kuidas saaks keskütte normaalselt toimima

[mirmps]

Tere,

Mure kesküttesüsteemiga mille kasutamine tüütu ja küttematerjali kulu suur. Ise süsteemi kasutanud ei ole kuna kolisin alles kevadel sisse, kirjeldan probleemi eelmiste kasutajate jutu põhjal. Hetkel on süsteem tühjaks lastud ja seisab.

Maja 200 ruutu, kõrged laed (2,8m), kaks korrust. Ehitatud 1938 nii, et soojapidavust annaks kindlasti parandada.

Keldrisse on paigaldatud kaks aastat tagasi Elektromet EKO-KWR30 katel (30kw) ja 1500l akupaak. Radiaatorid on veneaegsed malmist ja torustikud ka nõukaajast. Uus on ainult keldrisse paigaldatud kesküttesõlm. Katelt on köetud puudega.

Probleem on, et ahi kütab süsteemi soojaks liiga kaua ja pidevalt on vaja käia keldris ventilaatori pöördeid reguleerimas ning puid juurde panemas. Ahjutäis pidi liiga kiirelt ära põlema. Kui süsteem lõpuks soe siis on maja ka ilusti soe.

Eelmised kasutajad arvavad, et katel on liiga väike. Uurisin süsteemi, isiklikult tekkis kaks mõtet milles võib asi olla. Kütmise kohapealt on ilmselt probleem selles, et on kokku hoitud automaatika arvelt mis reguleeriks ise ventilaatori ja tsirkulatsioonipumpade pöördeid. Teine asi mis tundub veidi kahtlane on torustike ühendus, hetkel on ahi ühendatud ainult akupaagiga ja radiaatorid saavad sooja ainult läbi akupaagi. Kas ei peaks olema ahju ja akupaagi vahelistel torustikel olema kolmikud vahel, et niipea kui katlal tuli all läheks soe kohe süsteemi ning paralleelselt käetakse akupaaki.

Asjalikud ideed süsteemi parandamiseks on teretulnud!

[Kalvis]

Oletada võib et pikaldane soojaksminek on kinni akupaagi ja muu küttesüsteemi võibolla kehvast lahendusest. Täpsemalt vastamiseks on vaja teada täpselt kuidas on torud ühendatud (skeem) ja mõne olulisema sõlme konkreetse seadme tüüpi.

[Santehnik Tartust]

Tee küttesõlmest pildid ja pane siia üles, siis saab juba nõu anda ehk.
Kui kaua sa kütma pead selleks, et akupaagi ülemises osas oleks näiteks 70 kraadi?
Kas ilma ventilaatorita ei ole üldse tõmmet korstnasse?

[duplex]

Mina tegin veneaegse süsteemi ümber ja toimib täiesti Surve on täiesti ok. Akupaak on 1000 liitrit. Katel on Viadrus 15k.

Siin on minu teema:
viewtopic.php?f=9&t=18807

[mirmps]

Üritasin üles joonistada hetkel keldrisse paigaltatud süsteemi skeemi. Paar pilti lisasin ka.

Kuna ise pole süsteemi kütnud siis täpselt ei tea kaua akupaak soojeneb, väidetavalt ikka mitu tundi. Tõmme olma ventilaatorita on üsna vilets, tuli pidi üsna ruttu ära kustuma.

Tänud vastajatele!

Pilt kolmikkraanist.JPG (93.38 KiB) Vaadatud 2568 korda

Pilt küttest.JPG (94.58 KiB) Vaadatud 2568 korda

Keskküte.JPG (37.09 KiB) Vaadatud 2568 korda

[dumbuser]

Kui see joonistet asi on õige (eriti need kohad mis puudutavad akupaagi torusid) siis soojeneb sul see paak tõesti kaua. Sest katlaringi pump ajab ilma midagi küsimata katlasse koguaeg külma vett. Kui sinna lisada termosõlm, siis tekib olukord, kus katlasse ei anta koguaeg külma vett vaid see segatakse kokku katlast tulevast kuumast ja paagist tulevast külmast. Mille tõttu katlas väljub juba kõrgema temperatuuriga vesi, sest algtemperatuur ei ole enam nii madala kui praegusel juhl. Kokkuvõttes soojeneb terves paagis vesi ikka samakaua aga ülemine kiht läheb kiiremini soojaks. Ja seda ülemist kihti kasutatakse ka kütmise jaoks. Järgmiseks on see, kuskohast on kütmisele mineva vee väljavõte. Foto põhjal tundub ta olevat kõrgemal kui joonisel. Seega võiks ta justkui õige olla. Sest kui paagi kõige ülemine kiht on kõikidest väljaviikudest kõvasti ülevalpool siis seaisab seal paagis mingi hulk energiat sooja vee kujul aga seda ei kasutata mitte kunagi mitte kuskil. Jah, see soojendab küll ümbritsevat aga katlamaja enese kütmine tundub küll mõttevaba tegevus. Tagasitulev küttevesi aga peaks minema kuskile paagi keskele või kõrgemale. Muidu tekib olukord kus tagasitulev küttevesi (mis on veel natukene soe) hakkab paagi allosas omakord soojendama jahtunud vett. Ehk siis kokkuvõttes kulutatakse üsna palju energiat sellele, et akupaagis oleks temperatuur ühtlane ja see on üsna mõttetu tegevus. Tõmbe kohta ei oska midagi kosta. Aga kui see on ilma ventilaatorita olematu siis võib olla, et korsten on kas umbes või siis liiga suur. Selles mõttes suur, et teda läbivad suitsugaasid ei suuda korstna sisepinda soojendada selliseks mille puhul soe õhk kiiresti üles liigub ja koos sellega ka tõmbe tekitab. Siinkohal ei tasu muidugi unustada asjaolu, et mitte vähetähtis on ka katlast väljuva suitsugaasi temperatuur. Viimase liigset jahtumist võib põhjustada ka fotol näha olev suitsutoru. Teoreetiliselt võiks asja natukene paranada olukord, kui see toru soojusisolatsiooniga katta või siis anda talle mingi kaldenurk. Aga ma pole mingi spets ja loodan, et targemad suudavad palju paremaid vastuseid anda.

[Kalvis]

Ma veaks katla kuumast katla väljundist otsetoru enne kolmikraani. Üks ülemise otsa akupaagi kraanidest tuleb kinni keerata ja teist veidi koomale tõmmata. Niimoodi saab lihtsalt kuidagi toimiva asja.

[Santehnik Tartust]

Toetan ka arvamusi kus esiteks tuleks enne katlapumpa paigaldada termosegisti, mis ei lase alla mingi temperatuuri (näit 63 või 72) vett katlasse.
Teiseks ei näe ma suurt mõtet 3-Tee ventiilil radikasõlmes. Milleks segusõlm? Ühtlane temperatuur radikatesse pole vajalik, eriti veel kui pealevool võetakse akupaagist.
3- tee ventiil võiks hoopis jagada akupaaki ja radikatesse minevat vett (saaksid maja kohe soojaks). Seljuhul muidugi tuleb katla ja akupaagi vaheliselt pealevoolu torult väljavõte teha ja 3- tee ventiil sinna paigaldada.
Siis ventilaatorit ma katsetaks. Katlasse tule alustamisel paneks tööle ja hiljem prooviks välja lülitada ja vaadata, et äkki on tõmme? Või siis katsetaks kõige väiksemat siibrit. Üldiselt proovi kõigepealt omal käel kütmine ära, siis hakka järeldusi tegema.