Maasoojuspump jäätab pinnase

[primitive]

Ootaks kasutajate kommentaare väitele, et horisontaalselt laotatud maasoojuspumba kollektor muudab talvel pinnase läbijäätunuks (eriti lumevaesel talvel), mille sulamine/rohu tärkamine kevadel üsna vaevaliselt kulgeb.

[ononon]

minul ka ei sulanud maa Augusti kuuks ka ära

[Külaline]

minul ka ei sulanud maa Augusti kuuks ka ära

Tere, seega on paigaltatud maakollektor valesti ja liiga lühike. Õigesti paigaldatud ja õige pikkusega kollektori tagasi tuleva piirituse temperatuur ei tohiks alla 0 C minna.
NB: väide, et juulikuus lumi on maas ei pea paika.

[trebla]

Kui ononon just nalja visata ei tahtnud(kas sa kaevasid kollektori lahti või oli temperatuuriandur maa sees?) siis on eelmine vastus ilmselt piisav.
Aga sellega seoses mõned mõtted.

Nulli lähedal (või alla selle) olevast pinnasest soojuse väljapumpamine on ju vähemefektiivne kui samas õues olevast +3 kraadisest õhust näiteks. Kas oskab keegi öelda, kustmaalt läheb tasuvuspiir näiteks märtsikuus päevase elektriga õ-v pumbaga soojust akupaaki valmis toota, selle asemel, et öösel öötariifiga nullilähedasest maakollektorist seda saada?

Kas suvise soojuse talveks salvestamise võimalused on ulme, või on tänapäeval siiski mingid süsteemid vähemalt katsetamisel? Soome saitidel räägitakse mingist soojuse salvestamisest kaljupinnasesse.

Kuna tasapisi levivad ka päikeseküttepaneelid ja selleks et kehvema ilmaga siiski vajalik soe vesi neist kätte saada tuleb neid panna üles nii palju, kui rahakott kannatab, siis kas vähe paremate ilmadega sellega automaatselt kaasnev soojuse ületoodang on mõeldav/tasuv näiteks lasta sinnasamasse maa alla seda külmunud kollektorit üles sulatama, selle asemel, et neil paneelidel lasta "tühijooksul" niisama katusel vedeleda?

Või oleks mõeldav näiteks 10(?) kandine veemahuti maa all (näiteks sadeveemahuti suviseks kastmiseks) milles oleks maasoojuspumba üks kontuur, ja mida teistpidi päeval soojendaks päikesepaneelide ületoodang? Selle mahuti maakontuuriga paralleelselt töötamine vähendaks maakontuuri koormust/külmumist. Kas see mahuti peaks olema ümbritsevast maapinnast isoleeritud, või just vastupidi?

Poisikesena sai isegi vahel suvel lumesõda mängitud, kui kolhoosi lautade juurde oli turvast juhuslikult talvel veetud ja lumehang oli turbaauna alla jäänud. Kas õigem poleks maakütte puhul kollektorit ümbritsevat maapinda atmosfäärist hoopis isoleerima hakata ja suvine soojus sinna toru kaudu saata..?

[2korda2]

10 kanti on kommiraha Kui jämedalt öeldakse, et 100m2=1m3, siis arvuta ise, mitu päeva keskmine maja sellest sooja saaks

[trebla]

ma ei pea silmas, et sellega peaks talve üle elama.
pean silmas, et kui teda päeval soojendada...

[Külaline]

minul ka ei sulanud maa Augusti kuuks ka ära

Tere, seega on paigaltatud maakollektor valesti ja liiga lühike. Õigesti paigaldatud ja õige pikkusega kollektori tagasi tuleva piirituse temperatuur ei tohiks alla 0 C minna.
NB: väide, et juulikuus lumi on maas ei pea paika.

Tere, mõeldud oli et talve lõpuks ei tohiks tagasituleva piirituse temp. alla 0 C minna.

[ononon]

minul ka ei sulanud maa Augusti kuuks ka ära

Tere, seega on paigaltatud maakollektor valesti ja liiga lühike. Õigesti paigaldatud ja õige pikkusega kollektori tagasi tuleva piirituse temperatuur ei tohiks alla 0 C minna.
NB: väide, et juulikuus lumi on maas ei pea paika.

Tere, mõeldud oli et talve lõpuks ei tohiks tagasituleva piirituse temp. alla 0 C minna.

Maja 190m2 ja toru on 400 meetrit maas.Ei ole see maa veel + kraadini soojenenud,aga pole midagi küll hakkama saab.Kui seda va raha rohkem tuleb ,siis panen veel 400 meetrit maatoru maha.

[ponkskar]

minul ka ei sulanud maa Augusti kuuks ka ära

Tere, seega on paigaltatud maakollektor valesti ja liiga lühike. Õigesti paigaldatud ja õige pikkusega kollektori tagasi tuleva piirituse temperatuur ei tohiks alla 0 C minna.
NB: väide, et juulikuus lumi on maas ei pea paika.

Tere, mõeldud oli et talve lõpuks ei tohiks tagasituleva piirituse temp. alla 0 C minna.

Maja 190m2 ja toru on 400 meetrit maas.Ei ole see maa veel + kraadini soojenenud,aga pole midagi küll hakkama saab.Kui seda va raha rohkem tuleb ,siis panen veel 400 meetrit maatoru maha.

Tögad ja teed nalja....?

Kuna mul vent "tagastab" soojuse maakollektorisse, siis mul on praegusel ajal umbes nii, et kui pump ei tööta st on standby's, siis tuleb maa seest +18...20 ja välja läheb +22..24kraadi . Kui töötab, siis välja läheb ~ +6-7 ja tagasi tuleb +10-11.
Toru 800m, maja 180m2.

[aru]

Maja 190m2 ja toru on 400 meetrit maas.Ei ole see maa veel + kraadini soojenenud

Siin on mingi ulmefaktor mängus, näiteks võib maatorustik olla killustikuga isoleeritud või siis on sul ülemäära suur bassein Kõiksugune hästiisoleeriv pinnas on olemuselt õhuline (liiv, kruus jne), sellest vajuks suvine pinnasevesi (+15 - +20) hetkega läbi. Minu andmed: 180 m2, 10kW,570 jm - suvel oli kontuurist tagastuva vedeliku temp ca +15, eelmisel talvel püsis -1 kandis.

[aero]

Siia teemasse pole ammu midagi kirjutatud. Meile arvutati 6kW pump ja 350 jm kontuuri. 2015. jaanuari algul tuli kontuurist pumpa 0-0,1°ja tagasi läks -3,9 kuni -4°. 2014/2015 oli päris soe talv ju. Kas meie kontuur on aladimensioneeritud?

[officer]

NB: väide, et juulikuus lumi on maas ei pea paika.

Samuti väide, et pruuniks 2.juuniks !

[Rsk]

Maasoojuspumbad on üldse ühed mõttetused, ei soovita kellelegi! Maa seest tasuta soojus? Hahahah, jah kindlasti, põhimõtteliselt kütad nagu elektriga.

[sashaobrok]

Ei saagi aru miks sellise postituse pidi tegema siia lõppu. Ei ole nagu päris troll ka....

[skip128]

Jätkan siit analoogsel teemal.

Plaanin aeda sellist 4 m diameetriga rotund-kasvuhoonet ja praegu tundub küll, et kõige parem koht on krundil seal, mille alt mul maaküttevoolikud läbi jooksevad. Pmst tuleks see kasvuhoone postvundamendina, maaküttevoolikutest saab mööda puurida, need on teada, kus asuvad. Küsimus on aga selles, et kas voolikute kohale üldse tasub midagi ehitada? Päike ei pääse kasvuhoone alla pinnast soojendama justkui ... Samas on torustikku maas 500 meetrit. Kui nüüd mingi väike osa sellest kasvuhoone alla jääb, kas siis hakkab pump selle võrra rohkem tööd tegema? Kas seda vahet on üldse märgata? Oleks tore kuulda, kellel on kogemusi kui on midagi ehitatud maaküttekontuuri peale.

[Oravaonu]

Minul asub ka 12 ruudune kasvuhoone maakollektori peal ja ma pole küll märganud, et kevadel kasvuhoonest mulda vahetades maa rohkem külmunud oleks või tomatid viletsamalt kasvaks. No ex ma olen sügisel, peale seda, kui taimed on kasvuhoonest välja saanud, siis päikese käes soojendatud kastmisvee ( umbes 200L) ka kasvuhoonesse lasknud.. kas ja kui palju sellest abi on, on iseasi....
Aga jah, teoorias ei tohiks maakollektori peal eriti midagi olla, kui siis väiksemad puud ja põõsad

[tim22]

Küsimus: Kas keegi on terrassi või tänavakivi paigaldanud maakollektori peale. Kas ja kui palju see võiks mõjutada pumba tööd?

[aivar00]

Eks ikka tuututavad need kes kõikse targemad ja asja heal heal juhul agentuuri NSR ( naised saunas rääkisid) poolt kuulnud!
Palun pane siia ONONON enda onni parameetrid ( soojatarbimise vajadus Kw-s) ning paigaldatud maakütte parameetrid ja kütte paigaldanud firma andmed.
Kui sul maakollektorit just ühte kuiva liivaauku ei paigaldatud, siis tundub, et kiibitsed lihtsalt enda lõbuks!
Kui uskuda kirjandust - mida paremini suvisel ajal päike pinnast soojendada suudab seda parem, siis tänavakivi peaks olema OK, terass aga mitte kuna isoleerib päikese maapinnast. Samas minul on pea 1/3 trassist üsna päikesevaeses osas ( kahel pool suured puud), kuid pinnas üsna niiske (savine maa) - ei ole 8 aasta jooksul mingeid muru või lähedal asuvate puude-põõsaste kasvu anomaaliaid täheldanud.
Sellest tulenevalt arvan , et kasuhoone peaks olema just kasulik, kuna annab 1 m sügavusel asuvale maakontuurile ka näiteks välisõhu - 5 C juures sooja. Ja mida niiskem pinnas seda parem.

[mspos]

Maasoojuspump on tõesti üks s... asi, pinnas on kevadel kauem jääs ja taimede kasv samuti häiritud!

[sashaobrok]

See on siin kuidagi süstemaatiline tundub. Mis huvi küll inimesel selliseid postitusi teha peaks olema?

[Külaline]

See on siin kuidagi süstemaatiline tundub. Mis huvi küll inimesel selliseid postitusi teha peaks olema?

Ilmsel üks äpu, algkooliharidusega, klientidest põlatud ja tööpuuduses vaevlev küla-pottsepp püüab kõike alternatiivset (maa- ja õhksoojuspumbad) ilma selgemate argumentideta maha teha. Las kriblab - peaasi, et poe taga liiga palju peale ei võta

[Eramajaomanik]

Omalt poolt samuti ei julgeks maasoojuspumpa sõbrale soovitada, ikka liiga palju elektrit tarbib, rohkem kui pjmba müüja ja paigaldaja ütles.

[sashaobrok]

Troll-loll

[Kütja1]

Seni on tõesti mulje jäänud, et elektrikulu on lubatust suurem.

[mmmmmmmmmmmm]

Krt. kuidas keegi saab uskuda mingeid nbr. kui iga maja on erinev, iga persooni soojavajadus ja elustiil on erinev, üleüldse on nii palju muutujaid, et ikka väga naiivne oleks tõsiselt võtta mingeid prognoos/numbreid!
Alternatiiv SP-le on olla eluagne katlaori ja kiunuda küttepuude kallinemise üle vms.