Krohvi peale kivide 'kleepimine'

[Rutt]

Kasvuhoone vundament on telliskividest, plaan see kenamaks krohvida. Aga kas on võimalik krohvi sisse lapikuid maakive 'kleepida'. Kasvõi väikseid lutsukive kui suuri ei saa.. Või selleks on ikka vaja mingit plaatimissegu?

[Andresto]

Tere!
Jah, selleks ikka pigem plaatimissegu, mis sobilik välistingimustes (vee ja külmakindel) näit. Ceresit CM 17.
Kasutad vastavalt tootejuhisele!
Andres

[Külaline]

Krohvitud seinapinnast on välja ehitatud puidust väljaehitus. (veranda) Plaan on see katta(kleepimise teel) õhukese ja vabakujulise looduskiviga. Kas vineeri või mõne muu plaadi peal on see võimalik. On kellelgi praktilisi kogemusi?

[murmet]

Tsement-kiudplaat Luja (Minerit) on üks sobivatest variantidest.

[Robi 1]

Ma ütleks Rutile seda, et mõtekas oleks jah need kivikesed plaatimisseguga kinnitada ja lasta kuivada aga ülejäänud vahed ikka krohviseguga.

[vuuk]

Kui vaadata, mis ajal Rutt on postitanud, siis kas mitte Katuserobi hiljaks pole jäänud oma nõuandega... Pealegi, miks just krohvisegu sinna kivide vahele? Oleks huvitav lugeda põhjendust

Krohvitud seinapinnast on välja ehitatud puidust väljaehitus. (veranda) Plaan on see katta(kleepimise teel) õhukese ja vabakujulise looduskiviga. Kas vineeri või mõne muu plaadi peal on see võimalik. On kellelgi praktilisi kogemusi?

Õhukese ja vabakujulise looduskiviga analoogse töö kogemus olemas. Näiteks, vaadake lingil oleval kodulehel: http://www.wuuk.ee/puhasvuuk2.html parempoolsel pildil.
Ainult et puidu baasil plaati (vineer, OSB) aluspinnaks ei soovitaks kasutada kuna selle paisumine niiskuse toimel (+ nakkeküsimus)võib probleeme tekitada. Alusplaadiks soovitaks mingit tsement-kiudplaati, mis sobiks välistingimustesse ja mida niiskuse toime märkimisväärselt ei mõjuta. Kleepimisseguks sobib näiteks hästi Andresto poolt ülalpool nimetatu (Ceresit CM-17), mis sobib hästi välistingimustes ja tootja andmetele tuginedes omab ka sitkust. Ceresit CM-17-ga kiviplaatide kleepimise kogemus ka olemas. Vuukimiseks soovitaks mingit muud segu, aga see juba sõltub kivimaterjalist ja kliendi maitsest.

[vuuk]

Lisaks veel, olen teinud ka niisuguseid lahendusi, vt: http://www.wuuk.ee/vunda2.html
Ülemine pilt : laotud väikesemõõdulistest kivigiljotiiniga lõhestatud põllukividest. Tulemus võib olla väga erinev ja omanäoline. Võib valida erinevat värvi kive, või ühetoonilisi... .Vuugid olen sobitanud võimalikult ühemõõtmelisteks 1...2cm. korralikult vuukinud siledaks, tihedaks,ühtlaseks. See on oluline eriti välitingimustes, et vesi ei poeks müüritise sisse ja külm ei hakkaks lõhkuma.
Alumisel pildil on tegemist Ungru müürikiviga, mida tootja müüb tegelikult suurte kivilahmakatena. Kuna oman vastavaid töövahendeid ja kogemusi, siis suudan neist teha ka õhukseid müüre ( näiteks paksusega 5...10cm, mis on nõuetekohase kivivoodri paksus fassaadide puhul) Kogemus on näidanud, et klient on sellega materjali m2 hinna pealt kõvasti kasu saanud, sest tekitan ligi poole matrjalist juurde.
Lisainfot leiate kui sirvite kodulehte www.wuuk.ee
Need lahendused muidugi nõuavad vundamendi olemasolu.

[Robi 1]

Sarnaseid teemasid tuleb iga nädal ette.
Põõraks tähelepanu sellele, et vundamentti ei tohiks krohvida väga tugeva seguga, mis kergesti niiskust välja ei lase. Kõva segu võib põhjustata kogu vundamendi lagunemise, sest niiskus ei saa seest välja, ning jäätub külmade saabudes.Eriti ohtlik on paekivi krohvida, millegi muuga kui lubikrohviga. Aastate jooksul olen neid asju oma silmaga näinud, et terve suur maja on tsement krohvist puhtaks pekstud ja asendatud lubikrohviga, mille järel kadusid ka probleemid( suured praod seintes). Krohv ja vuugid peaksid olema alati, pehmemad kui muu seina materjal ja niiskust välja laskma, ning kaasa mängima.Andunud spetsialisid räägivad, et tsementti ei tohiks üldse kasutada lubikrohvis, lubatud aga on tavaliselt 10%lubja kogusest.

[Külaline]

Tere. Päris nii ikka ei ole, kui tahaks teha hästi ja õigesti. Kõigepealt selleks, et vundament kestaks tuleks alustada hydroisolatsiooniga. Kui hydroga ühele poole saadud, siis on lootust ka sellele, et vundament saab kuivaks. Kuivale vundament/soklile tuleb paigaldada vastupidi tugev tsementkrohv survetugevusega 10 N/mm2, mis hoiab eemale pritsvee soklipiirkonnnas. Kui see osa krohvida lubikrohviga, siis märgub ta pritsvee toimel ning hakkab teistpidine lagunemisprotsess. Aga kui vundament on märg siis laguneb ta kas ühelt poolt (alt tuleva vee tõttu ) või teiselt poolt (väline pritsvesi). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Robi 1]

Õnneks ei tahagi keegi vaielda ja mida rohkem asjadest räägitakse, seda rohkem saab ka faktidel põhinevaid teadmisi välja tuua.Probleem ju selles, et osad inimesed ei tea asjast midagi ja tahaks teha kangesti... aga osad teavad nii palju, et need esimesed ei oska küsida isegi.
Täiesti iseasi on uue ehitamine ... sellega polegi probleeme minuteada. Aga vanad looduskivist vundamendid, kus puudub niiskuse tõusu tõkestav " tõrvapapp ", kui selline korralikult sisse mässida, siis kust see niiskus välja peaks saama? Olen näinud küll seda, kui kogu põrand, mõned aastad peale " korralikku" remonti, välja on tassitud. Samas on ka neid, väga valesti tehtud asju ja pole mingit probleemi. Atvan, et põrand peaks olema ise soe ja põranda all tuulutus( nii, et kass ka sisse saab). Talvel aga loopida lund vastu vundamenti.
Vee pritsmeid lubikrohv muidugi ei talu ja selleks aitavad rennid üldiselt.

[Külaline]

Kleepimisseguks sobib näiteks hästi Andresto poolt ülalpool nimetatu (Ceresit CM-17), mis sobib hästi välistingimustes ja tootja andmetele tuginedes omab ka sitkust. Ceresit CM-17-ga kiviplaatide kleepimise kogemus ka olemas. Vuukimiseks soovitaks mingit muud segu, aga see juba sõltub kivimaterjalist ja kliendi maitsest.

On vaja kleepida Mineriti peale 7-8-9 mm vabakujulisi kiltkivi plaate. Oskad öelda ka millega konkreetselt vuukida seda kiltkivi vuuki? Tegu välisseina väiksemate osadega, mis saavad igast ilmakaarest ka pritsme-ja külgvihma. Juba olemasolevale kiviseinale kleebitud kiltkivifassaadil on vuugid helehallid.

taastaja

[vuuk]

Peamine viga on liiga madal sokkel. Alla 50 cm kõrguse sokli puhul kaitsvate piisavalt laiade räästaste ja vihmaveesüsteemi puudumisel on fassaadi alumise osa koledaks muutumine lühikse aja jooksul paratamatus. See on elementaarne koolitarkus ja praktika on näidanud, et isegi mõnede väga kallite majade fassadid on muutunud näotuks juba enne maja täielikku valmimist. Siin kerkib esile jälle see vana tõde - koonerdamine ja kvaliteet ei ole mitte parimad sõbrad.
Eks erinevate materjalide puhul kokkusobivusele nii materjalide koostise iseärasustest kui kliendi maitsest tulenevalt tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ja hea oleks kui sellised nüansid oleksid juba projekti tasemel ära lahendatud.
Kuna kiltkiviga mul seni kogemused puuduvad jään hetkel Taastajale vastuse võlgu. Aga küsimus pakub huvi ka mulle ja oleks teretulnud kui teadjad antud teemat valgustaks.

[vuuk]

Lisaks veel.
Kiltkivi on suhteliselt pehme ja sisaldab palju süsinikku. Looduskivi võidakse müüa ka määrdunud kujul (savi, pinnas, kivipuru, tolm...)
Vihm ujutab vuugid saastaga üle ja mingil määral võib see imenduda ka vuukide materjali sisse. Võibolla annaks tulemust pesemine, aga seda suvel ja kõigepealt kusagil tagumisel küljel ettevaatlikult proovida. Kui ära kuivab siis on näha.

[Külaline]

Siiani olen suhelnud Mendaliga ja nende kodukal pakutakse selliseid tooteid

http://www.mendali.ee/tooted/looduskivi ... ldusjuhend

Hea oleks teada kas keegi veel midagi pakub?

taastaja

[murmet]

Olen kasutanud vuukimiseks Vetonit S 06 kuivsegu. See on helehall aga raudoksiidiga saab seda toonida tumedamaks, see on muidugi tüütu, aga toonitud S 06-te Eestist välja ajada on veel raskem. Soomest olen seda toonitud segu ikka poe riiulist kohe saanud kaenlasse haarata aga kui siin lähed poest küsima, siis öeldakse et sellist toodet pole olemaski
Paar tundi enne vuukimist niisuta vuugid veega. Segu tee sedavõrd kuiv et see kive ei määriks. Olen lisanud ka segule plastifikaatorit paar törtsu, on mugavam vuukida. Ei soovita vee ja käsnaga vuuke töödelda kuna kuivades jäävad kivid tsemendilaigulised. Kui vuugisegu on korralikult ja tihedalt paigaldet saab harjaga kenasti vuugid silutud-lihvitud.
Jõudu!

[Külaline]

Tänud!
Jõudu ja häid töökäsi alati vaja. ...see on hea, kui kohapealt riiulilt saab...ega eriti pingutada nende vuukidega vast mõtet pole, sest tundub, et varem on külamehed labakinnastega neid vedanud

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2020262.JPG

taastaja

[Külaline]

Taastajal irve näol,aga esimesest postitusest ise aru pole saanud vaid ajab oma jura.

[Robi 1]

Jura juraks, aga üritan iga aasta Kreekas kaunist kivitööd imetlemas käija. Hiluti olin just Kreeta saarel ja seal leidus palju kildkivist müüre, mis muljet avaldasid oma loomulikus lihtsuses.Ja ei ole seal mingit erilist segu kasutatud, tuhanded aastad ikka see üksama lu...(mis siin foorumis juba keelatud sõnaks saanud).

[Külaline]

Taastajal irve näol,aga esimesest postitusest ise aru pole saanud vaid ajab oma jura.

Mida sa siis ühelt ehitajalt veel loodad saada ega ometi mõttestatud töötegemist

taastaja

[vuuk]

tuhanded aastad ikka see üksama lu...(mis siin foorumis juba keelatud sõnaks saanud).

Kindlasti on lubi teiste materjalide seas tänuväärne materjal. Vastupidist pole keegi ju väitnudki.
Aga oleneb, kus ja millist materjali kasutada.
Minu mäletamist mööda on ka niisugustes ehitaja piibiltes nagu A.Veski "Ehitustööd" mustvalgel kirjas, et soklitel ja muudel suure hulga veega kokkupuutes olevatel konstruktsioonidelel ole soovitav kasutada lubjasegu.
Tugevam ja kestvam niisugustes kohtades on lubitsement-mört, milles on lubi vaid plastifikaatoriks ja annab vuukidele heleda tooni.
Ja eks paljudel vanadel lubimördiga kivimüüridel on ikka näha ka. Kus vesi ja pritsmed ligi pääsevad on vuugid üsna tühjaks pudenenud.
Samas ei saa välistada, et vanad meistrid teadsid retsepte, kuidas mõne lisa-ainega lubimört vastupidavamaks, vee ja külmakindlamaks muuta.

[Robi 1]

Ma olen lähtunud lihtsast loogikast, et kui lubjaga laotud sein on vastu pidanud 200 aastat ja isegi tuhat aastat pole midagi, siis ei saa temas kahelda. Pidevaid veepritsmeid ei tohiks ühegi seina peale lasta, juba muudel põhjustel.
Väga palju asjalikke fakte lubja kohta leiab raamatust " Majatohter".

[vuuk]

Mina lähtusin kasvuhoone vundamendist, millest teema üldse algas.
Vundament ja sokkel on pidevas kokkupuutes veega. Kas pritsmeveega või kapillaarniiskusega - väga vahet pole.
Hr. Piirfeld, usun, lähtus samuti sellest.
Majatohtrist seevastu mina olen leidnud ka kahtlase väärtusega infot. Suhtun seetõttu teatud mööndusega.

[Robi 1]

Miks Padise klooster ikka veel püsti, siis on? Või kas keegi teab, mis aastal on ehitatud Karuse kirik?

[vuuk]

Arvan, et seal määrab midagi enamat kui lubjasegu.

[Robi 1]

Ok, arvad, et kui Padise klooster oleks tsemendiga laotud, siis oleks ta ka püsti veel?