Uut küttesüsteemi valimas

[Kalvis]

Üks kala su jututus on energia jäävuse seaduse eiramises.

[2korda2]

Kui keskmine energiavajadus on 80W/m2, siis on kehvasti jah. Äkki peaks soojustuse peale enne mõtlema?
Tahkeküttekatelde puhul öeldakse normaalselt soojustatud maja puhul rusikareegliks 100m2=1m3. Sa ei küta vett temperatuurini, milleni tahkeküttekatla puhul tavaliselt köetakse. Pane kõrvale ka suhteliselt suur soojavajadus ja nii jääbki puudu.
NB! Automaatika iseenesest ei tekita sooja juurde! Äärmisel juhul saad tekitada olukorra, kus tööpäevadel lükatakse kella 7:30-st küte kinni ja keeratakse lahti näiteks 16:00-st. Midagi hoiaks nii kokku aga mitte eriti. 40% on ilmselge liialdus. Sellevõrra, et vahepeal üldse ei kütnud, peab pärast rohkem kütma ja kokkuhoid tuleb ainult sellest, et vahepeal madalama sisetemperatuuri tõttu on kaod väiksemad.
Samas ma usun, et saab maja enam-vähem sooja ka nii. Lihtsalt käredama külmaga pead ka päevast elektrit tarbima (pane kasvõi eraldi nupp, millest saad näiteks 6kw küttekeha iga kell sisse lülitada sõltumata kellaajast).

[navigator]

Nu 80 w/m2 peale võtsin neti avarustest. Maja peab väga hästi sooja, praegu kütan ka kõige käredama külmaga üks kord ööpäevas kahte ahju, kuigi väga vanad ahjud ja ega nad efektiivsed ei ole. Miks ma ei kütaks sinna sisse näiteks sama temp mis tahkekütte katlaga? Seda nagu ei mõelnudki, et automaatika midagi juurde kütab vaid et aitab kokku hoida seda mis on juba saavutatud öö küttega. ehk et ei lase pahinal nii palju kui torusse mahub täis kuuma vett radikatesse vaid et kui paagis on näiteks 75 kraadi siis radikatesse laseks sisse 50 ja kui ka segusõlm on mis osa tagastuvast veest saadab uuesti ringlusse ehk et kõik tagastuv ei lähe jälle akupaaki ja seal siis jahutaks seda kuumendatud vett väga kõvasti.
Arvad et paneks siis kokku kolm tenni?? näiteks 7,5 ja 6 ja 6??? et 7,5 töötab siis öösel kui plus kraadid väljas ja üks kuuene tuleb lisaks kui on miinus ja kui ikka mega külm siis paneks manuaalselt ühe kuuese veel lisaks ööseks näiteks?? või vajadusel ka päeval??
Praegu siis on seis selline et peale ahju kütmist on toas 25 ja järgmise päeva õhtuks on 19, kui radikaga suudaks hoida toas enam vähem stabiilse temp umbes 21 oleks ka juba omadega rahul. Samuti nagu kirjutasin on plaanis peale suuremate ehituste lõppu maja väljast veel lisaks soojustada. Ja hiljem veel lisaks põrandad, kus esimesel korrusel plaanis vesipõrandaküte. Kas siis 13,5 kw suudab kütta ära 1500L vett 8 tunniga näiteks 75-80 kraadini ja sinna salvestuvast jätkub järgmise päeva õhtuni?

[sashaobrok]

A arutle hoopis teisest otsast, et kui sul on 7,5 kilowatine tenn ja kütab see ööpäevas täpselt ühe kolmandiku. Et siis põhimõtteliselt saad sa asja ümber kalkuleerida 7,5 / 3 = 2,5 kw. Et kui sul on 2,5 kilowatine elektripuhur, mis täistambil töötab koguaeg. Et kas see hoiaks sinu 150 ruuduse maja soojas kui õues on miinuskraadid?

[Allan]

Minul on 1400L akupaak, 125m2 sihipäraselt köetavat pinda (lisaks veel kelder, kuhu üsna palju sooja lekib, kuna katel+paak+torud on seal). Kokku võib arvestada ka ~150m2-ga. Paagis on 7,5kW tenn, kuid ainult sellise setupiga talve kindlasti üle ei elaks. Lisaks on ÕSP, mis üsna suure koormuse enda kanda võtab ja lisaks on tahkekütte võimalus, millega -10C kandis tuleb iga paari päeva tagant juurde kütta. Toas püüan 22-23C hoida. Eelmise talve pikalt püsinud -20 -25C korral tuli iga päev juurde kütta. Jaanuari kogu el.arve oli siiani kõige suurem: 2500.-

Üks aspekt, mida pead jälgima selle 7,5 + 6 + 6 kW tennide paigaldamisel on olemasolev elektrivõimsus. Selline komplekt korraga tööle pannes vajab juba ise puhtalt 3x30A, lisa siia veel tavatarbimine ja 3x40A liitumine paistab vajalik olevat (prioriteedireleedega saad muidugi veidi optimeerida ja äkki veab 3x32A ka välja). Sellel on aga küttepaketi püsitasu juba krõbe, võibolla on hoopis odavam kasutada 7,5 + 6 kW öösel (saab ehk 3x25A liitumiseg hakkama) ja päevase elektriga vajadusel lihtsalt juurde kütta.

Tegin väikse arvutuse worst case jaoks:
Ruutmeetreid 150, küttevõimsus ruudule 80w/m2, 24h => 288kWh energiat. Selleks, et see öö 8 tunniga üles kütta on tarvis 36kW tenne ja lisaks üle 4m3 akupaaki. Tundub juba ulme.

Juhul kui kasutada öösel 7,5+6kW, siis see on piisav, et kütta 8 tunniga 1500L vett 35 kraadi pealt 90 kraadini. Selline hulk vett sisaldab ~100kWh energiat, mis 24h peale jagatuna annab 4,3kW. Lisa siia veel 6kW otseelektrit ja tuleb 10,3kW juba kokku. Ehk peaks ka krõbedama külma üle elama. Kui nüüd 30 päeva järjest oleks selline külm, et öösel on alati 7,5+6 järgi ja päeval alati 6 järgi, siis puhtalt küttele läheks 7500-8000

Mina ainult 100% ööelektri peale asja ei jätaks. Mingi varuvariant peaks olema krõbeda ilma või võimaliku rikke jaoks. Olgu see siis ahi või tahkekütte katel vms (ahi oli sul vist olemas juba). Kui tuulevihin ei häiri, siis lisaks võib ju normaalsete ilmade korral püsikulude langetamiseks panna ka ÕSP.

[2korda2]

minu mõte oli ka 7,5+6, kus seda 6-st saad iga kell ka käsitsi käima panna. Allani arvutuses on väiksed vead (ööelektrit pole 8 tundi, 7x13,5=94,5kWh, samas pole arvestatud, et ööelekter kehtib ka nädalavahetusel) aga pmst on nii suure energiavajadusega maja puhul otseelekter ikka üsna kallis lahendus.
Kui võtame aluseks 30 päevase kuu (4 nädalat +2 tööpäeva), siis küttes öösel (ja nädalavahetusel) 13,5 (vajab suuremat akupaaki, mis võimaldaks nädalavahetusel rohkem odavat energiat salvestada) ja tööpäevade päeval 6kW võimsusega:
1. Öist kokku: (8x24x13,5) + (22x7x13,5) = 4671
2. Päevast: 22x17x6=2244
Kokku: 6915kWh
Kui arvestada juurde, et elutegevus ise ka sooja toodab, siis peaks enam-vähem ehk piisama aga üsna kallis on ikka (ja nõuab märksa suuremat akupaaki).

[Allan]

Allani arvutuses on väiksed vead (ööelektrit pole 8 tundi, 7x13,5=94,5kWh, samas pole arvestatud, et ööelekter kehtib ka nädalavahetusel)

Öötariif on siiski 8h, kuid nädalavahetus jäi jah siinkohal arvestamata... kogu nädala peale jaotusid tunnid öö ja päeva tariifide vahel 88:80, ehk peaaegu pooleks. Samuti jäi arvestamata, et salvestamise ajal vajab maja ka endiselt kütet. Minul üldjuhul küll tsirk-pump öösel 5h seisab, möödunud talve eriti külmadel päevadel lülitasin mõnikord käsitsi ümber, et 24h töötaks. Aga eks majaomanik teeb niikuinii oma täpsed arvestused ja plaanid ise

Samas, sellist kuud, kus küte 30 päeva jutti täisvõimsusel käib, ei looda ma kunagi näha. Ehk siis see ~8000eek on worst case scenario. Käredama ilmaga parem ikka ahju alla ka tuli teha ja saab poole väiksema summaga hakkama.

[Oravaonu]

No jah, ega ma eriti targemaks pole saanud vahepeal ja mida rohkem asja uurin, seda segasemaks asi läheb. Kõigepealt tahaks välja arvutada maja küttevajaduse ( lähtuvalt suurusest ja ksutatavatest materjalidest). Kas see on 60W/m2 või roohkem. Aga lugedes foorumit, ei leidnud ühtegi head tabelit kuhu lähteandmed sisestades saaks vastuse. Oskab keegi anda viiteid või aitab keegi selle arvutuse ära teha, kui ma vajalikud lähteandmed annaks..? Siis saaks hakata valima küttesüsteemi lähtuvalt küttekulust ja investeeringute vajadusest.

[Kalvis]

Siin foorumis on piisavalt seda õpetatud. Üldvalem on Q=U*A*dT, kus U on soojusjuhtivustegur, A pindala ja dT temperatuuride vahe. Materjalide erisoojusjuhtivuse koefitsendid pead ise leidma ja vaata foorumis kuidas U leitakse, kui seinakonstruktsiooni kohta pole U-d teada.

[Oravaonu]

Tänus Kalvisele. Olen siin foorumis ringi sebinud ja lugenud erinevad üllitisi aga niiipalju, kui oli teemasid, oli ka erinevaid lähenemisi ja arvustusi. Mõtlesin, et äkki on olemas kohe mingi hea tabel, mille alusel nt küttefirmad teevad pakkumisi või võrdlevad erinevate kütteliikide tasuvust. Nt kui tahta oma majale ( ~150 ruutu köetavat pinda) puugaasi katet osta, siis kui võimast ( kw) ja palju keskmiselt kuluks puid jne.....

[Kalvis]

Majal on samad soojuskaod sõltumatta kütteliigist. seega erinevate kütmisviiside võrdlemisel otseselt ei ole vaja teada maja soojakadu (piisab mingist keskmisest standardmajast), seda on vaja teada kui võimast kütteseadet on vaja. Kütteseadme võimsus avaldub ju otseselt ehitusmaksumuses. Maja soojuskadu määrab otseselt ära küttekulu. Kui maja on hästi soojustatud, piisab odavama ja vähem võimsama seadme ostmisest (Näiteks soojuspumba hind sõltub väga võimsusest, samas kui küttekateldel on hind vähem sõltuvam), samuti on küttekulu odavam
Siit ka selge vihje renoveerijatele - tihti on mõistlik alustada maja soojakadude vähendamisest (see hakkab kohe raha tagasi tooma), alles seejärel tasub küttesüsteemi uuendamisesse panustada.