Põrandakütte toru maha - vaid kraan vahele?

[teen_ise]

Tere

Selline veidi "loll" küsimus. Mulle see ei ole loll aga kindlasti põrandakütete paigaldajatele on. Senine tagasiside on olnud - naerdud - ühes poes "eksperdid" kinnitasid seda ei saa teha. Kuigi jutud käivad et saab.

Keskütte tarbeks siis vean torusid enne põrandate kinni panekut, süsteem tuleb radikatega. Aga väikses esikus ja vannitoas tahaks panna lisaks põrandaküte kaablile (elektri põrandaküte) ka toru kontuuri igaks juhuks maha.

Kontuuride panekust, vajaminevast materjalidest jms. olen lugenud piisavalt (raamatukogu ehitusraamatud + netis igasugust juttu ja soovitusi) aga vat mind huvitab see, et keskütte süsteemis tuleb mul 3 trassi ja iga trassi lõpp punkti paneks selle põrandakütte taha.

Idee poolest peaks saama ju nii, et hetkel panen kontuuri maha, valan põranda ära ja jätan otsad seina taha püsti (sinna tuleb luuk). Sinna panen siis keskütte lõpp osa ja kraani ette. Vastavalt vajadusele avan kraani imevähe, et tekiks voolamine (kui kiirelt läheb põrand kuumaks kui vaid immitseb siis teeb põranda veidi soojaks). Kui ei taha panen kraani kinni ja süsteem ju läheb tagasi nii ehk naa enne põranda kontuuri.

Kas on kogemusi või ettepanekuid. Mingite kollektorite ja segajate jms. termostaat ventiilidega ma küll jamama ei hakka - nii väikse süsteemi peale.

P.S. Keskütte süsteemil on varuga tsirk-pump seega võimu küll ja küll.

Tänud nõuannete eest ...

NB! Ma ei ehita LAENUMAJA - teen enamus asju ise ja vaatan kuidas säätlikult ja odavamalt teha! Ei poolda pangaorjust ja elda üle oma võimete! See oli selleks, kuna vahel kui keegi foorumis küsib et kuidas ja kas saab, siis laiatatakse pika prussiga vastu pead, a'la miks sa ei osta 50 000 või 150 000 EEK süsteemi, me veel paigaldame ja kõik siis happyd!

[gusgus]

Head jalgratta leiutamist!

[Rostfrei]

Eks ta ikka toimib. Kui hästi, see on iseasi.
See, et pumbal võimu on, näitab seda, et ehitatud ilma projektita, pump varuga, st et suurem pump=kallim, suurem pump=suuren energia tarve - kus sa seda kokkuhoidu näed, millest sa räägid?
Arvatavasti juhtubki see, et sa avad kraani veidi, siiski kuum! vesi pääseb ringlema, arvatavasti võib põrand soojeneda eba ühtlaselt või siis liiga palju.

[teen_ise]

Arvatavasti juhtubki see, et sa avad kraani veidi, siiski kuum! vesi pääseb ringlema, arvatavasti võib põrand soojeneda eba ühtlaselt või siis liiga palju.

Seda ma arvasin ka ise, et laseb läbi aga see mõjub toru jooksu algusele, lõpus jahtub maha. Samas liiga palju avades on alguses kuum ja lõpus ikka jahe.

Aga peab olema viis kuidas seda saab teha ka ilma segajata ning see info on siit.sealt läbi kõlanud ning mäletamist mööda ei ole olnud stiilis "naised saunas rääkisid"

[gusgus]

Ilma segamissõlmeta süsteemide viga ongi see, et toru esimene ots on soe tagumine aga jahe. On olemas spetsiaalsed ventiilid, mida juhib termostaat, kas siis õhust või põrandast, mis reguleerib põrandakütte vee vooluhulka. Kui soovid sellist lahendust siis küsi vidinat santehn. kauplustest. Soovitavalt onninen, feb, dahl jne. Bauhof ja K-rauta selliseid seadmeid ei müü.
Parem lahendus siiski on segusõlm.

[Katlakütja]

Ilma segamissõlmeta süsteemide viga ongi see, et toru esimene ots on soe tagumine aga jahe. On olemas spetsiaalsed ventiilid, mida juhib termostaat, kas siis õhust või põrandast, mis reguleerib põrandakütte vee vooluhulka. Kui soovid sellist lahendust siis küsi vidinat santehn. kauplustest. Soovitavalt onninen, feb, dahl jne. Bauhof ja K-rauta selliseid seadmeid ei müü.
Parem lahendus siiski on segusõlm.

Segamissõlm ei tee siin midagi. Et saada ühtlane temperatuur, on tarvis siiski pumpa. Mida kiiremini vesi torus voolab, seda vähm ta maha jahtub. Segamissõlmega saad aga temperatuuri reguleerida.
Teema algatajale ütleks aga niipalju, et kui oluline ei ole ruumi temperatuuri reguleerimine, vaid soe põrand, siis saab ta sellise asjaga oma tulemuse küll kätte. Kuna aga radiaatorküttes on vooluhulgad märksa väiksemad, kui põrandaküttes, siis teema algatajal saabki olema ebaühtlase soojusega põrand. Seda enam, kui piirata vooluhulka veelgi. Paraku aga ei saanud ka päris täpselt aru, mida ja mis ruume ta nii kütta kavatseb.
Ise veaks omale ikka põrandakütte kontuuri eraldi ,mida ka eraldi reguleerida saab. Vastasel korral võid saada väga ebameeldivalt soojad põrandada, peale ebaühtlase temperatuuriga, mille peal palja jalaga olla ei kannata.

[Rostfrei]

Lisaks siis juurde ka soojuspaisumise (radiaatorkütte vee temp võib olla näiteks 90 peale -> 70 tagasi).

[Katlakütja]

Lisaks siis juurde ka soojuspaisumise (radiaatorkütte vee temp võib olla näiteks 90 peale -> 70 tagasi).

Mida see paisumine siia puutub. Seda kompenseeritakse ikka katlaruumis

[Rostfrei]

Lisaks siis juurde ka soojuspaisumise (radiaatorkütte vee temp võib olla näiteks 90 peale -> 70 tagasi).

Mida see paisumine siia puutub. Seda kompenseeritakse ikka katlaruumis

Katlaruumis kompenseeritakse soojuspaisumine, mis tekib radiaatorküttele mõeldud kuuma vee laskmisel betoonpõrandasse?
Teema algus, keri üles ja loe, on radiaatori küttevee juhtimine otse põrandasse.

[Katlakütja]

Katlaruumis kompenseeritakse soojuspaisumine, mis tekib radiaatorküttele mõeldud kuuma vee laskmisel betoonpõrandasse?
Teema algus, keri üles ja loe, on radiaatori küttevee juhtimine otse põrandasse.

Ju tallub mul keegi juhtmetel ja ma ei saa asjast sotti. Kui süsteemid on omavahel ühenduses - põranda- ja radiaatorküte, siis ei näe mina küll põrandakütte poolel lisa paisupaagi paigaldamist vajalikuks. Süsteemil ei ole ju vahet, kas ta paisub põrandakütte toru juures või katlaruumis. Kui ta kasutaks näiteks plaatsoojusvahetit, siis oleks teine lugu.
Pealegi ei kasutata radiaatorküttesüsteemides nii kõrgeid temperatuure, kui 90 kraadi. See võib majaleanikele suisa ohtlik olla. Keegi meist ei soovi ju radika vastas ennast ära kõrvetada. Tänapäeva standard näeb minu teada ette pealevoolu temperatuuriks 70 kraadi ja tagastuvaks 50.

[Rostfrei]

Minul jookseb katlamajast radika poole ~80 c, see selleks
Ei ole ehitusinsener, aga kui suur võib olla betoonplaadi soojuspaisumine, kui seda hakata kütma näiteks 60 C veega?

[Katlakütja]

Minul jookseb katlamajast radika poole ~80 c, see selleks
Ei ole ehitusinsener, aga kui suur võib olla betoonplaadi soojuspaisumine, kui seda hakata kütma näiteks 60 C veega?

ahsoo sa mõtled betooni paisumist. Usun, et teema algataja on nii tark küll, et oskab põranda näiteks 20mm penoplasti ribadega ära eraldada. Nii jääb paisumise ruumi küll ja veel. Ehkki, kui peale radikaid tulev vesi suunata põrandasse, siis jahtub see vesi seal kärmelt maha, kuna vooluhulk on ebapiisav normaalselt toimivaks põrandakütteks.

[Katlakütja]

Minul jookseb katlamajast radika poole ~80 c, see selleks
Ei ole ehitusinsener, aga kui suur võib olla betoonplaadi soojuspaisumine, kui seda hakata kütma näiteks 60 C veega?

Betoonplaadi paisumine. Kui võtta betooni joonpaisumisteguriks 0,00001 m/m*C

Kui betooni valamisel on temperatuur 5 kraadi ja hilisem põranda temperatuur 60 kraadi, siis on dT = 55 kraadi

Paisumine sõltub nüüd pinna pikkusest. Kui sul on betoonplaat näiteks 10 x 10 m, siis on pikenemine;
10m x 55°C x 0,00001 m/m*C = 0.0055 m = 5.5mm
Kuna paisumine toimub mõlemas suunas, siis peaks on paisumine ühes suunas 5.5 / 2 = 2.75mm

[Rostfrei]

Kas selline liikumine võib konstruktsioonidele haiget teha?
Normaaloludes muidugi 60 C keegi põrandasse ei lase, kuid kuna "pumbal on võimu küll" , siis mine sa tea.

[Külaline]

Kas selline liikumine võib konstruktsioonidele haiget teha?
Normaaloludes muidugi 60 C keegi põrandasse ei lase, kuid kuna "pumbal on võimu küll" , siis mine sa tea.

Kui katlamajas segatakse reeglina põrandasse jahedam vesi, ca 45 kraadi, siis oleks sellisel juhul paisumine:
10m x 40°C x 0,00001 m/m*C = 0.004 m = 4.0mm.

Kui ruumi paisuda, siis ei juhtu midagi. Kui aga ruumi ei ole, siis tekivad suured pinged, seinu vaevalt et laiali lükkab, pigem annab põrand järgi - mikropraod. Seepärast nähaksegi põrandakütte puhul ette paisumisvuugid, et pragu tekiks soovitud kohta.

[teen_ise]

On olemas siiski üks julla, mis pannakse nö. alternatiivse lahendina väiksele ringile. Tegemist on mingi termostaat ja klapiga, termostaat siis vastavalt temp. sulgeb või avab ringlust, et tekitatakse ühele keskkütte ringile põrangakütte laadne efekt, vidin maksab oma 1700 vms. aga siiski odavam kui termoventiil ja eraldi pump jms.

[Santehnik Tartust]

Mina arvan, et esiteks seda nn kraani enne põrandakütet sul reguleerida vaja polegi. Nii kui natuke kinni keerad...enam midagi läbi ei käi. Kujutan ette, et taolise süsteemi korral tuleks kõik radikate ees olevad ventiilid kinni panna, siis on lootust, et vesi hakkab läbi põrandakütte ringi käima. Kütad põranda soojaks ja siis hakkad jälle radikaid kütma. Lihtsalt takistused on väga erinevad ning seetõttu käib vesi eelkõige läbi radikate.
Samas kes keelab sul proovida. Ühenda ära ja vaata, mis toimub. Kui põrand on liiga kuum või ei lähe soojaks, siis mõtle edasi.. katseta termosegistit jne. Anna meile ka teada kuidas kujunes.

[arttiast]

aga kui panna tavaline radiaatori termostaat ? näiteks kaugemale ulatuva anduriga... see peaks ju ka odav tulema...ca 300 kr

[kaeramootor]

Mist e siin ikka leiutate, selline vidin on ju danfossil olemas.
“FJVR on tagastuva vee temperatuuri piirik, mis automaatselt reguleerib radiaatoritest, konvektoritest, väiksematest põrandaküttekontuuridest jne tagastuva vee temperatuuri”.
Sellega saab üksiku väikse põrandakütte-kontuuri radika.pumbaga käima.
Minu arust on see üsnagi põhjendatud tegevus kui majas on üksik põrandakütte kontuur.

[Diletant]

Minu arust on see üsnagi põhjendatud tegevus kui majas on üksik põrandakütte kontuur.

just-just. Lased aga 70 kraadi põrandasse . Ülisuure temperatuuride erinevuse põrandas. Tulemuseks taas üks põrandakütte vihkaja juures.

[dumbuser]

Kuskohas see tatikjaanide pesa küll on ?

[teen_ise]

Mist e siin ikka leiutate, selline vidin on ju danfossil olemas.
“FJVR on tagastuva vee temperatuuri piirik, mis automaatselt reguleerib radiaatoritest, konvektoritest, väiksematest põrandaküttekontuuridest jne tagastuva vee temperatuuri”.
Sellega saab üksiku väikse põrandakütte-kontuuri radika.pumbaga käima.
Minu arust on see üsnagi põhjendatud tegevus kui majas on üksik põrandakütte kontuur.

Jah selline vidin on olemas ja paaril teisel tootjal ka aga selle teada saamiseks tuli ikka mitmeid kordi uksi kulutada ja käija päälinnas nii mõnegi firma esinduses, kus kõiketeadjad näed ei teagi, et selline vidin ongi olemas.

Üks kõige asjalikum vana ütles kohe (oli ühe firma juht, kes möödaminnes abistas leti taga olevat müüjat), et vidin olemas - seletas põhimõtte lahti aga esitas küsimuse, kas see hind on ka seda väärt, et panna väike kollektor + pump ja siis mingi termoventiil - et tema arvates saab parema tulemuse.

Minu arust on see üsnagi põhjendatud tegevus kui majas on üksik põrandakütte kontuur.

Näed keegi on asjast ka pihta saanud, kohe kiputakse jaani tatika profiili andma, tehke endale selgeks mida soovitakse teha jms. Üksik põrandakütte kontuur on vägagi õigustatud, kuna kõigile inimestele ei meeldi põranda küte ja panevad selle võibolla kas esikusse jalatsite kuivatamise pärast või vannituppa vm.

[kaeramootor]

Ma ei mõista irooniat? Ei kirjutanud ju, et tuleks nii moodi 70+ kraade põrandasse uhada!
See jutumärkides lause on pärit danfossi kodulehelt.
Omal on mul praegu üksik pesuruumi kontuur ajutiselt just selle jublakaga radika pumba järel toimetamas ja radikatele piisab mul max 50 kraadiset pealevoolust. Tulevikus kui põranda kontuure lisandub küll siis ka õige sõlm tuleb.
Selle lahenduse puuduseks on pigem see, et põranda temperatuuri reguleeritakse kontuurist läbivoolava vee hulga piiramisega mitte põrandaküttevee temperatuuri muutmisega nagu õige oleks.
Kui majas mõni üksik ruutmeeter köetavat põrandat, siis tundub korraliku sõlme hind lihtsalt krõbedavõitu ja veel ka see lisa pump mis voolu tarbib.

[teen_ise]

Väga hea et see teema siis ka avalikult üleval on ja mõni saab ideid. Tõesti on väikese esiku keskkütte põrandaküttejaoks "korraliku sõlme" ostmine veidi raiskamine ja KALLIS! Me räägime siin foorumis ikka ju ka iseehitajate vaatenurkas, kes ei ehita huupi laenu peale siuh - säuh sinna ja tänna kümned tuhanded!