Harjapleki omavahel ühendamine

[rau1]

Jõudu

Probleem järgmine. Rekonstrueeritaval laudal nõuab järelvalve harjapleki valtsimist ühekordse valtsiga. Väidetavalt nõuab RYL 2000 üldse topeltlamavvaltsi.
Samas kõik plekk-katuste paigaldusjuhendid väidavad, et harjaplekk tuleks paigaldada ülekattega ja pole nõutud ka eraldi tihendamist mingitlaadi mastiksi või muuga.
Samamoodi näevad eelpool nimetatud juhendid ette, et harjaplekke ei tuleks üksteisekülge kinnitada, mida valtsimine just teebki.
Kui on 80m harjaplekki, mille tükid on üksteisekülge valtsitud ja paisub antud juhul(eterniitkatusel) katusekattematerjalist oluliselt rohkem soojuse mõjul, siis on pigem minuarust reaalne oht see, et paisumine ajab pleki kõveraks või lõhub valtsühenduse.
Kui paigaldada harjaplekk ülekattega 100mm, siis liiguks harjaplekk üksteise suhtes nagu jumal juhatab kuid harjaplekk ei hakkaks moonduma. Ülekattega paigaldades igasugu mastiksite ja silikoonidega mässamine on nii kui nii küsitav, sest kui kaks plekki üksteise suhtes liiguvad, siis mõne aastaga rebib plekk ikkagi end tihenduse küljest lahti. Jätaks(olen ka siiamaani jätnud) üldse harjapleki tihendamata ja pigem panustaks sellele, et järgmine plekk kataks eelmist kogu 100mm ulatuses tihedalt üksteise vastas olles(veel raskem läbi ronida mööda horisontaalset pinda).

Igatahes mul on tekkinud olukord, kus järelvalve on tõenäoliselt väga pädev ja ettenägelik ja oskab antud valtsimist kaitsta, kuid ise jään natuke hätta temaga vaidlemisel ja tundub, et pingutab natuke üle lihtsalt ühe väikese(saan aru, et katuse juures siiski väga olulise) asjaga?!
Keegi oskab konkreetsed RYL 2000 nõuded välja tuua?

Raul

[maik]

Tra. ma ei või, ema anna padruneid.
Ons sellel järelvalvel üldse mingi ettekujutus kuidas valtsitakse plekki?
Eterniidi peksad lihtsalt pilbasteks kui valtsi kokku lõõd.
lollus m3.Ma arvan, et see järelvalve on liiga palju koolis või siis vastupidi liiga vähe seal viibinud.Jääb ka kolmas variant, et
äkki oled tal lihtsalt hammaste vahel ja tahab sind peedistada.

[erks]

Võta ühendust, seletan ,kuidas me Norras teeme http://www.plekksepp.pri.ee/

[rau1]

RT kaartidest koopia, kui kedagi huvitab - http://www.hot.ee/rauljogi//2737_0001.pdf

Selle järgi on võimalusi on kaks:
1) pinalvalts. Võib-olla seesama, millest erks eespool rääkida plaanis? Pidi kunagi meilile panema oma lahenduse. Igatahes pole selline valtsimine ka kerge, sest kui plekiotsale painutuspingis selline kuju anda, siis harjaplekiks vormides ei suru sinna nö valtsi enam midagi sisse(pressib nurgakohad ikka väga väga tihedaks)!? Või kuidas teie seda ette kujutaksite?
2) alusriba ja tihendatud pikiühendusega. Eriti pakub huvi just see viimane. Mille kuradi pärast on see etem kui tihenduse ja ülekattega harjaplekist? Rohkem sõlmi sellises lihtsas asjas tähendab tavaliselt lisaohtu, et midagi järgi annab. Mis süsteemiga seda alusriba kinnitama peab kui omavahel harjaplekki nkn ei saa jäigalt ühendada?

Soome nõuded, milledesse ma eriti varem polegi nii väga süübinud - keegi pole sarnase väikese ja minujaoks endiselt natuke mõistusevastase(nkn tuleb harjatihend ka alla) asjaga varem norinud.

Kusjuures järelvalve ei teadnud varem ise ka mida täpselt tahtis - rääkis topeltvaltsinõudest ja siis justkui "tuli vastu" ja lubas ühekordset valtsi. Tegelikult on tibake teistmoodi valtsiga tegemist.

[Külaline]

Pinalvaltsil lõikad pikipainete kohale sälgud sisse äkki? Valtsi veekindlus muidugi kannatab siis...

[Külaline]

Mis katusega ylde tegu on?

[Külaline]

Pinalvaltsil lõikad pikipainete kohale sälgud sisse äkki? Valtsi veekindlus muidugi kannatab siis...

Kas see sälgutamine on kohalik, ise välja mõeldud, rats?

Raulile muidugi edu...mõistus ja võim hästi ühe mütsi alla pole kunagi mahtunud! Plekitööd on lihtsalt nii spetsiifiline eriala, et ehitusinseneridki ei suuda seda hõlmata, eriti veel siis kui asi puudutab meite põhjanaabrite koolkonda.

taastaja

[Külaline]

Pinalvaltsil lõikad pikipainete kohale sälgud sisse äkki? Valtsi veekindlus muidugi kannatab siis...

Kas see sälgutamine on kohalik, ise välja mõeldud, rats?

taastaja

Nähtud selliseid sälgutatud valtse harja-, seina- ja parapetiplekkidel. Suht võimatu on sellist valtsi muidu ju kokku ajada..

Parim harjaplekk saaks muidugi nii: väänad harjaprofiili, siis otstesse topeltlamavalts, lükkad plekid kokku, lööd tihedax, painutad valtsi harjapleki profiili kujulisex tagasi...Ja peale sellist tööd kruvidega kinni:D

[Külaline]

Pinalvaltsil lõikad pikipainete kohale sälgud sisse äkki? Valtsi veekindlus muidugi kannatab siis...

Kas see sälgutamine on kohalik, ise välja mõeldud, rats?

taastaja

Nähtud selliseid sälgutatud valtse harja-, seina- ja parapetiplekkidel. Suht võimatu on sellist valtsi muidu ju kokku ajada..

Parim harjaplekk saaks muidugi nii: väänad harjaprofiili, siis otstesse topeltlamavalts, lükkad plekid kokku, lööd tihedax, painutad valtsi harjapleki profiili kujulisex tagasi...Ja peale sellist tööd kruvidega kinni:D

Miks peab siis üldse neid valtsidega ühendama. Topeltvalts ei allu hästi temperatuurist tulenevale joonpaisumisele. Lihtsam oleks teha see 30 jm siis juba ühes tükis, ehk!?

taastaja

[erks]

..... Suht võimatu on sellist valtsi muidu ju kokku ajada..

Miks võimatu? Julgen vastu vaielda. Just selliseid valtse kasutatakse väga laialt nii Rootsis, kui ka Norras.Sellise valtsiga paigaldame kõik harja-, viiluplekid, parapetid kui ka neeluplekke on selliselt nõutud .Selle valtsiga koostatakse ka kaarkatuse otsaplekid.Pole siin midagi võimatut, lihtsalt igal tööl on oma nüansid ja võtted.

[Külaline]

..... Suht võimatu on sellist valtsi muidu ju kokku ajada..

Miks võimatu? Julgen vastu vaielda. Just selliseid valtse kasutatakse väga laialt nii Rootsis, kui ka Norras.Sellise valtsiga paigaldame kõik harja-, viiluplekid, parapetid kui ka neeluplekke on selliselt nõutud .Selle valtsiga koostatakse ka kaarkatuse otsaplekid.Pole siin midagi võimatut, lihtsalt igal tööl on oma nüansid ja võtted.

Aga anna vihjeid, kuidas sa ajad kokku nn. pinalvaltsi, kui valtsi ristipainde kohal pressib plekk end kokku..

[maik]

Lugedes tähelepanelikult teema-algataja esimest postitust selgub, et tegemist on rekonstrueeritava laudaga ja eterniit katusega.
Nu lihtsalt ei sobi kokku laut-eterniit ja valts-plekk.
Kahtlen kas eelarve kannataks otsida pädevat pleku-meest kes seal katusel paar päeva kolgiks samas kui terve ilm on töötuid turvamehi täis kes paneks selle harjapleki lihtsa ülekattega poole-päevaga paika.
Kumb variant oleks ratsionaalsem ja ajurakke säästvam?
Skandinaavia ehitus-traditsioonid erinevad väheke meie ew kehtivate arusaamistega, raske õelda kas heas mõttes vai halvas.

[erks]

Aga anna vihjeid, kuidas sa ajad kokku nn. pinalvaltsi, kui valtsi ristipainde kohal pressib plekk end kokku..

Ei ole minu asi siin hakata seletama pleki valtsimist. Olen seda tööd teinud 18 aastat ja olnud pigem praktik kui teoreetik.Võta tükk plekki ja katseta.

[sisselogimata-rau1]

Loomulikult usun, et on täiesti teostatav asi ka nö pinalvalts kogenud plekksepal, aga ma ei taha 140jm harjapleki valtsimise eest maksta lihtsalt.
Siin üks näide ka, mis ma mõni moment painutuspingi taga proovisin - http://www.hot.ee/rauljogi//Pilt636.jpg
Ristivalts muudab nurga nii tihedaks, et sinna ei suru inimlikult enam midagi vahele. Ja kui jõud mängu võtta, siis surub alumise osa kujust välja ja selle tagasimudimine isegi plekksepal on peavalu minuarust. Sellest otsa eelvaltsimisest(painutuspingi all) enne harjaplekile kuju andmist ei pääse ka plekksepp(?). Igasugune sälgutamine on juba minupoolt täiesti välistatud - siis kaotame selle valtsimise mõtte ära.
Vaatan järgmine nädal edasi.

[Vello Valts]

Arvaks ka , et läbiljooksu kohapelat kõlbab vabalt ka ülekate (laudal). Või on kogemuste kellegil et harjaplekkist jookseb vesi sisse kui on mõistlik ülekatte. Valtsimist on võimalik teha vähemalt kolme moodi, aga selleks peab kindlalt puitalus harjal olema kuhu plekk paigaldada. Plekki kinnitus ongi see kõige suurem probleem seal katusel.
Aga korralikul ehitusplekki paigaldamisel ei tohiks olla lõikeservi, ehk valltsimata servad. Kahjuks meil puuduvad täielikult ehitusplekki paigaldamis eeskirjad ja tavad. On ainult tootja paigaldus juhised aga see pole juu mingi eeskiri.
Probleemi algatajale. Kui järelvalve tõesti nõuab valtsi, siis tee ühekordne lamav valts. Aga selleks pead plekki enne sirgeks väänama ja alles katusel (kui 2 plekki ühendadud) harja nurga sisse vajutama. Kuni 2m pikkade plekkidega ei toimu ka olulist paisumist temperatuurist. Kui just vaske ei paigalda sinna.
Hea kuulda, et järelvalve nõuab midagi sellist aga kahju et vales kohas teeb seda. Huvitav kas järelvalve seltsimehed ka teemakohast koolitust saavad? Pole veel pädevat plekkitööde järelvalvet näinud.

[Külaline]

Kusjuures ju vahet tegelikult pole ülekate vs pinalvalts veepidavuse seisukohalt, või mis? Ainus pluss on pinalvaltsil varjatud kinnitamise võimalus.

[Külaline]

Aga anna vihjeid, kuidas sa ajad kokku nn. pinalvaltsi, kui valtsi ristipainde kohal pressib plekk end kokku..

Ei ole minu asi siin hakata seletama pleki valtsimist. Olen seda tööd teinud 18 aastat ja olnud pigem praktik kui teoreetik.Võta tükk plekki ja katseta.

Aga seleta, palun..See koht siin ongi ju seletamise jaox? Ega ma su tööd sellega käest ära ei võta, kui tean, kuidas pinalvaltsi kokku aetaxe:) Nurga all lõigatud tüvikoonuse pinnalaotuse valemit ma ju ei taha..

[Vello Valts]

Valts ühendus ka parem kuna mastiksi või silikoniga tihendamisel väga pikka pidu pole. Aga see läbilaske võimalus siiski väga väike. Kõige probleemsem koht on eterniidi ja harja vahe, eriti talvise tuisuga. Kui puudub aluskate. Olen näinud eterniidi kaare täitmist harjal tsemendiga.

[Külaline]

....... Kahjuks meil puuduvad täielikult ehitusplekki paigaldamis eeskirjad ja tavad. On ainult tootja paigaldus juhised aga see pole juu mingi eeskiri......

See on jah kahjuks, aga üksiku objekti lõikes on võimalik seada mis iganes tingimusi, mis iganes normidega.

Vabariigi Valitsuselt ja haridus ministrilt võiks ehk aru pärida, miks siiani sellist asja meile ei õpetata? Ja ei pea keegi siin sulle neid töövõtteid vabatahtlikult selgeks tegema. Kui ise ei mõista, siis telli see teenus ja ära roni neile objektidele, mille nõuded üle võimete käivad. Karmid sõnad, aga selline norm peaks olema elementaarne.


taastaja