korstna otsa klapp.

Arvan et sellise seina soojapidavus on üpris kaugel passiivmaja saavutamisest. Enamusel eelpool viidatud majadel on tulekolle olemas.
Loogiliselt võttes,mida õhulisem-kergem materjal,seda parem soojusisolaator,ehk siis saepuru peaks enamvähem villaga ühes suuruses olema,ehk kümmekond protsenti siia-sinna.
Kindlasti on ka kusagil tabelid nende soojapidavuse kohta.Sisemine kivisein toimib veel soojusakuna.Mis on kasulik,kui on kõikuv kütteallikas(puupliit,kamin) kuid mis on kahjulik,kui temperatuur on reguleeritav(öösel ja ka päeval kui kedagi kodus pole,on temperatuur madalam).

[rokikas]

Kahjuks nii lihtne selle soojapidavusega ei ole. Näiteks 100 mm. saepurusoojustusega seina U ~0,60 aga villa 100 mm. U ~0,37.
Saepuru 150 mm. U ~0,44 vill 150 mm. U ~0,26. Vahe on ikka vägagi suur. (http://www.paroc.com/SPPS/Finland/BI_at ... skuri.html)

[rokikas]

"Aeroc" madalaenergiamaja http://aeroc.ee/index.php?page=1042&lan ... nergiamaja.
Maksumusest loomulikult mitte sõnagi.

[fanatic]

"Aeroc" madalaenergiamaja http://aeroc.ee/index.php?page=1042&lan ... nergiamaja.
Maksumusest loomulikult mitte sõnagi.

Kui vaadata siit http://www.aeroc.ee/index.php?page=950& ... d_omadused täna Soomes nõutavaid U arve, siis see AEROCI nn madalenergiamaja ei mahugi nende U arvudega kõigi nõutavate normide piiridesse Soomes. Et siis sellist nn madalenergiamaja Soomes ei võigi ehitada?
Selle maksumust oleks tore teada küll.

[rokikas]

Tohib küll. Tähtis on maja kui terviku energiakulutus mitte üksiku komponendi U arv (http://www.energiatehokaskoti.fi/perust ... maaraykset).
Kui see "aeroci" maja energiakulutus on selline nagu nad väidavad siis on tegemist päris hea tulemusega.