PALKMAJA SOOJAPIDAVUS?

Joel · Lugemata postitus Postitas **Joel** » 22 Mär 2004, 23:25

Tere! On plaan ehitada palkmaja,aga olen kuulnud,et soojapidavus pidi kehvapoolne olema,ja talvel pidavat väga kõvasti kütma,et sooja saada.Millist küttesüsteemi tasuks paigaldada u 150 m2 palkmajja.
<BR> Oskab ehk keegi nõu anda?
<< palkmaja soojapidavus <<<

rein · Lugemata postitus Postitas **rein** » 23 Mär 2004, 18:16

Võimalus on ju paigaldada lisasoojustus. Palkmaja puhul ei ole suurt vahet kas seest või väljastpoolt. Kütteks soovitaks siiski korralikku glasuurpotist ahju.

Jüri · Lugemata postitus Postitas **Jüri** » 29 Mär 2004, 22:25

Kahekordne palksein ja ei minkit muret.

Soome mall · 09 Apr 2004, 18:50

Soomes peab panema palkmajale sisse või välja paksu (min 25-30 cm) põlemiskindla soojustuskihi, juba tuleohutust silmas pidades. Sellisel majal soojapidavusega ka probleeme pole!

karuott · 12 Apr 2004, 01:12

Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.

Andrus · Lugemata postitus Postitas **Andrus** » 12 Apr 2004, 23:10

Tuttav kolis 2003 sugisel sisse talve elas ära on üldiselt rahul. hooldust tuleb jälgida seoses vajumisega. Tema kasutab elekter õhk. Ps palkide min läbimõõt on 340mm.

sven · Lugemata postitus Postitas **sven** » 26 Mai 2004, 18:21

olen 3 aastat palkmajas, mille ise ehitasin, elanud (120 m2) Külma peab palkmaja, mis korralikult ehitatud VÄGA hästi. Mul on korralik ahi ja pliiti pidin talve jooksul loetud korrad kütma. Kui sul tuleb 2 korrust vaata, et õhk pääseks vabalt ringi liikuma. Mingi lisasoojustuse järgi mina vähemalt vajadust pole tundnud. Väga külmadel päevadel lülitasin el. radika toeks - siis, kui 8st tunnist kauemaks ära jäin.

piip · Lugemata postitus Postitas **piip** » 19 Apr 2005, 13:52

telli õigete tegijate käest käsitööna valmistatud maja{näiteks meilt} ja unusta külma probleem.korralik palkmaja on kümme korda etem kui mingi tänapäevaste vahenditega ehitatud maja.

Külaline · 21 Apr 2005, 11:17

Mis firma te olete ja mida täpselt pakute.Meil on ka pllanis lähiajal maja ehitama hakata.Ootame huvitvaid pakkumisi

Juunior

Tjah ärge ostke elamiseks 20-cm ümarpalgist nn. pliiatsmaja.Kahel palgil jääb kokkupuutepinda ca 8 cm,seda on ikka väga vähe.

Külaline · 30 Sept 2005, 11:03

[soojapidavus on täitsa ok kui palkide vahel on korralik vill aga selleks peab olema hästi valmistadud varuga palk maja .alati võib ka seest sooiustada ning küpruk peale .et sooja pärast pole mõtttet põdeda......

luua kooli 4kursus

Külaline · 30 Sept 2005, 12:13

Milline vill on korralik?Kas tavaline takk ei aita?

malviine · 15 Nov 2005, 14:30

rein kirjutas:Võimalus on ju paigaldada lisasoojustus. Palkmaja puhul ei ole suurt vahet kas seest või väljastpoolt. Kütteks soovitaks siiski korralikku glasuurpotist ahju.

kui palkmaja lisasoojustama hakata seest (või väljast) siis kaob palk sinna vahele ära ju ometigi?!
mis mõtet siis üldse palkmaja teha on

taastaja · 15 Nov 2005, 14:48

Mis mõtet siis jah palkmaja teha?Ühekordne palksein ju tänapäeva mõistes sooja es pea.

palkmajaehitaja (tööline) · 19 Nov 2005, 20:34

Seina palk olgu 30 cm diameetriga peenemalt poolt, kui palgid on ikka sirged siis jääb vara piisavalt (15-20cm). Vara vahele panna loodusliku linavilla.
Tähtis on ehitamise kvaliteet - kui juba ehitamise järgus on seinas praod ja vahed siis hiljem pole ka midagi head oodata.
Kõige tähtsam on materjali kvaliteet. Sitast saia ei tee. Palk peab olema talvine ja aasta jagu seisnud. Töötan firmas kus kliendile väidetakse et palk on kuiv ja talvine kuid tegelikuses on tegemist täiesti värske palgiga.
Ühesõnaga usalda aga kontrolli. Ennem kui maja kuskilt tellite tehke kõvat kodutööd. Käige vaatamas firma maju mis on juba paar aastat valmis ja rääkige inimestega kesseal elavad.

A muidu soovitan st palkmaja

Veiks · Lugemata postitus Postitas **Veiks** » 07 Juun 2006, 09:48

Aga kumb on parem, st. soojapidavam(ilma soojustuseta), kas:
Massiivpuidust 140 x 180 mm
või
Liimpuidust 113 x 180 mm

Palgi profiilid on näha siin: kliki siia

Vähe täpsemalt rääkides on plaan teha kivimaja (laud voodriga kaetud) u. 140 m2. Aga kuna ehitusloa saamine alles pooleli ja tundub, et sellega läheb veel vallas aega. Siis praeguste plaanide kohaselt sooviks enne talve saada elumaja niikaugele, et seinad püsiti, katus peal, uksed ja andad ees.
Ning samas on plaan teha saun eraldi elumajast, täpsemalt on välja vaadatud see saunamaja: kliki siia. Ning tekkis mõte üks talv saunamajas ära elada ja järgmise aasta kevadest tegeleks jälle elumaja valmis tegemisega. Mõte tuli siis sellepärast, et ei soovi üürikorteri üüriraha "niisama" kellegile jagada, kui nagunii saunamaja eraldi tegemine plaanis ning arvatavasti elumaja see aasta valmis ei saa.

Taastaja

Loomulikult paksemad palgid. On teil siis palju ehitajaid käepärast, et nii kiiresti need ehitused kerkiksid? Minuga on küll nii olnud, kui arvan, et kulub aasta ehitusele, siis läheb ikka kolm!

Külaline

Taastaja kirjutas:Loomulikult paksemad palgid.

Mõtlesin, et äkki on nati õhem liimpuit sama soe või soojem, kui paksem massiivpalk.

Taastaja kirjutas:On teil siis palju ehitajaid käepärast, et nii kiiresti need ehitused kerkiksid? Minuga on küll nii olnud, kui arvan, et kulub aasta ehitusele, siis läheb ikka kolm!

Ei tea millega sina tegeled aga mul vanematel sai sama kiirelt valmis nagu eelnevalt kirjutasin. Ühel aastal sainad püsti ja katus peale jne. ja järgmise aasta suvega maja valmis ning sügisel sisse.

Neid element-/moodulmaju ehitatakse vapse mingi 6 kuuga võtmedkätte variant.

MeelisKR

Tea kuidas see liim seal puidu vahel selle soojapidavust küll tõstab??? Puidul on ikka puidu soojapidavus ja on see siis massiiv või liimpuit pole ju vahet.
Aga ise olen kah oma palkmajakeses viimased 2 talve elanud ja olen igati rahul. Kütame ahju, kamina ja soojamüüri/pliidiga. Pinda on ligi 160m2, sellest ligi pool on katusealune. Palgi paksus on min 30cm ja tappidesse kuivanud pragusid oleme ikka takuga tihendanud. Põrandad on alt tuulutattavad ja soojad. Õhk toas tänu ahjuküttele on alati värske -- puudub sundvendi vajadus. Puid kulus talvega 15 m3 mis sellise suurusega maja puhul on normaalne. Arvestades, et pere on suht soojalembene ja alla 23 kraadi eriti temperatuuri ei lastud.
See tänapäevase ehituse jutt hakkab juba vastu ja ise mingis vahuplokk majas, penoplasti ja laminaatide vahel küll enam elada ei tahaks.

jaanoun

Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.

jah õige eks ju purgis kus õhk üldse ei liigu on ju mudugi parem elada... tonn penot ja suured 2x2m klaas paketid... muide, ust ei tohi tugevasti kinni panna muidu ülerõhk lõhub klaasi ära

mel777 · Lugemata postitus Postitas **mel777** » 07 Mai 2007, 21:39

jaanoun kirjutas:
Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.
jah õige eks ju purgis kus õhk üldse ei liigu on ju mudugi parem elada... tonn penot ja suured 2x2m klaas paketid... muide, ust ei tohi tugevasti kinni panna muidu ülerõhk lõhub klaasi ära

tee endale selgeks, et mingi "hingav" palkmaja EI TAGA piisavat ventilatsiooni siseruumides, vaid selleks on olemas ventilatsioonisüsteem.

MULK · Lugemata postitus Postitas **MULK** » 18 Mai 2007, 17:18

mel777 kirjutas:
jaanoun kirjutas:
Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.
jah õige eks ju purgis kus õhk üldse ei liigu on ju mudugi parem elada... tonn penot ja suured 2x2m klaas paketid... muide, ust ei tohi tugevasti kinni panna muidu ülerõhk lõhub klaasi ära
tee endale selgeks, et mingi "hingav" palkmaja EI TAGA piisavat ventilatsiooni siseruumides, vaid selleks on olemas ventilatsioonisüsteem.

sa oled päris rumal ehitusmees....mina elan palkmajas...kui on korralikult soojustatud pole külma kuskil...meil on vahel lina ja vill on akendel.....palk on21...tegija on oü ranotex,põlva ja kõik kiidavad

mel777 · Lugemata postitus Postitas **mel777** » 19 Mai 2007, 21:22

MULK kirjutas:
mel777 kirjutas:
jaanoun kirjutas:
Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.
jah õige eks ju purgis kus õhk üldse ei liigu on ju mudugi parem elada... tonn penot ja suured 2x2m klaas paketid... muide, ust ei tohi tugevasti kinni panna muidu ülerõhk lõhub klaasi ära
tee endale selgeks, et mingi "hingav" palkmaja EI TAGA piisavat ventilatsiooni siseruumides, vaid selleks on olemas ventilatsioonisüsteem.
sa oled päris rumal ehitusmees....mina elan palkmajas...kui on korralikult soojustatud pole külma kuskil...meil on vahel lina ja vill on akendel.....palk on21...tegija on oü ranotex,põlva ja kõik kiidavad

paistab, et sind pole normaalse ajutegevusega õnnistatud .. mina rääkisin ventilatsioonist - vastuseks tuleb mingi soojustamise mula ..

jaanoun

mel777 kirjutas:
MULK kirjutas:
mel777 kirjutas:
jaanoun kirjutas:
Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.
jah õige eks ju purgis kus õhk üldse ei liigu on ju mudugi parem elada... tonn penot ja suured 2x2m klaas paketid... muide, ust ei tohi tugevasti kinni panna muidu ülerõhk lõhub klaasi ära
tee endale selgeks, et mingi "hingav" palkmaja EI TAGA piisavat ventilatsiooni siseruumides, vaid selleks on olemas ventilatsioonisüsteem.
sa oled päris rumal ehitusmees....mina elan palkmajas...kui on korralikult soojustatud pole külma kuskil...meil on vahel lina ja vill on akendel.....palk on21...tegija on oü ranotex,põlva ja kõik kiidavad
paistab, et sind pole normaalse ajutegevusega õnnistatud .. mina rääkisin ventilatsioonist - vastuseks tuleb mingi soojustamise mula ..

teema kah muidugi palkmaja soojustus mitte ventilatsioon... anna andeks et siin palkmaja soojustusest räägitakse

põssa · 01 Sept 2007, 00:58

mel777 kirjutas:tee endale selgeks, et mingi "hingav" palkmaja EI TAGA piisavat ventilatsiooni siseruumides, vaid selleks on olemas ventilatsioonisüsteem.

Vaata, kulla spets. Ma seletan hästi aeglaselt.

Palkmajas elavad inimesed ja sinna peab õhku juurde tulema. Kui sinna õhku juurde ei tule, siis inimesed lähevad näost siniseks ja lämbuvad ära. Õigus?

Nii, kui nüüd palkmaja kütta ahjuga, siis läheb koguaeg päris kõva õhuvool korstnast üles. Majja tekib niimoodi alarõhk - õhku jääb majas sees koguaeg vähemaks. Nõus?

Kuna aastasadu on inimesed palkmajades elanud ja ei ole teps mitte ära lämbunud ja ei ole ka aknaid-uksi koguaeg lahti hoidnud (suured avatavad aknad on üldse hiline leiutis ja uksed hoiti talvel ka ikka kinni, usu mind), tuleb järeldada, et palgipragudest imbub alarõhulisse ruumi just nii palju värsket lufti sisse, kui vaja. Või kuidas?

Ja mis soojuskadu puutub, siis pole mitte mingit vahet, kas sul on praokil aken, lahti miski 100mm auk seina sees või puhub palgipragudest summaarselt sama kogus külma õhku sisse.

Võtke 30 cm, veel parem 40 cm palkidega maja, tehke korralikud küttekolded, toppige takku nii palju kui vaja ja ärge närveerige soojustuse pärast. Voodrilaud on hoopis selleks, et palk ära päikese käes ära ei põleks või jäätumine-sulamine väljaspool pragusid sisse ei teeks. Kui on maja mingitest roigastest ehitatud - vabandage väljendust - siis muidugi ei pea see sooja. Puit, nagu iga materjal peab sooja ainult siis, kui seda piisavalt paksult on. Minu arust ei ole siin midagi imelikku

Ja muidugi on õigus neil, kes ütlevad, et füüsikaseaduste järgi tuleb külm sisse alt ja soojus läheb välja ülevalt. Ehk siis põrandate ja lagedega tuleb tegeleda, mitte ainult seina vahtida.

Kui ikka on vaja soojustada, siis on raudne reegel see, et probleemiks ei ole mitte niivõrd niiskus, mis väljast tuleb (vihm), vaid niiskus, mis SEEST tuleb (hingeaur jne). Seda niiskust võite talvel imetleda udustel aknaklaasidel, kus sedatargad mehed nimetavad kondensaadiks. See peab leidma tee majast välja. Kui panna välisvoodriks midagi, mis niiskust läbi ei lase, näiteks penoplast või tõrvapapp, siis koguneb too seest tulev niiskus sinna taha ja jääbki sinna taha.

Kujutage ette, et teie maja soojustus on seestpoolt niisama niiske, kui köögiakna klaasid supikeetmise ajal. Kui nii läheb, siis varsti ei ole teil enam midagi peale selle peno või tõrvapapi, sest palgi söövad meie väikesed sõbrad, kes soojust ja niiskust armastavad, ära.

Hoidkem tervet mõistust ja pidagem meeles füüsikaseadusi ja tegelikult on kõik lihtne

Ehitusfoorum