Kipsi panekust

[valdop]

Tere!
Miks pannakse kips alati pikuti seina?
vt. joonis:
Miks mitte pikem külg horisontaalselt ?

[RK]

Ma olen näinud juhiseid kus mõlematpidi.
Pikuti on lihtsam panna.
Lapiti peaks pikkupidi lõikama hakkama.

[valdop]

Pikuti on ka vaja lõigata pikkupidi teinekord.

Niiskusega ei ole midagi pistmist ?

[ifffff]

Ei. Püstist karkasi on lihtsam teha.

[valdop]

nõnda püstiselt kulub rohkem materjali ju.

[valdop]

tappev on see viimane siis jah ?
mis moodi ta tapab ?

[ifffff]

nõnda püstiselt kulub rohkem materjali ju.

See oleneb tegelikult konkreetsest ruumist. Tehakse nii kuidas omal lihtsam. Suurim põhjust vast miks püsti pannakse kips on see et horisontaalselt pannes tuleks äärde jääval plaadi serval vuugilohk ära lõigata - pärast lihtsam maalerdada. Kui sul horisontaalis pannes on materjalikulu väiksem (ruum madal vms) siis pole probleemi. Kipsi ja karkassi on samas ka müügis erinevates mõõtudes.

Seda ehitus spetsi juttu ära pane tähele, ta on vist natuke tuult saanud ja spämmib igasse teemasse.

[Manowar]

nõnda püstiselt kulub rohkem materjali ju.

See oleneb tegelikult konkreetsest ruumist. Tehakse nii kuidas omal lihtsam. Suurim põhjust vast miks püsti pannakse kips on see et horisontaalselt pannes tuleks äärde jääval plaadi serval vuugilohk ära lõigata - pärast lihtsam maalerdada. Kui sul horisontaalis pannes on materjalikulu väiksem (ruum madal vms) siis pole probleemi. Kipsi ja karkassi on samas ka müügis erinevates mõõtudes.

Seda ehitus spetsi juttu ära pane tähele, ta on vist natuke tuult saanud ja spämmib igasse teemasse.

Horisontaalselt pannes ei ole materjali kulu väiksem, tehakse 2 ;2.2 ; 2,4 ; 2,5 ; 2,6; 2,7; 2,8; 3 ; 3,3 ja 3,6 m kipsplaate, seega on valik hea erinevate kõrgustega ruumidele. Kui teed 2,6 m kõrgust ruumi, siis saad hakkama 2,6 m plaadiga ja ei tule ühtki otsavuuki , samuti ka mitte ühtki lõiget, kui paned horisontaalis sama ruumi, siis üldjuhul on ikka sein pikem, kui 3,6 m ja kui on 2,6 kõrge, siis tuleb servast 20cm piki plaati maha lõigata ja paigaldada 20cm kilakas üles, iga lõike korral kaob kipsist mingi osa ära ja viimane jupp ei jää mingil juhul 20cm enam
Lisaks...kui on tegu tava seinakarkassiga, siis tuleb nn. otsavuugid, mis tekivad iga karkassiposti vahele omavahel siduda ja see on juba paras jama, aga kui on tahtmist kõik plaatide vuugid omavahel siduda, siis lase käia, teed antud tööd 2x kauem ja jääb oluliselt vastuvõtlikum pragude tekkele.
Ütle parem, miks oleks vaja plaadid panna horisontaalis?
...ja miks ei võiks panna lakke karkassi ja plaati diagonaalis?

[Külaline]

http://www.youtube.com/watch#!v=3GGd1yn ... re=related

Neil seal videos ka kipsi kinnituseks jäetud karkass püstiselt.

[külaline9]

http://www.youtube.com/watch#!v=3GGd1yn ... re=related

Neil seal videos ka kipsi kinnituseks jäetud karkass püstiselt.

See pole mingi kipsplaat see mineraal plaat mgo...

[Külaline]

Ma rääkisin, et karkass jäetud püstiselt. Mida sinna peale pannakse olgu või saepuruplaat.
Videos näidatakse "Hybrid SIP Systeemi" mitte silpigi mingist M...ist

[Urmas]

Võib-olla ma väljendan ennast mõne jaoks liiga ropult, aga minu arvates pole vahet sitajunni pihku võttes ja emba-kumbast otsast sa teda nuusutad, hais on ikka sama ehk m2 arv jääb seinas ikkagi samaks ja seda ka enam-vähem materjalide kulu. Loe veelkord "Manowar"-i pakutud mõõtude variante!

[duplex]

karkass kipsi taga peaks ka siis olema pikuti plaadi jaoks... muidu hakkavad vuugikohad mängima

[sashaobrok]

Jah, just, ja karkassiposte horisontaalis paigaldada on ikka täielik absurd. Esiteks kui su sein on pikem kui 3 meetrit, siis pead tegema "vahevöö" keset seina ja kogu see karkassindus läheb täiesti jaburaks.(metallkarkassist siis jutt) Plaatide püstipidi panekuks ongi tootjad teinud neid erinevate pikkusmõõtudega(et sobiks erinevatele laekõrgustele) ja nii ka neid panema peaks.

[minivan]

http://www.isover.ee/picture/27209/Vari ... Height=700

Isoveri lehelt saan aru, et just horisontaalselt tuleks karkass paigutada.
Sedasi jäävad villa kihid teineteise suhtes risti. Samas sõrestik majal seob horisontaalne roovitus vertikaalseid seinte prusse.
Ka kipsi tootja lehel kirjutatkse, et kartongiga serva ei ole vaja erald toestada.

[Külaline]

..Isoveri lehelt saan aru, et just horisontaalselt tuleks karkass paigutada.
Sedasi jäävad villa kihid teineteise suhtes risti. Samas sõrestik majal seob horisontaalne roovitus vertikaalseid seinte prusse...

Ah, et siseviimistluse aluspinnaks mõeldud kipsplaadi karkass peab hakkama jäigastama ja vastu võtma maja konstruktsiooni kõikumisi? Huvitav, väga huvitav teooria!

[rundll]

Lugesin küll teema läbi, kuid ei saanud aru miks kuradi pärast peab karkassi horisontaali ajama kui kips horisontaalis. Karkass ikka nii nagu ta käib ja kips peale, vahet pole mis pidi (vert/hor).

[Küülaline]

Karkass ikka nii nagu ta käib ja kips peale, vahet pole mis pidi (vert/hor).

Siis jäävad ju plaadi vuugid toetuseta ja ei pea pahtlit kinni. Või tuleb eraldi karkassi / laua juppidega siduda.

[minivan]

...aga kas lagi sedasi või peaks plaadi siiski roovidega samas suunas paigaldama?
Cyproci lehelt leitud pildil on pikema külje vuugid toestuseta
Mis on sellise lahenduse eelis?

[vuuk]

Pildil toodud lahenduse eelis on ehk lihtsus, kuna pikisuunaline karkassisamm peab olema täpsemini paika mõõdetud. Vastasel juhul ei saa lasta kruvisid.
Teades kohaliku klientuuri nõudlikust kvaliteedi suhtes, mina pole julgenud seda lihtsustatud lahendust praktiseerida. Asi selles, et selle lahenduse puhul jääks plaadi pikiservades kruvide sammuks sama, mis abikarkassi samm. Lae puhul minimaalne karkassisamm on 400mm ja seinal 600mm.
Arvan, et sellisel puhul on pragude oht viimistluses üsna tõenäoline.
Olen järginud ka lae puhul reeglit:

kipsikruvisamm_sein.jpg (104.54 KiB) Vaadatud 6579 korda

Pikiservades kruvide samm mitte vähem kui 200mm.
Et see reegel oleks täidetud ka ristisuunalise aluskarkassiga, peaks karkassi samm olema 200mm. Aga sel juhul kaob ristisuunalise karkassi eelis, kuna materjali ja töö osakaal märgatavalt suureneb.

[maik]

Kasutaja Vuuk selgitas puust ja punaselt eeldavasti kõigile arusaadavalt lihtsa asja olemust.
Arvatavasti on juhtunud kerge näpukas joonistamisel ja enamus tegijaid teavad seda väikest nüanssi, ma pean silmas seda, et kehtib kirjutamata reegel kõikide plaatide kohta; kinnitamist vajava detaili kõige nõrgem koht on nurk ja sellepärast ei kruvita nurka kunagi ühtegi kruvi, nurgast mõõdetuna mõlemas suunas al. 50 mm on kruvi-vaba tsoon.
Tundub pseudo-probleem olevat aga viimistlejatel on hiljem elu tunduvalt lihtsam.

[Külaline]

... kinnitamist vajava detaili kõige nõrgem koht on nurk ja sellepärast ei kruvita nurka kunagi ühtegi kruvi, nurgast mõõdetuna mõlemas suunas al. 50 mm on kruvi-vaba tsoon.
Tundub pseudo-probleem olevat aga viimistlejatel on hiljem elu tunduvalt lihtsam.

Ei ole pseudoprobleem, sest tihtipeale keeratakse nurgakruviga nurk katki, siis peab katkise tüki välja koukima ja sinna krohvisegu hakkama toppima.
Urmas

[maik]

Ei ole pseudoprobleem, sest tihtipeale keeratakse nurgakruviga nurk katki, siis peab katkise tüki välja koukima ja sinna krohvisegu hakkama toppima.
Urmas

Seda minagi üritan selgitada.

[timburi]

Ja kui karkass on suudetud õieti ehitada, ja kruvisamm ka õige saavutada, siis tuleb veel üks väga oluline asi - kuidas see kruvi on seina keeratud. Ehk siis ta peab olema võimalikult otse ja nii, et ei oleks kartongi vigastanud, aga hoiaks maksimaalselt plaati kinni. Kes laseb paberist läbi kruve, kes laseb kruvi liiga äärde, nii et paber on terve, aga all on kipsipuru, kes laseb nurga all kruvi, nii et pool kruvi on lõikunud kipsi, pool turritab välja...tulemus on üks - plaat pole maksimaalselt kinnitatud.

[vuuk]

Ja kui karkass on suudetud õieti ehitada, ja kruvisamm ka õige saavutada, siis tuleb veel üks väga oluline asi - kuidas see kruvi on seina keeratud. Ehk siis ta peab olema võimalikult otse ja nii, et ei oleks kartongi vigastanud, aga hoiaks maksimaalselt plaati kinni. Kes laseb paberist läbi kruve, kes laseb kruvi liiga äärde, nii et paber on terve, aga all on kipsipuru, kes laseb nurga all kruvi, nii et pool kruvi on lõikunud kipsi, pool turritab välja...tulemus on üks - plaat pole maksimaalselt kinnitatud.

Jutt on muidugi õige, aga natuke vajaks selgitamist.
Miks lastakse kruvid liiga äärde? Reeglina, sest karkass ei ole täpselt paigaldatud ja mujale pole võimalik kruvi lasta.
Kes seda tööd teinud, see teab, et karkassid on kitsad ja piisab üsna väikesest veast karkassi paigaldamisel. Võhikule võib paista muidugi, et kruvisid pole viitsitud õigesti keerata. Tõeline viga on kruvid karkassist mööda keerata, et oleks plaadi äärest õigel kaugusel. Muide siis jäävadki kruvide pead välja turritama, sest kips omaduselt on pehme materjal ja ei vea kruvi pead kartongist läbi. Et pea siseneks plaadi kartongi, peab kruvi tabama karkassi.

Võib olla nii, et üks paigaldab karkassi ja teine plaadid. Karkassimees, kes oma töö "puusse keerab" oleks nagu puhas poiss - plaadipaigaldaja saab sopa enesele kraesse. Muidugi kohusetundlik plaadipaigaldaja peaks siis eelmise operatsiooni teostaja töö ümber tegema, või üldse mitte seda vastu võtma, nõudes ümbertegemist.
Võib olla olukord, et enamus karkassist on enam-vähem, aga lõpu osa 2...3 kruvi jagu jookseb ära. Viga eelnevalt märgates poleks probleem karkass ümber tõsta.
Mitme juba kinni lastud plaadi viimase 2...3 kruvi keeramisel paari viltuse kruvi vältimiseks suur hulk tööd ümber teha...
Kas plaadid saavad seeläbi vähem räsida?
Kes pärast seda kulutatud ressurrsi kinni maksma on nõus, eriti kui sellest tegelikult midagi ei olene?
Plaate paigaldataks selliselt, et algul traageldatakse plaadid 3..4 kruviga ja pärast lastakse korraga ülejäänud kruvid. Siit järeldub, et plaat püsib seinas tegelikult ka 3 kruviga.
Plaat kinnitatakse lõplikult 40...60 kruviga. Kui ühe plaadi kohta 2...3 kruvi keeramisel on vigastanud kartongi, siis kas tugevuse pärast on ikka mõtet muretseda?
Arvestades ühtlasi, et ehituses tugevusi dimensioneeritakse alati teatava varuga just osaliselt kompenseerimaks pisivigade võimalikkust.
Leian, et põhimõtteliselt valesti on töö teostatud juhul kui kirjeldadud vigu esineb reeglina, mitte aga üksiku erandina.
Jamad saavad alguse ikka muudest ehitusvigadest, näiteks ebastabiilsest aluskonstruktsioonist, millele plaadid kinnitatakse.