Halukatla keskkütte aeg läbi saamas.

[skip128]

Ma ei viitsiks küll halgudega jantida. Alates puude tellimisest või metsast toomisest kuni riita ladumiseni. No andke andeks, ei viitsi, pole ka tahtmist ega aega. Maaküte kärab täitsa hästi. Mugavus loeb. Naabrimehel on puukatel. Ütles, et tegi vea ja kaalub mingi muu küttesüsteemi paigaldamist.

[trebla]

trebla, palun viidet allikale. See väide on oma olemuselt juba idiootne.

väike aps jah - 2018 käivat avaliku sektori kohta. Kõik muud majad alles 2020.
palun - siin näiteks üks viide:

http://www.inkodu.ee/index.php?est/873/ ... aia%20maja?

direktiiv ise siin:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 291:ET:PDF

aps tuli sellest et ühes vahevariandis - (vt artikkel 9) olid kõik hooned 2018
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 291:ET:PDF
Väljavõte
Artikkel 9
Ehitised, mille energia netotarve võrdub nulliga
1. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud kavad selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille energia netotarve võrdub nulliga.
Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2018 on kõik uusehitised sellised, et nende energia netotarve võrdub vähemalt nulliga.

Väljavõte uuemast versioonist :

Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „hoone” – katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima reguleerimiseks
tarbitakse energiat;
2) „liginullenergiahoone” – hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga
kõrge. Nullilähedane või väga madal nõutava energia kogus peaks olulisel määral
pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest
energiaallikatest toodetud energiast;

Seega võib järeldada, et halupuuküte või pelletiküte ei kao kuhugi - need on taastuvenergiaallikad - hoopis gaasikatlamüüjad võivad oma poe kinni panna või jäävad müüma halukatelde kõrvale ainult väikseid gaasiboilereid (sest olulisel määral tuleb kasutada taastuvenergiagt) kui just biogaasi lademes turule ei tule. Ja selle klausli alla langevad automaatselt ka kõik vanemad majaomanikud, kui nad kavatsevad vähe suuremaid remonte ette võtma hakata..

Väljavõte:

10) „oluline rekonstrueerimine” – hoone rekonstrueerimine, mille puhul:
a) hoone välispiirete või tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub, või
b) rekonstrueeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.

Nii, et kui sul on viilkatusega maja ja kavatsed alles pärast 2020 eterniidi asemel pleki peale panna, siis paralleelselt pead lõpetama Gaspromiga lepingu ja sõlmima uue Pärnu Seavabrikuga (või oli see Aravete, kes hiljuti kuulutas, et hakkas sõnnikust biogaasi ajama)

[dumbuser]

Ja ikka ei saa ma aru kuhu maja seda energiat kasutab või mille jaoks seda energiat majale endale vaja on ? Ülejäänust sain umbes sedasi aru, et majaputkad peavad olema vähem sõela moodi ja igasugu taastuvast jamast elektrit väntavad "ärikad" on suutnud niipalju vinguda, et tuleb hakata gaasi asemel metsa põletama. Tuulega mängime on mingi hobi, sest see ei ole stabiilne energiaallikas. Päike vast oleks alternatiiv aga sedagi kuskil kõrbes. Seega ei hakka ma isegi mitte mõtlema, milliste lolluste eest jälle pappi välja köhida kuna mingi kamp kaabakaid libistab hunniku pappi seadusetreialitele ning mõne aja pärast ongi neile meelepärane kõikidele kohustus.

[trebla]

Noh-jah. Eks see segadus tuli vist sellest et käisin hakatuseks aasta tagasi kuskilt nullmajade entusiastide lehelt silmahakanud termini 'energiapositiivne' välja.
Direktiiv ise rääkis mullu veel 'nullenergiahoonetest' ja tänaseks on kasutusele võetud 'liginullenergiahoone'.

Kui täpne olla, siis 200 aastat tagasi olid kõik Eestimaa rehetared selle definitsiooni järgi 'nullenergiahooned' sest kasutati vaid halukütet ja peeruvalgust.

Petrooleumilambi tulekuga asi muutus.

Ise arvan, et aastaks 2020 on vahelduvvoolu päikesepaneelid juba nii levinud, et igaüks on omale mõned ostnud, ja katusele/seinale kruvinud.
Võrguelekter on selleks ajaks siga kallis, seda tarvitad vaid öösel. Pesumasinad ja elektriboilerid programmeerid tööle päevaajaks. Ülejääva elektri müüd võrgule maha (kusjuures võrgutasu ta selle eest sulle loomulikult ei maksa - sestap ongi sul kasulik oma toimetamised nii ära jagada, et sa võrgutasuga elektrit võrgu käest ise juurde võimalikult vähe ostaksid). Õhk-vesi soojuspump urab kah akupaaki päeval omatoodetud elektriga üles soojendada (päeval soojaga ongi kasutegur parem).

[2korda2]

trebla,
justnimelt, liginullenergia. Seesama viidatud materjal mainib seejuures, et iga riik/piirkond määrab ise sõltuvalt ilmastikutingimustest, milline on kohaliku turu jaoks piisavalt "nullilähedane" standard. Kui Eestis on päikest vähe, sisemaal pole ka tuult võtta, siis lihtsalt nii on.
Päikesepaneelidest pesumasina, elektripliidi jms suure võimsusega tarbijate käitamisest võib meie laiuskraadidel ainult unistada. Isegi juhul, kui päikesepatarei suudaks püüda+moondada 100% langevast energiast, peaks keskmise elektripliidi käitamiseks terve katus olema nendega kaetud. Ja siis saad süüa teha ainult päikeselistel päevadel. Yeah...
Paneme siia kõrvale nüüd transpordi, kus samuti kõvasti elektri poole vaadatakse ja saab täiesti selgeks - nullenergiamaja on ja jääb veel päris pikaks ajaks rohenatside ja friikide märjaks unenäoks.

[Külaline]

Paljud prohvetid ennustasid ka milleniumi vahetuseks maailmalõppu

... Võrguelekter on 2020 a siga kallis, seda tarvitad vaid öösel. Pesumasinad ja elektriboilerid programmeerid tööle päevaajaks...

Kuule, siis oleme viie rikkama riigi hulgas ja võid rahulikult eurokopüüridega ahju kütta või soomlastelt tuumaelektrit osta

[Kalvis]

Ise arvan, et aastaks 2020 on vahelduvvoolu päikesepaneelid juba nii levinud, et igaüks on omale mõned ostnud, ja katusele/seinale kruvinud.
Võrguelekter on selleks ajaks siga kallis, seda tarvitad vaid öösel. Pesumasinad ja elektriboilerid programmeerid tööle päevaajaks. Ülejääva elektri müüd võrgule maha (kusjuures võrgutasu ta selle eest sulle loomulikult ei maksa - sestap ongi sul kasulik oma toimetamised nii ära jagada, et sa võrgutasuga elektrit võrgu käest ise juurde võimalikult vähe ostaksid). Õhk-vesi soojuspump urab kah akupaaki päeval omatoodetud elektriga üles soojendada (päeval soojaga ongi kasutegur parem).

Tuttav copy paste jutt 20 aastat tagasi. Olen kätt pulsil hoidnud ja mitmes tehnoloogias on tänaseks toimunud olulised muudatused.
Järgnev on minu nägemus paljude teadusartiklite põhjal:
Päikesepaneelide tootmises ei ole toimunud ühtegi murrangulist avastust, mis võimaldab paneelide omahinda alandada. Naljakas küll, kuid odavaim on siiski vananenud tehnoloogia peeglitega. On üks tehnoloogia stirlingu masinaga, see võimaldab nimelt päikeseenergiat peegli ja masinaga kombineerides teha otse elektrilist muundamist. Kahjuks kõik teadusartiklid täpsemast tehnoloogiast on luku taga. Kuid igatahes pole veel ühtegi seadet laborist kaugemale jõudnud, seega lähima 20 aasta jooksul selles vallas murrangut ei tule.
Täna saaks mõningate nippidega kodutarbijad toota teatud tingimustel alla müüdava elektrihinna omale ise elektrit. Tuntum on kodutuulik. Point on siin selles, et elektrit on kõige odavam otse elektrivõrku tagasi salvestada. Tavainimestele teadmiseks, et isegi hobielektroonik saab elektrit sünkroonselt muundada väga odavalt tagasi võrku, kogu probleem on Jaotusvõrgus. Nimelt puudub tänaseni igasugune mõistlik eeskiri, kuidas ja mis tingimustel ostetakse elektrit tagasi. Seega kõik need päikesepaneelid, tuuleelekter jne projektidel on kodutarbijal suur kriips peale, elektrit võrku tagasi müüa ei saa, ise ka ei tarbi, raisata pole mõtet. See tapab enamus projekte. Omale saad elektrit toota vaid nii, et toodad oluliselt vähem ja ostad võrgust mittevajatava osa juurde. Ka on Eesti riik uute seadusparandustega muutnud koduse elektrijaama tegeliku ehitamise keelatuks.
Soojuspump on masstoodanguna muudetud odavaks ja ei näe ühtegi taksistust, miks ei võiks valdavalt eesti elamud sellele üle kolida. Nullenergiaga majad on tänaste hindade juures luksus, kuid paljud majaehitajad panevad liiga vähe soojustust, rohkem tuleks panna, kuid nullemissiooni paksus on mõttetu raharaiskamine tänaste hindade juures.
Halb uudis, et täna on valitsus andnud rohelise tule elektri hinna tõususks. Tarbijatele söödetakse muidugi usutav vale, kuid see tehakse ära.

[trebla]

......Päikesepaneelide tootmises ei ole toimunud ühtegi murrangulist avastust, mis võimaldab paneelide omahinda alandada....

Võid nii öelda kui soovid, kuid vist juba mullu veebruaris teatas First Solar paneelide tootmisomahinna 1 USD/Wp saavutamisest ja äsja sel või eelmisel kuul üks Saksa firma omahinnast vist 0,6 €/Wp.
Kui see pole omahinna langus mis siis veel ?
( Nanosolari bossi kolme aasta tagune lubadus omahind 0,2 USD/Wp peale viia ootab küll veel täitmist - boss ise vahetati mullu välja).

Naljakas küll, kuid odavaim on siiski vananenud tehnoloogia peeglitega...

Praegu paigaldatakse igat sorti jaamu - nii kontsentraatoritega PV elemente kui ka 'Solar thermal' tüüpi. See tähendab, et kõik tehnoloogiad on vähemalt jaama projekteerimise ajal olnud enam-vähem samal tasuvustasemel.
Ja loomulikult kõik need tehnoloogiad on teatud määral kasutamismahu kasvamise käigus odavnenud. Mõnedele aga tuleb piir ilmselt varem ette kui teistele.

...Täna saaks mõningate nippidega kodutarbijad toota teatud tingimustel alla müüdava elektrihinna omale ise elektrit. Tuntum on kodutuulik...

No näiteks Konesko, kes peaks nagu masstoodangut tegema, olevat jäänud oma 2 kW-se arendusega hinnatasemele 100 000 krooni. Paljuvõitu justkui? Kuidas iseehitaja peaks suutma odavamalt teha - ainult komponente varastades?
Tegelikult on ka Konesko mahud lihtsalt liiga väikesed - tõelise masstoodangu hind peaks otseselt olema võrdeline tema kaaluga (ehk materjalikuluga) .

Soojuspump on masstoodanguna muudetud odavaks....

Just! Kuid teda on küll arendatud ka aastakümneid - tglt võiks öelda, et soojuspump on konditsioneeride arendamise kõrvalsaadus(või kõrgeim staadium ) (Mis ei tähenda, et me PV paneelide hinnalangust veel paarkümment aastat peaksime ootama - tegemist ikkagi pigem elektroonikatootega.Muidugi - elementide odavnemine ei too kaasa paneeli raami ja ühenduskaablite odavnemist - seal jääb määrama materjali hind.)

..kogu probleem on Jaotusvõrgus. Nimelt puudub tänaseni igasugune mõistlik eeskiri,...

Nagu isegi kinnitad, on see administratiivne probleem. Selle lahendamine ei tohiks üle 2 aasta aega võtta, eriti kui kõrval riikides on toimivad eeskuijud juba olemas. USA sai umbes kahe-kolme aastaga hakkama. Väikses riigis võiks asjad kiireminigi käia. Valimised kohe tulemas.
(Tuuleenergia lubatud maht tõsteti küll kärmelt 200 MW pealt 900 MW peale, kui vaja oli )

Paar linki.
http://solarplaza.com/article/booming-g ... epayers-70
et siis juba 2012 saab väiketootjale PV elektri eest makstav raha olema 23 eurosenti/kWh versus selle tootja enda poolt täna võrgust ostetava kWh hind 20 eurosenti. Seega pole inimesel enam vahet, kas ta tarbib omatoodetud või võrguelektrit.

Teine.
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... lants.html
Tsehhi valitsus lõpetab 01.03.2011 toetuse maksmise uutele maapinnal paiknevatele PV jaamadele.
Lihtsalt selleks, et see buum vastasel korral tühjendaks riigi rahakoti. Ehk siis PV elekter on peaaegu konkurentsivõimeline ka ilma toetusteta.

Nagu näha võib, käib jutt aastatest 2011-2012. Eelpoolmainitud nullilähedase maja direktiivini jääb siis veel 8 aastat.

Mulle meeldib tõmmata paralleeli transpordiga. Pärast aurumasina leiutamist oli inimesi esmalt võimalik kiiresti vedada vaid rongiga ja selleks ehitati ka raudteed. Täna on igal perel õue peal auto või kaks, mis iseenesest on sigakallid ja äärmiselt ebaefektiivsed vahendid (70 kg inimese vedamiseks ostetakse pea 2 tonnine min.100kW riistapuu mis enamus aega seisab tühja, kulutab kindlustust ja mõnel pool ka aastamaksu) ja kesklinna minnakse ikkagi trammiga ja pärast jala, sest auto ei mahu ära!
Sama juhtus ka arvutitega ja juhtub ka energeetikaga.
See on lihtsalt inimlik.
.

[Kalvis]

Mind ei huvita petuga välja hõigatud odav hind vaid reaalselt kätte saadav odav hind mulle.
Mitmed need hinnad on valitsuste poolt doteeritud, on ka juhtumeid, kus 80% hinnast maksab valitsus ja siis su lingis ostja hõikab oma 20%.
OK, anna eestis link, kus päikesepaneeli üks elektriline kW maksab ca 1000 krooni. Pinge liik pole oluline, ma oskan igat pidi neid DC ja AC muundusi kodus valmis teha.

[trebla]

Mind ei huvita petuga välja hõigatud odav hind vaid reaalselt kätte saadav odav hind mulle.
......OK, anna eestis link, kus päikesepaneeli üks elektriline kW maksab ca 1000 krooni.....

No ära ole kärsitu.. 1USD (ja ka 0,6 €) vati kohta pole veel 1000 krooni kW kohta. Tegemist on pealegi tootmishinnaga, ilma kasumita pole ükski äri jätkusuuutlik, saati siis veel tootearendus.
Aga võiksid nõustuda, et 300 dollarit 50-ndatel ja 1 dollar täna miskit odavnemist siiski näitab.

See PV teema tuli käiku rääkides aastast 2020. Küllap on meil siis Euroopas üks üsna sarnane elektrihind igal pool - pakun näiteks 0,3 €/kWh.
Kes pakub täpsemalt?

Maju endid küll aga võiks selle arvestusega ehitada juba täna.



PS
Telekaid ja CD mängijaid sa ise ju täna põlve otsas ei ehita.
Arva, et ka PV paneeli muundurit pole sul aastal 2020 vaja ise kokku jootma hakata.... .
ostad hulkarist valmis AC paneele.

[Kalvis]

Elektri hinda oskan üsna täpselt pakkuda, saab olema 2 krooni kWh ja tegu on juba "khm" ministeeriumi poolt "ette" kinnitatud hinnaga. Meie vaatame vaid poliitnäitemängu.

CD mängijat loomulikult mitte, kuigi teismelise eas sai arvuteid ise ehitatud. Mitmed eakaaslased projekteerisid suvalistest juppidest, kuskilt leitud prosedest jne. ka täiesti endi arvuteid valmis. Isegi trükkplaat joonistati käsitsi valmis. Ma piirdusin vaid Spectrumi valmiskonstruktori kokkupanekuga ja vigaste Spectrumite remontimisega.
Täiesti töötava inverteri olen ise valmis ehitanud, oli siinusinverter, ehituselt nii lihtne, suure võimsusega ja võibolla oli võimeline ka võrguga sünkroonselt töötama, kuid mul jäi see katsetamata. Maksis ise tegemine ca 100 krooni, kallimad jupid oli jõutransistorid, järgmisena trükkplaat. Jõutransistorid määravad ka max väljundvõimsuse, ca 1 kW kui kahte õlga eraldi kasutada siis 2 kW (juppe kulub ikka poole rohkem)

[igiliikur]

Elektri hinda oskan üsna täpselt pakkuda, saab olema 2 krooni kWh

Ära loobi sellised sõnu, mille eest sa vastutada ei suuda. Töötan vastavas autuses, ning kinnitan sulle, et su jutt on jama. Sellega olen nõus, et el läheb kalliks. Mina näiteks el kütte peale välja ei lähe, puid ON endiselt metsas

[Kalvis]

Suudan vastutada täpselt selle eest mida ütlesin (dokument on trükitult olemas ja mis siis?), boss näitas MKM kinnitatud elektrihinna kava, kus oli iga plaanitud hinnatõusu juures põhjus sees. Ja ma töötan ka vastavas asutuses. Kuna sellised dokumendid ei ole foorumis kasutamiseks siis rohkem ei kommenteeri.

[trebla]

Täpsustage, mis aastast ja mis hinnast te omast arust räägite.


Mina pidasin silmas keskmist energiahinda väiketarbijale - see mis http://www.energy.eu andmetel on täna Eestis 0,091 €/kWh.
(tegelikult küll on seal juures kuupäev nov.09)

Kui see oleks 2020 2 krooni (ehk 0,128 € - NB! juba kolme poole kuu pärast on kroonid minevik) siis oleks see umbes 3 % tõusu aastas ehk sisuliselt inflatsioon ehk elektri hind jääks tarbija jaoks tänasele tasemele.
Kui see oleks nii, siis jätaksin hoobilt kõik mõtted soojustamisest ja kamina uuendamisest - laseks vanaviisi mõnusalt edasi.
Vähemalt võrgutasu oled ära unustanud!

[trebla]

..kogu probleem on Jaotusvõrgus. Nimelt puudub tänaseni igasugune mõistlik eeskiri,...

Loomulikult on mingid eeskirjad vajalikud, kuid tehniliselt ei tohiks paarikilovatiste kvaliteetse siinusega PV väiketootjate võrku lülitamine mingeid erilisi probleeme kaasa tuua? Vähemalt esialgu .(Ma ei ole elektrsüsteemide spets, ) Kõige rohkem peab võrk ümber tegema oma ohutustehnika eeskirjad montööridele, et nad arvestaksid, et sähmaka võib saada ka tarbija poolelt.?

Mulle tundub, et USA-s käib asi isegi nii lihtsalt, et arvesti kerib võrku energiat andes lihtsalt oma näitu tagasi.. (mis on võrgutasu seisukohalt nonsenss, ehk siis lihtsalt üks toetuse viise)

Loomulikult oleks ilus kohe hakata ette nägema võimalusi seda väiketootmist (ja ka tarbimist ) paindlikult juhtida...

Läheb juba selle foorumi teemast välja...

[Kalvis]

Tehniliselt on väike võimsusega võrku andmine sama lihtne kui tarbimine (suure võimsusel enam nii ei ole). Point on selles, et seadusandlikult puuduvad igasugused eeskirjad väikevõimsuse jaoks, on vaid suurtootjatele ja nende nõuete täitmine on rohkem kui mõned miljonid. Kui sa täna jaotusvõrku lähed oma murega saad vastuseks, et pole ette nähtud (korra on juba tehtud, peale kindlat EI pole enam viitsimist). Eestis on see reziim vabatarbijana kirjas (max 500 kW ja aastane tarbimine peab olema plussis, kusjuures on lubatud naabriga ka kopereeruda). Ainus reaalne tehniline probleem on võib olla kõrgemad harmoonilised, kuigi see on lahendatav.
Ohutustehniliselt on kõik eeskirjad juba täna olemas, see on montööride viga kui nad enne maandust peale ei pane kui liinile ronivad.

[trebla]

Ma küsiks siis sedapidi - kui ma ise näiteks täna 2 kW külge ühendaksin, kui suur on tõenäosus vahele jääda?

[Kalvis]

Pole vaja sind jahtitagi, uued arvestid elektrit tagasi ei keri.

[trebla]

Pole vaja sind jahtitagi, uued arvestid elektrit tagasi ei keri.

Ma ei tahagi tagasi kerida, mulle piisaks, kui ma saaks oma AC paneeli rahulikult seina torgata, ilma, et mulle selle eest kraesse tuldaks.
Kas tullakse?

Mis puutub elektri hinda, siis sobivalt on siin ühe mehe tänane väide, et pruun elekter maksab juba praegu 1,2 €/kWh ja roheline 0,4 €/kWh:
http://www.kuku.ee/?pid=24&nid=2313&lang=1

PS. Leidsin selle pressiteate madalaima omahinna kohta uuesti üles:
http://www.oerlikon.com/ecomaXL/index.p ... tx_id=7728
oli hoopis 0,5 €/kWp ja pole mitte miski hiinakas vaid soliidne Šveitsi tegija.
Kosutav kuulda ka , et nad kasutavad räni, mitte indiumi ega telluuri - viimaste varud ei pruugi globaalseks buumiks piisavad olla.

[Kalvis]

Kui muundur on tööstuslik siis ei saagi karata, kui on tagatud, et kõrgemad harmoonilised on normis.

[melomaan]

Tehniliselt on väike võimsusega võrku andmine sama lihtne kui tarbimine (suure võimsusel enam nii ei ole). Point on selles, et seadusandlikult puuduvad igasugused eeskirjad väikevõimsuse jaoks, on vaid suurtootjatele ja nende nõuete täitmine on rohkem kui mõned miljonid. Kui sa täna jaotusvõrku lähed oma murega saad vastuseks, et pole ette nähtud (korra on juba tehtud, peale kindlat EI pole enam viitsimist). Eestis on see reziim vabatarbijana kirjas (max 500 kW ja aastane tarbimine peab olema plussis, kusjuures on lubatud naabriga ka kopereeruda). Ainus reaalne tehniline probleem on võib olla kõrgemad harmoonilised, kuigi see on lahendatav.
Ohutustehniliselt on kõik eeskirjad juba täna olemas, see on montööride viga kui nad enne maandust peale ei pane kui liinile ronivad.

Tere,
väikeste võimsustega elektrivõrku tootmisele kehtivad ka standardid millega on enamus prameetreid fikseeritud. Olemas on ka nendele standarditele vastavad seadmed, lähteallikaks tuul või päike vms. taastuvenergia.
Lugupidamisega.

[sashaobrok]

Palun viidake mõni selline täiskomplektne seade, millele külge ühendada paneel või tuulik, mõnes netipoes. Oleks täitsa huvitatud...

[melomaan]

Palun viidake mõni selline täiskomplektne seade, millele külge ühendada paneel või tuulik, mõnes netipoes. Oleks täitsa huvitatud...

Tere,
Eestis viitan sellisele firmale kui Bakeri www.bakeri.ee, pakkumises on SMA inverterid nii päikese kui tuulegeneraatorite lahendustele.
Lugupidamisega.

[trebla]

Palun viidake mõni selline täiskomplektne seade, millele külge ühendada paneel või tuulik, mõnes netipoes. Oleks täitsa huvitatud...

Tere,
Eestis viitan sellisele firmale kui Bakeri http://www.bakeri.ee, pakkumises on SMA inverterid nii päikese kui tuulegeneraatorite lahendustele.
Lugupidamisega.

Tubli, et Eestis keegi asjaga tegeleb.
Hinnaläbirääkimisteks Bakeriga annan siin abiks teise esimesena ettejuhtunud viite.
http://www.solarfachhandel.de/index.php ... t&Itemid=2
Sharp ei kõla just kah kõige halvemini.
Kolapaketi saab kokku niisiis 2,95 €/Wp , Paneelid eraldi tuleks sealt lehelt 2 €/Wp, SMA suurem muundur kuni 0,33 €/Wp
'Paigaldamine on asjasthuvitatule puhas rõõm ise, mille eest võiks veel pealegi maksta
Kui nüüd 3 euriga ostetud Wp toodaks aastas 1 kWh (tegelikult Eestis vähem) , mille muidu peaks ostma võrgult 0,1 euri eest, siis ainuüksi seadmete soetushinna tagasiteenimine võtaks 30 aastat.

Kui seadmete hind kukuks kolm korda (mis arvestades Oerlikoni väljahõigatud 0,5 €/Wp pole võimatu) , siis oleks asjal juba jumet.

Ja ma siiski jääks ka oma ennustuse 0,3 €/kWh aastal 2020 juurde

Nii, et Kalvis - arvestades foorumist jäänud muljet, et Sa igasugu erinevate tehniliste vigurite vastu huvi tunned, olen kindel, et 10 aasta pärast on Sul mõned paneelid kindlasti kodus katusel .


PS
Muidugi kaasneb sellega päevane (ja suvine ) ületootmine.
Kuid just päevane elekter on tarbimiskõvera järgi nõutuim ja seega ka kallim, sestap on vaja teha seadusandja juures lobi, et nad kehtestaksid tipuenergia ostmiseks ka väiketootjale kõrgemad hinnad.

[2korda2]

Kuid just päevane elekter on tarbimiskõvera järgi nõutuim ja seega ka kallim, sestap on vaja teha seadusandja juures lobi, et nad kehtestaksid tipuenergia ostmiseks ka väiketootjale kõrgemad hinnad.

Jah, sedasi on roheline energia tõesti "konkurentsivõimeline".