Vesi põrandaaluses klaasvillas

[Andres_]

Juhtus nii, et tehnilises ruumis sattus põrandale liitrite kaupa vett (vist siiski vähem kui 10 L). Ja kuna kohe ei märganud, siis jõudes see ka puitpõranda alla villa sisse voolata.
Tegemist plaatvundamendile ehitatud palkmajaga. Betoonil tõrvapapp, siis 20 cm klaasvilla (4*5cm), 5 cm õhuvahet ja laudpõrand.
Kas vesi aurab sealt mõistliku aja jooksul (enne kui puit mädanema hakkab) või tuleks põrand lahti võtta?
Põrandasse on õnneks tehtud luuk (30x100 cm), mille kaudu pääsesin vaatama, missugune olukord seal on. Suurem osa vett läks põranda alla luugi lähedal.

Alumine kiht klaasvilla (5cm) on tilkuvalt märg.
Tõrvapapil on madalamates kohtades veeloigud.

Tagantjärgi pole mõtet targutama vist hakata, miks ehitaja maja sellise tegi. Tähtsam on, mida sellise olukorraga peale hakata?

Otsisin analoogselt probleemi siit foorumist aga esimese hooga ei leidnud.
Ärge väga kõvasti lööge, kui teema korduvalt üleval olnud.

[Külaline]

Eks sa küsi nüüd ta käest, et kas jõuab mõistliku perioodi jooksul välja kuivada? Pead ehk kuidagi tuult peale laskma, siis vast tõenäosus suurem.
See vaatlusluuk on siis kuskil põranda keskel. Küsin selle pärast, et kui põrand on selliselt ehitatud (külmale betoonplaadile on paks kiht soojustust seest peale pandud) Et kas oled vaadanud, kas talvel siis iseenesest vett sinna soojustuse alla ei teki?

taastaja

[Külaline]

Tere. Tänu sellele 10 liitrile veele saab vähemalt üks inimene jälile tõsisele probleemile - põrand on ehitatud nii, et seal jääbki vesi nirisema. Ja mitte see 10 liitrit, vaid pidev kondensvesi. Ja mitte talvel vaid just nüüd - suvel. Järjekordselt eksitud soojustamise põhireeglite vastu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Andres_]

Kätt sinna villa alla ajades on märg ja tükati loikkus ainult see ümbrus, kus vesi põranda alla voolas. Nii meetri ulatuses. Kaugemal pole niiskust tunda. See koht jääb välisseinast eemale. Talve hakul sai välisseina äärne põrand ka lahti võetud ja uuritud, milline on sealt veetud veetorude soojustus. Vill oli kuiv. Ainult välisseina alune kõrgem vertikaalne vundamendiosa, mis ka tõrvapapiga kaetud, tundus külm ja ehk veidi ka niiske.

Küsimus Alar P.-le: missugune oleks pidanud see õige põrand ehitatud olema?
a. ilma tõrvapapita
b. ilma klaasvillata
c. ilma tõrvapapi ja klaasvillata.
d. tõrvapappi ja klaasvillaga, aga kõige ülemistes kihtides aurutõke, musta põranda ja pealmise põrandakatte vahel? Servad lahti või tihedalt vastu seina?

[Külaline]

Tere. On üks väga tähtis reegel - soojustamine käib välispidiselt. (Seespidine on ka võimalik, aga tehniliselt komplitseeritum). Seega peaks olema betoonpõranda all soojustusmaterjal (XPS, vahtklaas, ..) , siis on betoon toatemperatuuriga enam vähem samas suurusjärgus ja pole kondensiprobleemi. Sisemine soojustus (betoonist seespool vill) on selle põhimõtte jäme rikkumine. Aurutõke põrandal on riskantne - antud juhtumi korral isegi vastunäidustatud. Kaitsta tuleb konstruktsiooni altpoolt tõusva niiskuse eest enne soojustusmaterjali ehk xps all hydro, mis on paigaldatud betooni peale. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[sashaobrok]

Antud juhtumi takkajärgi parandamise tulemus võiks siis olla nii: betoon,tõrvapapp,XPS,betoon,hüdro,plaadid-vuugid vms...