Halukatla keskkütte aeg läbi saamas.

[trebla]

Jah, sedasi on roheline energia tõesti "konkurentsivõimeline".

esimesel hetkel on su iroonia justkui kohane.
Kuid tuleta meelde, et äsja kerkis MWh hind ühel päevasel tipuhetkel 300 €, sest sel hetkel polnud lihtsalt tootmisvõimsuseid olemas.
Erinevalt tänmansest praktikast kus tootjale makstakse sama summa nii öösel kell kolm kui ka päeval kell 12 toodetud kWh eest, on vaja toota vastavalt nõudlusele, ja tarbida vastavalt pakkumisele.

Selleks ongi välja mõeldud raha.

[Kalvis]

Nii, et Kalvis - arvestades foorumist jäänud muljet, et Sa igasugu erinevate tehniliste vigurite vastu huvi tunned, olen kindel, et 10 aasta pärast on Sul mõned paneelid kindlasti kodus katusel .

Väike vahe on - päikese elektritootmisseadme hinnalangusesse ma ei usu, seda räägiti täpselt identselt aastaid tagasi ja ma ei tea ühtegi tootmismoodust mis võimaldaks hinda langetada (erinevalt teistest seadmetest moodustab nende müügihinna puhas materjalide hind, mis masstootmisega ei saa langeda). Elektroonikuna paneksin kohe päikesepaneelid ülesse kui vaid hind taskukohane oleks, mul ei oleks mingit probleemi sest toota 230 V majasiseseks kasutuseks.
Mis puutub tööstuslikesse soojustootmisseadmesse siis nende hinnalangus saab kindlasti olema. Ma olen teinud hinnakalkulatsioone ja kui võtta materjalide hind siis suurema osa paneeli hinnast moodustab juurdekirjutatud tootmishind. Masstoodang, konkurents jne. viiksid kindlasti hinda alla.
Soojuse tootmiseks on mul kindlasti juba 5a pärast päikesepaneelid kasutusel, ma lihtsalt füüsiliselt ei jõua täna neid valmis ehitada. Loomulikult ei plaani ma kalli raha eest osta tööstuseadmeid vaid veidi täiustada vana kasvuhoonet, kuhu tulevad enda konstrueeritud päikesepaneelid. Kui keegi pakub odavalt tööstuspaneele siis miks mitte ka neid. Loomulikult plaan ka talvel need töösse jätta ja päikese süsteem saab kindlasti integreeritud soojapumbaga ja/või maja küttesüsteemiga.

[2korda2]

trebla,
raha on mõeldud ikka millekski muuks, kui elektritarbimise juhtimiseks.
Kogu see smartgrid teema on kodukasutaja vaatest täielik jama. Millised olulised tarbijad on kodus, mille kasutamist saaks reaalselt juhtida vastavalt "igal tunnil hind erinev" ideele? Külmkapp? Pliit? Tolmuimeja? Küte? Pesumasin? Nõudepesumasin? Valgustus? Telekas? Arvuti?
Ma saaks siit loetelust paremal juhul välja tuua kütte ja sedagi juhul, kui teed oluliselt suurema alginvesteeringu ja hakkad soodusaegadel elektriga kütma akupaaki. Aga mis siis, kui teatud hetkest hinnad ongi kõrgemal tasemel stabiliseerunud ja "smartgrid" muudkui ootab aga sooduaega? Siis külmetad? Või hakkab lõpuks kütma siis, kui asi lootusetu ja hind just tipus?
Võibolla on see minu kiiks aga ma tahan elektrit tarbida just siis, kui mul teda vaja on. Nii nõudepesumasin kui ka pesumasin omavad juba praegu kella ja lähevad öösel käima - et müra ei häiriks ja hommikul oleks kohe värske kraam võtta. Täitsa 20 saj. tehnoloogiaga saan odavat elektrit. Mingi smartgrid siin ei aitaks - asjad PEAVAD olema hommikuks valmis - ei tahaks küll hommikul näha mõõdikult teadet "sry aga täna öösel elektri hind ei langenudki piisavalt madalale ja nüüd vaata ise, mis selga paned". Lisaks tyuleb arvestada sellega, et mõlemad töötavad oluliselt üle tunni aja ja seega valem "alusta tööd, kui hind<X" võib valusalt kätte maksta, kui kohe järgmise tunni hind on 5X-i. Kumbki masin ei tohi tööd pooleli jätta!

[trebla]

trebla,
raha on mõeldud ikka millekski muuks, kui elektritarbimise juhtimiseks.
Kogu see smartgrid teema on kodukasutaja vaatest täielik jama. ........
......!

Ei ole.
Sa kirjuta oma tarbijaid juhtivale kontrollerile parem programm , selline mis võtab arvesse trende ja ei lase end ühest hinnahüppest häirida.

ühe korra aastas võid ka 10 kr./kwh ... pesu pesta

[melomaan]

Tubli, et Eestis keegi asjaga tegeleb.
Hinnaläbirääkimisteks Bakeriga annan siin abiks teise esimesena ettejuhtunud viite.
http://www.solarfachhandel.de/index.php ... t&Itemid=2
Sharp ei kõla just kah kõige halvemini.
Kolapaketi saab kokku niisiis 2,95 €/Wp , Paneelid eraldi tuleks sealt lehelt 2 €/Wp, SMA suurem muundur kuni 0,33 €/Wp
'Paigaldamine on asjasthuvitatule puhas rõõm ise, mille eest võiks veel pealegi maksta
Kui nüüd 3 euriga ostetud Wp toodaks aastas 1 kWh (tegelikult Eestis vähem) , mille muidu peaks ostma võrgult 0,1 euri eest, siis ainuüksi seadmete soetushinna tagasiteenimine võtaks 30 aastat.

Kui seadmete hind kukuks kolm korda (mis arvestades Oerlikoni väljahõigatud 0,5 €/Wp pole võimatu) , siis oleks asjal juba jumet.

Ja ma siiski jääks ka oma ennustuse 0,3 €/kWh aastal 2020 juurde

Nii, et Kalvis - arvestades foorumist jäänud muljet, et Sa igasugu erinevate tehniliste vigurite vastu huvi tunned, olen kindel, et 10 aasta pärast on Sul mõned paneelid kindlasti kodus katusel .


PS
Muidugi kaasneb sellega päevane (ja suvine ) ületootmine.
Kuid just päevane elekter on tarbimiskõvera järgi nõutuim ja seega ka kallim, sestap on vaja teha seadusandja juures lobi, et nad kehtestaksid tipuenergia ostmiseks ka väiketootjale kõrgemad hinnad.

Tere,
tänan positiivsete sõnade eest.
Hetkel maailma päikeseelektri turul puhuvad imelikud tuuled, PV paneelide hinnad kõiguvad nii tootjate lõikes üles-alla kui ka sama tootja puhul sõltuvalt, millal hinda küsid ja tarnet planeerid. Samuti kättesaadavuse kohapealt ei ole hetkel asjad kõige paremad PV paneelide/inverteritega, lubatud tähtaegu ületatakse mitmete kuudega, laoseisud on nullis e. kõik, mis liinilt tuleb on juba müüdud. Aga lootust on, et asjad arenevad positiivses suunas. Ka Bakeri poolt pakutavas.
Lugupidamisega

[2korda2]

trebla,
raha on mõeldud ikka millekski muuks, kui elektritarbimise juhtimiseks.
Kogu see smartgrid teema on kodukasutaja vaatest täielik jama. ........
......!

Ei ole.
Sa kirjuta oma tarbijaid juhtivale kontrollerile parem programm , selline mis võtab arvesse trende ja ei lase end ühest hinnahüppest häirida.

ühe korra aastas võid ka 10 kr./kwh ... pesu pesta

trebla,
mis maksab "kontrolleri programmeerija" tund? Palju kulub ühe kontrolleri progemiseks? Mitu kontrollerit mul vaja on? Mitu erinevat programmi? Kes maksab kinni progeja vigadest tingitud "valel" kasutatusajal liigselt makstud elektri? Kes maksab kinni kontrollerid+arvestid? Nüüd liida see kõik kokku ja:
a) milline oleks minu kokkuhoid smart süsteemiga ühe aasta jooksul arvestusega, et pesumasin töötab 2 korda nädalas ja nõudepesumasin 4 korda nädalas. Võta aluseks senine balti turu elektrienergia hinnakõikumine (jättes välja selle ühe(!) anomaalse päeva, mida seoses uute piirangutega enam juhtuda ei saa).
b) Lähtuvalt punktis a leitud väärtusest, milline on projekti tasuvusaeg?

Mul sai 2 päeva tagasi täis 13 aastat põhikohaga IT-süsteemide loojana. Võiks arvata, et ma olen sillas sellistest võimalustest. No ei ole, kohe kuidagi ei ole!

[trebla]

trebla,
mis maksab "kontrolleri programmeerija" tund? Palju kulub ühe kontrolleri progemiseks? Mitu kontrollerit mul vaja on? Mitu erinevat programmi? ........
a) milline oleks minu kokkuhoid smart süsteemiga .......
b) Lähtuvalt punktis a leitud väärtusest, milline on projekti tasuvusaeg?

Kui iga korteri ja pesumasina jaoks on programmeerijat vaja, siis on muidugi tulemus hullem kui too Juurdeveo tänava YOGA maja kuhu isegi friigid ei taha korterit osta .
Loomulikult ei tule smart grid lahendused eraisiku juurde esimesena ega veel niipea - tulevad alles siis kui vajalikke seadmeid on kasulik massiliselt toota.

Salvestav ja programmeeritav digiboks on näiteks näide - mis on selle hind täna ja tasuvusaeg võrreldes kinos käimisega?
Oleks keegi sellise asja üksikeksemplarina mõne firma käest 20 aastat tagasi tellinud (tehniline võimekus oli siis ju olemas) mis oleks see siis maksnud?

Päikeselektri leviku (pärast seadmete hinna piisavat alanemist ja elektrihinna piisavat tõusu) järgmiseks eelduseks (ja üldse mitte keeruliseks) on vähemalt kolmetariifse arvestuse kasutuselevõtt - öö-, päeva - ja tipuenergia eraldi hinnad. Ja need võivad rahulikult eksisteerida olemasolevate pakettidega paralleelselt.

Elektrisüsteemi loomulik huvi on (vähemalt peaks olema) saada täiendavaid genereerivaid võimsusi tipuajal, mis reeglina on päeval. Ja ka päike paistab juhuslikult päeval.

[trebla]

Väike vahe on - päikese elektritootmisseadme hinnalangusesse ma ei usu, seda räägiti täpselt identselt aastaid tagasi ja ma ei tea ühtegi tootmismoodust mis võimaldaks hinda langetada .........

No vast nõustud, et päikeseelektri hinna arengut võib iseloomustada näiteks nii:
"Kujuteldamatult kallis", "Üle mõistuse kallis" ,"Kohutavalt kallis", "Siga kallis" , "Väga kallis" , "Liiga kallis", "Ülearu kallis", "Lihtsalt kallis", "Mittetasuv", "Ebasoodne" ......

Loomulikult kõigi nende hindade juures ei tasu meil siin paneele enesele soetada, kuid areng on ju toimunud.
Sakslaste "feed-in" tariifid langevad pidevalt ja paigaldatav maht sellest hoolimata kasvab.
Ennustatakse ju "feed in" tariifi langemist saksa eratarbija elektrihinda vist juba 2012 - selleks ajaks on see foorum siin vast ikka veel alles ja saame asja üle kontrollida . (Ehk on foorum alles ka nii 2107, ja sa räägid siin, kuidas su PV inverteri kokkujootmine edeneb )

Su märkus materjali hinna kohta on õige - masstoodangu hind on alati võrdeline produkti kaaluga. Vaakumkollektori ruutmeeter kaalub u.20 kg, päikesepaneeli ruutmeter 16 kg(Nanosolar), Mida kergem seda odavam (potentsiaalselt) ,
Pealegi on tootmisprotsessi tehnoloogiline keerukus viimalsel juhul väiksem - pole vaja puhuda ümmargusi torusid ja neisse toppida teisi torusid - peamiselt üks 'roll-to-roll' printimine ja lamineerimine ja lõikamine...

Ruutmeetri efektiivsus muidugi on kuumal suvel vaakumkollektori kasuks.

[zero2]

Markko, palju sul kütteperioodiga puid kulub?

[puudegakütja]

Uuele majale ei valiks enam kesküttesüsteemi, mida tuleb kütta halupuudega.
Isegi neile ei soovita kel omal puud metsast saada. Parem müüa puud maha ja saadud raha eest kütta muu süsteemiga.
Haluküttesüsteemi ehitus ei ole enam odavam.
Koos katlamajaga, korstnaga, ajakuluga kütmisel, kuuriga ja midagi kindlasti midagi veel mis kohe pähe ei tule.

uh, uh kui lolll jutt
puuga kütmine tuleb veel väga populaarseks kui igal inimesele tuleb lähiaastatel limiidiga CO2 kaart, millelt
läheb kena summa autot tankides, elektrit makstes ja kõik sellised teenused mis kasutavad fossiilset energiat
biokatla omanik aga saab boonuseid ja võib neid näiteks eestis maasturiomanikele müüa
selline aeg on tulemas .. võibolla juba 2015 aastal

kule sina soe soovitus, mis sa selle ajaga siis peale hakkab kui puid ei viitsi katlasse panna, vaatad porno filmi ja ...

maal on ja jääb puuküte alati ausse
oma metsast puude tegemine on väga mõnus töö ja võtab meil aega ainult 2 nädalavahetust
sest katlamaja on korralik, kõrge kasuteguriga ja automatiseeritud maksimaalselt
katel saab abi suurelt päikesekollektorilt ja eriti healt vendiagregaadilt
ka suitsugaasiöko on appi tulemas
kokkuvõttes kulub puid 150 ruudu kütmiseks koos saunaga ca 15 rm
me ei ole sõltuvad mitte kellestki, isegi alternatiivelekter on katlale olemas kui tuul EE postid pikali lükkab
ja naerame soojuspumbainimesi
hea puukatel ei vaja hoolduseks rohkem kui korralikku terasharja
aga kestab vähemalt 10 aastat
tegelikult varem jõuab kätte soojustehniline vanadus
aga soojuspumba omanikud vahetavad kompressorit juba 5 aasta järel

[Jah]

Jah ega seal maal polegi muud teha. Kas võtta ainult viina või teha puid ja võtta viina.
Viina võtmine jääb maal alati ausse.

Maal peabki jääma puuküte, sest tuul puhub seal EE postid pikali. Linnas me naerame selle üle.

[Kalvis]

Nii mustalt ei maksa näha. Sellisteks puhkudeks kui elekter kaob ostab õige mees bensugeneka ja majas on kamin, saunaahi või muu backup küte. Õhk-soojuspumbal on see nagunii tungivalt soovitav.

[Külaline]

Nii mustalt ei maksa näha. Sellisteks puhkudeks kui elekter kaob ostab õige mees bensugeneka ja majas on kamin, saunaahi või muu backup küte. Õhk-soojuspumbal on see nagunii tungivalt soovitav.

12V inverter on odavam ja mõistlikum. Auto võtab tühikäigul mõned l/h ning toidab valgustuse ja veel mõned asjad ära. Kallist bensiinigeneraatorit pole mõtet nende mõne elektrivaba päeva pärast omada. 12V inverteri võimsuse piir on küll madalal, aga kui ei küta, siis saab hakkama.
Sõja jaoks peab keldris niikuinii olema varuks gaasimaskid, keemiakaitse ülikond jne.


Juhani

[Kalvis]

Bensugenega saab siiski külmkapi elus hoida ja isegi telekat vaadata.

[dumbuser]

12V inverter on odavam ja mõistlikum. Auto võtab tühikäigul mõned l/h ning toidab valgustuse ja veel mõned asjad ära. Kallist bensiinigeneraatorit pole mõtet nende mõne elektrivaba päeva pärast omada. 12V inverteri võimsuse piir on küll madalal, aga kui ei küta, siis saab hakkama.
Sõja jaoks peab keldris niikuinii olema varuks gaasimaskid, keemiakaitse ülikond jne.


Juhani

Tead mis, Tee proovi. Pane autole näiteks 300W inverter täiskoormusega külge ja uuri välja kas see kütusekulu ikka on sama mis ilma selle inverterita. Vihasemad 12V inverterid on umbes 2 kW. Ilmselt on ka veelgi vingemaid. Aga ma kahtlustan, et see auto genekas on arvestatud umbes 800W peale. Tühikäigul ja ilma tuledeta suudab see genekas aga napilt auto enda akut laadida.

[Soe soovitus]

Tegin kerge arvutuse halupuude kwh ja õhk-õhk soojuspumba kwh hinna kohta.
Arvutage või arvake ära milline on odavam.

[Veikko]

Tegin kerge arvutuse halupuude kwh ja õhk-õhk soojuspumba kwh hinna kohta.
Arvutage või arvake ära milline on odavam.

Võibolla olid koolis kahemees, miks peaks sinu arvutust ültse ära arvama. Kahtlen ültse kas sa oskad sooja MWh hinda välja arvutada!!

[Külaline]

Võibolla olid koolis kahemees, miks peaks sinu arvutust ültse ära arvama. Kahtlen ültse kas sa oskad sooja MWh hinda välja arvutada!!

Sa Veikko ära oma haritusega kiitle: eesti keeles tuleb kirjutada "üldse", mitte "ültse". Mata tunnis loodetavisti ikka käisid?

[Veikko]

Võibolla olid koolis kahemees, miks peaks sinu arvutust ültse ära arvama. Kahtlen ültse kas sa oskad sooja MWh hinda välja arvutada!!

Sa Veikko ära oma haritusega kiitle: eesti keeles tuleb kirjutada "üldse", mitte "ültse". Mata tunnis loodetavisti ikka käisid?

Külaline võiksid kapist välja tulla, foorumites arutletakse, tehakse ettepanekuid mitte ei mängita bingolotot. Eks mul ikka kirjavigu tuleb ja koolis ei olnud kõik viied ka. Nii et jään ikka oma seisukoha juurde.

[Soe soovitus]

Tegin kerge arvutuse halupuude kwh ja õhk-õhk soojuspumba kwh hinna kohta.
Arvutage või arvake ära milline on odavam.

Võibolla olid koolis kahemees, miks peaks sinu arvutust ültse ära arvama. Kahtlen ültse kas sa oskad sooja MWh hinda välja arvutada!!

Ei, pea arvama.
Kui soovid arvuta, ning siis peaksid saama enamväem sama tulemuse mis minagi.
PS! Omal ajal koolis ma ei teinud matemaatikas ja füüsikas ühtegi eksamit.

[Hiid]

ma tegin eelmisel aastal väga umbkaudselt ja robustselt sama arvutuse. Siis oli kütte hind odavam, elektri kw ka.
Tulemuseks sain, et kui puid ostad üle 400eek/m3, siis on ÕÕ odavam.
Minu puhul oli ahju maksumus sama, mis ÕÕ seade maksumus. Seega alginvesteering oli sama. Samas ei meeldi mulle ÕÕ poolt saadav soojus, vastupidiselt ahjust tulevale soojuskiirgusele ja seetõttu ÕÕ seisab ja ahi köeb

[siberihunt]

et ei peaks keegi arvutusi ära arvama siis ma ka arvutasin:
katel
lähteandmed:
puude kütteväärtus 1175kWh/rm (see on siis saare ja halli lepa keskmine)
rm hind 550eek. (see ka siis lepa ja saare keskmine)
Katla keskmine kasutegur 75%

tulemus:
hind: 0.62 eek/ 1 kWh.


ÕÕ seade: kasutegur 2, elektrihind 1eek/kWh
tulemus: 0.5 eek/ 1 kWh

[2korda2]

ahi vs õhk-õhk polegi nagu päris õige võrdlus (üks on mugavusküte, teine kõige rohkem tööd nõudev, 1 töötab hästi soojemate ilmadega, teisel pigem vastupidi). Pigem peaksid need üksteist täiendama.
Hiid, kas ahju puhul arvasid investeeringusse ka puukuuri jms "lisad"? Ma saan aru, et saunaahju tarvis niikuinii puukuuri vaja aga sauna tarvis on märksa väiksemat ruumi vaja (endal saunapuud garaaži ühes seinas riidas ja peaks kevadeni kenasti hakkama saama).

[ponkskar]

et ei peaks keegi arvutusi ära arvama siis ma ka arvutasin:
katel
lähteandmed:
puude kütteväärtus 1175kWh/rm (see on siis saare ja halli lepa keskmine)
rm hind 550eek. (see ka siis lepa ja saare keskmine)
Katla keskmine kasutegur 75%

tulemus:
hind: 0.62 eek/ 1 kWh.


ÕÕ seade: kasutegur 2, elektrihind 1eek/kWh
tulemus: 0.5 eek/ 1 kWh

Kui puud osta 3m, siis hind 350-400EEK ja elektrihind ikka pigem sinna 1,4-15,5EEK kanti....

[sashaobrok]

Moarust on selgelt tõestatud, et õhk-õhk + ahi ongi hea kombinatsioon. Ehk mõlemad on soodsad kütted. Ainuke häda siis, et suurema külmaga õhk-õhk ei funksi ja siis tulebki pühenduda puudeveole.