Melamiinplaadi lõikamine

[kyla]

Millega lõigata melamiinplaati nii, et lõikejälg oleks sirge ning pealmine kiht ei oleks närustatud ?

[arvutihdd]

Platesaag, peenikese ja tiheda hambaga ning muidugi terav.

[Rostfrei]

Mingi õpetus oli ka sae teele maalriteip kleepida ning lõigata läbi teibi.

[Teinekülaline]

-saeketta hamba esinurk peab olema alla 5 kraadi, esinurk on nurk mis moodustub ketta tsentrist hamba tipuni tõmmatud joone ja hamba esipinna vahel. Enamasti on see nurk saeketta pakendil märgitud.
-saeketta sügavus seatakse minimaalseks nii, et ta vaevu materjalist läbi ulatuks
-saeketta hammaste arv peab olema nii suur, et korraga lõikaks materjali min 4-5 hammast, vastasel juhul tekib vibratsioon ja lõikeserva närimine, seega rohkem hambaid parem jälg.
-soovitavalt mida suurem lõikekiirus, seda parem jälg
-puhtama lõike annavad rombikujulise ristlõikega hambad, veidi halvema sellised "murtud" üks vasakule teine paremale jne

[kyla]

Tänud

-saeketta hamba esinurk peab olema alla 5 kraadi, esinurk on nurk mis moodustub ketta tsentrist hamba tipuni tõmmatud joone ja hamba esipinna vahel. Enamasti on see nurk saeketta pakendil märgitud.
-saeketta sügavus seatakse minimaalseks nii, et ta vaevu materjalist läbi ulatuks
-saeketta hammaste arv peab olema nii suur, et korraga lõikaks materjali min 4-5 hammast, vastasel juhul tekib vibratsioon ja lõikeserva närimine, seega rohkem hambaid parem jälg.
-soovitavalt mida suurem lõikekiirus, seda parem jälg
-puhtama lõike annavad rombikujulise ristlõikega hambad, veidi halvema sellised "murtud" üks vasakule teine paremale jne

[-]

Kas on lootust melamiinplaati (ning vineeri) peale platesae ka tavalise ketassaega lõigata? Sae suunamiseks kinnitaks lõigatava plaadi külge pitskruvidega lati. Tulemus peaks olema piisavalt korralik köögimööbli ehitamiseks - või ei saa niimoodi piisavalt sirget serva ja ilusat lõikejälge?

[lMaxl]

Tere, ikka saab. Korralik negatiivse kaldega saeketas umes 1000 eek. Eeldusel, et hea saag ning silm, kõrv ja sõrm eri närvi küljes. Ketas lasta 3-4mm üle lõigatava mat. (Pealistust nõudvad servad saab mont. käigus sättida nii, et puhtamad pooled jäävad nätavale). Kui nimetatud komponentidest ühte pole on mõistlikum det. tellida ja ise monteerida. 16mm melamiin detailid sinu möötude järgi koos pealistusega 250 eek/m2

Max
Puutööd

[-]

Eks ta ole jah... selle saeketta hinna eest jõuaks juba pisema köögi jagu lõigatud materjali kätte. Aga Sa asud vist Tallinnas?

Tartus saab lasta mõõtu lõigata Bauhofis - kas keegi oskab veel mõnda kohta soovitada?

[di20]

Kas on lootust melamiinplaati (ning vineeri) peale platesae ka tavalise ketassaega lõigata? Sae suunamiseks kinnitaks lõigatava plaadi külge pitskruvidega lati. Tulemus peaks olema piisavalt korralik köögimööbli ehitamiseks - või ei saa niimoodi piisavalt sirget serva ja ilusat lõikejälge?

Melmiini lõikamiseks on ikka eraldi saekettad olemas mille nimes ongi, et nad on melamiini lõikamiseks. on olemas ühe külje ja kahe külje melamiinplaadi lõikamise saed. Lihtsalt negatiivse esinurgaga saekettad võivad olla ka suvalised radiaaltõmbesae või eerungisae vms kettad mille kasutamine platesael on ekstreemselt ohtlik. Võimalusi on veel hästi palju aga see selleks.
Platmaaterjali lõikamine platesael latiga on ohtlik. Sael peab kindlasti olema nuga. Teiseks peab latt olema saekettaga parallelne sedasi, et kaugem nurk on ca mm saekettast kaugemal. Suudad sa seda tagada? Kolmandaks muu pole oluline kui ühe külje surumine vastu latti, kui ta sealt eemaldub võib tulla tagasilöök.
Saab ka muidugi lõigata materjali piisava varuga ja hiljem käsifreesiga küljedlatiga sirgeks freesida aga see on parajalt töömahukas ja raskem on saada tükkide täisnurksust.

[-]

Tänud selgituse eest!

Kas sain õieti aru, et ohtlikuvõitu tegevuseks nimetasid platesaega saagimist ning käsiketassae ja latiga lõikamise võib siiski ka keskmine sepik kodustes tingimusetes ette võtta?

Mitte, et ma tahaks proffidelt tööd ära võtta või üritaksin kokku hoida, võtan seda teemat puhtalt hobina. Ning see, et endal on saag olemas ja saab iga hetk vajaliku väikese jupikese ära saagida, on puhtalt mugavuse teema.

[algajast huviline]

Siin mõeldi platesaag + latt. See kooslus ilma noata ohtlik. Kurb tunnistada aga omal nahal kogetud, kuid õnneks jäi nahk terveks.

Ühe latiga ketassaega saagimine on ka paras kunsttükk, sest tald võib ikkagi ühes suunas liikuda. Parem variant on saag panna rakise vahele, mille sees siis sae tald liigub. Või nagu Festool pakub oma ketassaele juhtreelingut.

[vtl]

Platmaaterjali lõikamine platesael latiga on ohtlik. Sael peab kindlasti olema nuga...

Rumal küsimus, aga misasi see "sae nuga" on? Kas ketta taga olev ketta paksune plekitükk, mille külge muuhulgas saetera kaitsekate kinnitub?
Kuna mul oli vaja mingisse liistu soont lõigata, siis sai too tükk maha kruvitud ja rumala peaga pole tagasi pannud.

[lMaxl]

See nuga segab oluliselt töötamist, see tulebki ära võtta ok seellega võib kajakaid visata. Ükski saag, saagimisviis pole iseeneset ohtlik. Ohtlik on inimfaktor selle juures ehk midagi tehtakse valesti.

Max
Puutööd

[di20]

Alles hiljuti oli USAs keiss kus üks töötaja sai 1,5 milj selle eest, et sael polnud nuga ja muud ettenähtud turvavarustust ja juhtus õnnetus.
Nugasid on kahte tüüpi. Või tegelikult on neid rohkem aga ärme lasku detailidesse. nn euroopa tüüpi nuga on ca 1,5mm saekettast madalam ja laseb ka soont lasta.
Plaatmaterjali lõikamine ilma noata on küll puhas hullumeelsus.
Iseeneset kui need kõik tingimused mis ma loetlesin on täidetud pole plaatmaterjali lõikamine ohtlik. Teen seda iga nädal ka latiga. Vahest saen ka ilma noata aga mitte ruudukujulist plaatmaterjali.

[vtl]

Kuna otsest vastust ei saanud, siis küsin üle: kas kõnealune nuga on http://www.vtl.ee/files/tablesaw.jpg punase noolega näidatud detail?
Minu hiina päritolu saag on üsna sarnane pildil olevale, viidatud detail ulatus kettast oluliselt üle ja tipus oli ristipidi tihvt, millele kinnitus plastist kate.

Seega saab sellise konstruktsiooniga saagida ainult materjali läbivalt või tuleb see "nuga" madalamaks lõigata ja plastkattest jäädavalt loobuda. Antud jupi igapäevane peale-maha kruvimine pole antud konstruktsiooni korral niikuinii mõeldav, selleks tuleb pool saagi laiali lammutada.

[di20]

On ju veel võimalus teha ise sama paksust plekist teine nuga.

[vtl]

...Nugasid on kahte tüüpi. Või tegelikult on neid rohkem aga ärme lasku detailidesse. nn euroopa tüüpi nuga on ca 1,5mm saekettast madalam ja laseb ka soont lasta.
Plaatmaterjali lõikamine ilma noata on küll puhas hullumeelsus.
Iseeneset kui need kõik tingimused mis ma loetlesin on täidetud pole plaatmaterjali lõikamine ohtlik...

Tänud igatahes. See noa vajalikkuse teema on asi, millest kusagil ei räägita (koolis/koolitusel ehk, aga asjaarmastajad sinna reeglina ei satu).
Probleem ongi siin ilmselt tootja (või standardite) poolt ohutusnõuetega liialdamises. Kohustusliku terakaitse hoidmiseks on nuga tehtud kõrgelt üle saetera ulatuv, mispeale võetakse mõlemad esimese soone lõikamise eel maha ja jäetaksegi maha. (lMaxl "...See nuga segab oluliselt töötamist, see tulebki ära võtta...")

Leidsin otsinguga muuhulgas ingliskeelse Wikipedia artikli, mis seletab lahti, mis on splitteri ja riving knife vahe ja selgitab detailselt miks ja kuidas tagasilöök tekib.

vtl@läheb nüüd nuga madalamaks lõikama ja tagasi kruvima.

[lMaxl]

Siis saab veel säärase vidina saele paigaldada. http://www.youtube.com/watch?v=LGiYlyo2-eQ

Max
Puutööd

[di20]

Sellist saagi saab osta sellist vidinat eraldi paigaldada ei saa. Aga seda saagi ei müüda euroopas.
Teiseks ei aita see vidin tagasilöögi ja muude ohutustehnika reeglite rikkumise vastu, mida on mitmeid.
Pigem nõuab neid lisavidinaid (kettakaitse jne) töökaitse. Ja see on tegelt väga pikk teema.
Koolis isegi ma ei mäleta, et palju sellest räägiti.
Wiki juhand on hea aga seal peab veel arvestama jõuga mis tõmbab ise seda plaati tagasilöögi alasse. Ehk siis koos piltidega oleks parem.
Vene aja lõpus kui kellus käisin siis oli saega soone laskmine absoluutne tabu. Saega saeti ja sooned freesiti.
Praegu lasen saega sooni spetskettal millega saab kuni 23mm laiuseid sooni lasta.
Eks eestis ongi see probleem, et on kahte tüüpi saage ühed on sellised pisikesed kitsed ja teised suured ja hirmkallid formaatsaed millega saab ainult plaatmaterjali lõigata. Täpistööd nendega teha ei saa.
Ja kui saag ise maksab alla 10 000.- ja kui see originaalkaitse sealt äravõtta ja lisakettakaitse teleskoobiga panna ja see maksab ca samapalju või rohkem siis on see asi paljude kodukasutajate jaoks paigast ära.

[lMaxl]

No on alles loengud? Ikka saab. Iga saega saab õige koha pealt tüki küljest ära. Rääkimatta siis juba formaatsaest.

Max
Puutööd

[di20]

No on alles loengud? Ikka saab. Iga saega saab õige koha pealt tüki küljest ära. Rääkimatta siis juba formaatsaest.

S-ust saia saab alati teha. Ma ju olen näinud kuidas praegu see asi koolis käib. Üks õpetaja teeb treppe. Siis järgatakse sellel sael see trepiaste lõplikku mõõtu ja saag käristab ilusti tagumises otsas pinnud lahti. Saab muidugi panna nagu freesimisel liistu taha aga milline materjali kulu on vähemalt iga trepiga uus liist võtta ja seda tavaliselt ei tehta.
Teine asi kui ma need rakised isegi mingi ilge inseneri töö tulemusena sinna formaatsae külge kinni saaks peaks kõhuli seal saepeal töötama hakkama. Mingit muud varianti ma nagu küll ei näe jne. Pealeselle see saag maksab pool milli.

[lMaxl]

Tinast kulda ikka ei tee. See on tõsi, et iga töö jaoks oma riist ja selili all on mugavam. Jutt käib hobi nikerdamisest kus võimalused piiratud. Jah kes esimist korda saega kokku puutub on need terakaitsed, noad ja muu vajalikud ( kuigi nende pärast enamus õnnetus juhtubki). Kas Teil koolis on saed tehase turvavarustusega, või on sealt midagi puudu...? Kui saag käristab A. nüri, B.vale tera, C. lükkaja liialt tormakas, D. õpetaja. Puutöökojas pole toetamiseks liistu...? Vastus esmapostitajale mel. plaati saetakse altlõike formaatsaega.

Max
Puutööd

[teedukas]

Miks leiutada jalgrattast? Melamiinplaadi lõikamiseks on formaatsaag millel on 2 ketast üks väike madal ketas mis liigub teistpidi lõikab melamiini läbi ja teine suurem ketas lõikab plaadi läbi ja tulemus on ideaalne serv mõlematpoolt.
Kui lõigata vaja siis vaata mu kodukalt andmeid www.mooblimeister.ee

[Kevva9]

Vineeri saab nurgasaega ka

[Algaja 2]

No on alles loengud? Ikka saab. Iga saega saab õige koha pealt tüki küljest ära. Rääkimatta siis juba formaatsaest.

S-ust saia saab alati teha. Ma ju olen näinud kuidas praegu see asi koolis käib. Üks õpetaja teeb treppe. Siis järgatakse sellel sael see trepiaste lõplikku mõõtu ja saag käristab ilusti tagumises otsas pinnud lahti. Saab muidugi panna nagu freesimisel liistu taha aga milline materjali kulu on vähemalt iga trepiga uus liist võtta ja seda tavaliselt ei tehta.
Teine asi kui ma need rakised isegi mingi ilge inseneri töö tulemusena sinna formaatsae külge kinni saaks peaks kõhuli seal saepeal töötama hakkama. Mingit muud varianti ma nagu küll ei näe jne. Pealeselle see saag maksab pool milli.

Formaatsaag on maailma tippklass. Kui ma õieti aru sain, siis väideti, et see on p..k, millega "käristatakse" trepiastmete mõõtu lõikamisel materjalist killud välja. See pole sae süü. On siis lihtsalt vale ketas, vale ettelõikekiirus või midagi sarnast.
Kusjuures on kombeks jah materjali taha riskide vältimiseks tugiliist panna. Seda aga ei panna iga kord uut, vaid liistu lükatakse peale iga lõiget sae poole, et seda siis uuesti mulgustada - kui pole läbiv lõige. Tavaliselt aga on formaatsael juba ristikelgul pandud puidust juhttugi, mis esimese lõikega lõigatakse saega sirgu ja sinna ta eluajaks jääbki. Igal korral toetab ta niimoodi risti saetavat materjali.
Mis puutub teistes postitustes räägitud pikisaagimise kiilunugadesse, siis on see vajalik materjali puhul, mis võib peale saagimist kokku tõmmata. See nuga peab olema 0,5mm paksem kui saeketas ja hoidma saagimise ajal lahti saetee, et materjal ei kiiluks saagi kinni. Sealt võibki nn "tagasilöök" tulla. Ühel pildil kujutatud "hiinaka" kiilunuga aga ei täida nagunii oma otstarvet. Kiilunuga on õhem kui saeketas. Ei tea, kas hiinlastel hakkas metallist kahju või? Olen sellistega saaginud küll. Nendest on rohkem kahju, sest ei lase materjali poolenisti läbi saagida - nt. tappe.