Põrandakütte paigaldus

[ivouss]

Tervitus, see pole otseselt puhas kütte teema, aga siiski.

Hakkan maja ehitama - maasoojuspump plaanis panna ja põrandaküte. Maja tuleb 2 korrust, puitkarkkass, lintvundament. Küsimus, et kas kellegil on analoogse lahendusega põrandaküte - s.t. kuidas olete selle paigaldanud, kuidas altpoolt isoleerinud, kuidas kinnituvad ja kuhu küttetorud, kuidas isolatsioon - samuti kuidas küttetorud 2 korrusel isoleerinud, et ei oleks soojakadusid ja asi efektiivselt toimiks? Betoonivalu paneks ainult vannituba, saun jms märjad ruumid, mujale täislaudpõrand plaanis (18cm lai, 1,8cm paks).

Kas ja mis riskid, või mis valesti mõelnud ?


terv

Ivo

[Veikko]

Kas sul kütteprojekt on.

[ivouss]

Ma maja alles projekteerimas, seepärast uuringi, et kui keerukas on kui teha lintvundament ja puitpõrandada - s.t. ei ole ühtlane täisbetoonvalu põrandate alla plaanis vaid mis on alternatiivid ja kas maaküte sel juhul sama efektiive...

[Küülaline]

ei ole ühtlane täisbetoonvalu põrandate alla plaanis

Miks püstitada ise endale raskusi ja siis asuda neid ületama?

[ponkskar]

Selline väike tähelepanek, et omal on põrandaküte (betoonivalu ikka) ja suht suur vahe põranda temperatuuris on keraamilise plaadiga kaetud põrandatel (köök, vannituba, esik) ja 8mm parketi puhul. Ma ei kujuta ette, et kui oleks puiduga tegemist, et mis siis veel oleks...Ilmselt peaks väga palju rohkem "hagu" andma.

[ivouss]

Eelnevatele vastus:

miks endale probleeme ise püstitan - no lintvundament märksa lihtsam teha kui plaat vundament ja odavam - seepärast uuringi et kas on mingid OK lahendust sellisel juhul ka põrandaküttele?


Laudpõrand ja põrandaküte - jah on vahe sees kui ker.plaat või puit all, aga kas pole nii, et puit soojeneb lihtsalt kauem ja see täiendav hagu tuleb anda vaid soojendamise hetkeks - hiljem pole enam vahet.

?

[Külaline]

Laudpõrand ja põrandaküte - jah on vahe sees kui ker.plaat või puit all, aga kas pole nii, et puit soojeneb lihtsalt kauem ja see täiendav hagu tuleb anda vaid soojendamise hetkeks - hiljem pole enam vahet?

Võta kaks kruusi. Üks võta savist ja teine võta puidust. Vala kruusidesse "soe" vesi ja kata kruusid pealt soojusisolatsioonimaterjaliga. Katsu nüüd tasse. See kumb on soojem, "kütab rohkem". Ehk, savist kruusiga tuba on soojem kui puidust kruusiga. Mis vahet kui lõpuks jõuab ikka kõik soe tuppa? Antud juhul isegi õige väide. Vahet
polegi, kuna soojusvahetus toimub nii läbi kruusi kui ka läbi soojusisolatsioonimaterjali ruumi, kuni temperatuur ruumis ja kruusis on ühtlustunud. Kuid...., sootuks erinev on soojusvahetuse aeg (e.kiirus) ja eraldumise teekondade suhe.
Savist kruusiga toimub soojusvahetus kiiremini ja väiksem osa (kui puidust kruusi korral) lahkub läbi soojusisolatsioonimaterjali. Vot see kruus oma materjali, pindala ja temperatuuride vahega (kruusis sees ja toas) on võimsus . Võimsus ajaühikus aga energiahulk (e. kogus).

Järeldus- eraldunud energiahulk on erinev , kasutatud energiahulk aga sama.

Miks?- loe eelmist lauset.

Ning palun, ei ole ju raske - Q-energiahulk -Ws või kWh
P-võimsus -W või kW
sest Q= P*t ehk W*s või kW*h
ja P=Q/t ehk W*s/s=W või kW*h/h=kW

[ivouss]

Päris hea vastus.. sel juhul peaks ehk kaaluma nendes tubades kus laudpõrandad hoopis radiaatoreid?

See aga tähendaks et vaja teha 2 eri temperatuuriga vett - põrandakütte jaoks "märgadesse betoonvaluga tubadesse" ja radikate jaoks laudpõrandaga tubadesse.

Et samas kas see energia mis kulub täiendavalt radiaatorite vee soojendamiseks on väiksem, mis kuluks mul läbi tammelaua kütmiseks ?

terv

I

[Kalvis]

Laudpõrandaga tubades ongi kõige lihtsam kasutada radiaatoreid. Võid vaadata termoliistu reklaamkampaaniat, kuid info puudulikus on seal veel totaalne, eriti selgusetu on, kuidas ikka need kiirliitmikud on lekkekindlad (aiakastmisvoolikul nad lekkekindlad küll ei ole).

Teine variant on siin välja öeldud, kuid natukene valesti aru saadud. Puupõrandale võib põrandakütet ikka panna, voolik keritaksegi otse puupõranda alla. Sõltuvalt puupõranda liigist kas põrandakipsi sisse või otse laudpõranda alla lahtiselt. Kasulik on kasutada hajuteid. Kuid vesi lastakse sisse sama kuum kui radiaatoritel. Puu halb soojusjuhtivus saab kompenseeritud kõrgema temperatuuriga ja lõppkokkuvõttes on põrand sama soe kui klassikalise kivipõranda puhul. Kuid selline asi toimib kõrge temperatuuriga katelde puhul - klassikaline katel, kuid soojuspumpade puhul on kasulik vaid radiaatorid või termoliist.

[2korda2]

ivouss,
oled valesti aru saanud - põrandaküttevalu ei tähenda, et majal oleks plaatvundament. Minu majal on ka lintvundament. Selle sisse on valatud (vundamendist 5cm peno abil eraldatud) põrandakütte plaat torudega.
Mis puudutab laudpõranda kasutamist, siis saab ka selle alla panna aga parem oleks kasutada õhemat materjali. Minul on põrandal naturaalparkett (ka üsna paks) ja tõepoolest kütab köögipõrandal olev kivi suurema hooga. Uuesti tehes paneks laminaadi maha (odavam ja õhem ka).

[ponkskar]

Ja veel....Ma ei väsi kellelegi soovitamast,et kui plaanitakse maasoojuspumpa ja põrandakütet, et kindlasti tasuks mõelda ka nn elava tulega küttekehale (mingi ahi/kaminahi, soojamüüriga pliit vms). Maasoojuspump ja põrandaküte hoiavad toad küll ilusti soojad, kuid teinekord tahad eriti sooja tuba või vaja laste riideid kuivatada kui nad õuest läbimärjana tulevad jne.
Mina kütan pliiti igal õhtul (teeme seal õhtusöögi) ja seetõttu on maasoojuspump töötanud viimase 72h jooksul ainult 13h (toaandurid on 22C peal).

[Külaline]

I

ivouss,
oled valesti aru saanud - põrandaküttevalu ei tähenda, et majal oleks plaatvundament. Minu majal on ka lintvundament. Selle sisse on valatud (vundamendist 5cm peno abil eraldatud) põrandakütte plaat torudega.
.

Kuidas see lahendatud on - s.t. mille peale toetub see põrandakütte valu s.t. mis kihi on maapinnast vaadates ülespoole kuni põrandani?

[Külaline]

Ahi plaanis nii ehk naa ehitada - eelnevast majast kogemus et ahjusooja ei asenda mitte millegagi - see on ikka kohe mõnus!

[PK]

Sõltuvalt puupõranda liigist kas põrandakipsi sisse või otse laudpõranda alla lahtiselt.

Lahtiselt ei jäeta sinna midagi. Torustik ei tohi jääda õhukeskonda. Õhk on halvim soojusjuht.

Plaatvundament- piltlikult valad enda maja alla ühtse plaadi ning ehitada maja peale. Kallim ja suht mõtetu variant ka minu meelest.

Lintvundament- valad maasse betoonist kandmikud ning laod sellele nt. blokid peale, võib ka valada. majja ,,sisse,, jäävad sulle tühjad kastid. Täidad need ära, tambid ilusasti liivaga ning paned min. 10 cm. soojustuse peale ( peno nt. )
sinna peale saad paigaldada juba torustiku ning teed torustiku peale valu.
Lintvundamendi puhul on põrandavalu ja vundament eraldi osad, mis on ka põrandakütte puhul väga hea, sest ei teki külmasildasid.
Olen ise arvamusel, et kui raha ei ole nagu muda ja maja ehitad endale, siis ei ole mõtet jalgratast leituama hakata.

[Kalvis]

PK - õhku jätavad "säästuehitajad", kusjuures nende süteem isegi toimib