Millega kleepida bituumenrullmaterjali vahtpolüstüroolile?
-
- külaline
Millega kleepida bituumenrullmaterjali vahtpolüstüroolile?
Lugemata postitus Postitas Metsataat »
Palun abi! Nimelt vaja 25-kraadise kaldega murukatuse tarvis kleepida Bipol EPP 3,0 bituumenrullmaterjal vahtpolüstüroolplaadile EstPlast EPS80. Milline mastiksliim selleks kõlbab, palju seda kulub ja kust saab?
Tänan sügavalt ja jätan eluks ajaks meelde....
Tänan sügavalt ja jätan eluks ajaks meelde....
- numan
- Ehitusspets
- Postitusi: 383
- Liitunud: 15 Mai 2006, 16:16
- Asukoht: Soome
- On tänanud: 1 korda
- Kontakt:
Lugemata postitus Postitas numan »
ma pole küll katusespetsialist aga penole minu arust pannakse plastik düüblitega kiht pressitud kivivilla millele sulatatakse materjal peale...
aga äkki on midagi mida ma ei tea
aga äkki on midagi mida ma ei tea

Alati on alternatiivlahendus!
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 112
- Liitunud: 29 Aug 2005, 15:49
Lugemata postitus Postitas sundehitaja »
Sa asud väga libedal teel kui tahad kasutada koos penot ja mastiksit.Mõtle välja midagi muud.Mul endal halb kogemus põrandatest.Mõtlesin et kleebin peno mastiksiga kivipõranda külge ja mingi keemilise reaktsiooni tagajärjel peno lihtsalt hakkas haihtuma.Uuri ikka väga hoolega järele ja katseta kindlasti, enne kui penole vedalat mastiksit peale paned.Püüa tingimata välja selgitada kas mastiks ,mida ostad on ette nähtud peno jaoks.Reaktsioon hakkas umbes tund hiljem nii ,et kiirelt pannes võid suurest osast katusest lihtsalt lahti saada.Lisaks on peno kasutus temp ca 85 kraadi:kui kuumaks läheb rullmaterjalist (must?) katus päikese käes?
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Alo Karu »
Tere!
Bituumenhüdroisolatsioonide kleepimiseks vahtpolüstüreenile on olemas spetsiaalsed bituumenmastiksid. üldjuhul kleebitakse bituumenrullmaterjal vahtpolüstüreenile juba tehases. Eesti minuteada vastavaid mastikseid müügil ei ole.
lugupidamisega
Alo Karu
Bituumenhüdroisolatsioonide kleepimiseks vahtpolüstüreenile on olemas spetsiaalsed bituumenmastiksid. üldjuhul kleebitakse bituumenrullmaterjal vahtpolüstüreenile juba tehases. Eesti minuteada vastavaid mastikseid müügil ei ole.
lugupidamisega
Alo Karu
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Alo Karu »
Tere!
Veel antud teemast. Bituumenliim ei tohi kindlasti sisaldada lahusteid. Muide vundamendi hüdroisolatsiooni külge kleebitakse samuti polüstüreentooteid bituumenliimidega. Seega võib vundamendihüdroisolatsioonidega tegelevatest firmadest sellist liimi küsida.
Oleneb muidugi katusest ja sellest , mis eesmärgi soovite kasutada Eestis vähelevinud külmliimimismeetodit, kuid arvestades tuulekoormusi ei soovitaks liimitut varianti iseseisvalt teha. Võib juhtuda, et minema lendab kogu katus.
Saksamaal on vahtpolüstüreenile liimitud bituumenmaterjalid väga levinud, kuid nad on meile liiga kallid.
Lugupidamisega
Alo Karu
Veel antud teemast. Bituumenliim ei tohi kindlasti sisaldada lahusteid. Muide vundamendi hüdroisolatsiooni külge kleebitakse samuti polüstüreentooteid bituumenliimidega. Seega võib vundamendihüdroisolatsioonidega tegelevatest firmadest sellist liimi küsida.
Oleneb muidugi katusest ja sellest , mis eesmärgi soovite kasutada Eestis vähelevinud külmliimimismeetodit, kuid arvestades tuulekoormusi ei soovitaks liimitut varianti iseseisvalt teha. Võib juhtuda, et minema lendab kogu katus.
Saksamaal on vahtpolüstüreenile liimitud bituumenmaterjalid väga levinud, kuid nad on meile liiga kallid.
Lugupidamisega
Alo Karu
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas xxx »
Otsi parem inimest,kes teeb seda gaasipõletiga. Kuid polüsteroolile kindlasti pane veel kivivilla plaadid,kas või 3 sm-lised.
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Alo Karu »
Tere!
Lugupeetud teemaalgatajale.
Miks Üldes soovite kasutada sellist katuselahendust. Haljaskatus on oluliselt keerukam, kui lihtsalt soojustusele ja hüdrole visatud mulla kiht. Haljaskatuse materjali ja kihtide valiku tingib eelkõige taimestik. Muidu tuleb välja seline enamus aastast kollane kuivanud rohuga monstrum, mis ei pruugi ka vett pidada.
Kasutada võiks klassikalist pööratud katuse lahendust, kus hüdroisolatsioonikiht on kõige all ja soojustus XPS- tüüpi kärgpolüstüreen hüdro peal. Selleks, et paika panna ülejäänud kihid, peab konsuldeerima spetsialistiga. Sellise katuses on vajalikud nii vett akumuleerivad-, kui dreenivad kihid, samuti filterkihid. Katuse maksumus on 3-4 korda tavalisest kõrgem.
Haljaskatuse parandamine või ümber tegemine on samuti väga kalllis ja aeganõudev.
Kahjuks puudub selle kohta praktiliselt igasugune emakeelne kirjandus.
lugupidamisega
Alo Karu
Lugupeetud teemaalgatajale.
Miks Üldes soovite kasutada sellist katuselahendust. Haljaskatus on oluliselt keerukam, kui lihtsalt soojustusele ja hüdrole visatud mulla kiht. Haljaskatuse materjali ja kihtide valiku tingib eelkõige taimestik. Muidu tuleb välja seline enamus aastast kollane kuivanud rohuga monstrum, mis ei pruugi ka vett pidada.
Kasutada võiks klassikalist pööratud katuse lahendust, kus hüdroisolatsioonikiht on kõige all ja soojustus XPS- tüüpi kärgpolüstüreen hüdro peal. Selleks, et paika panna ülejäänud kihid, peab konsuldeerima spetsialistiga. Sellise katuses on vajalikud nii vett akumuleerivad-, kui dreenivad kihid, samuti filterkihid. Katuse maksumus on 3-4 korda tavalisest kõrgem.
Haljaskatuse parandamine või ümber tegemine on samuti väga kalllis ja aeganõudev.
Kahjuks puudub selle kohta praktiliselt igasugune emakeelne kirjandus.
lugupidamisega
Alo Karu
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Alo Karu »
Unustasin öelda, et mineraalvillad haljaskatusetele ei kõlba, seega ei soovita siin toodud lahendust, kus peno kaetakse 20 või 30 mm paksuse kõvavillaga.
Ühesõnaga soovitan kasutada töökindlat lahendust, mitte tegeleda jalgratta leiutamisega.
Lugupidamisega
Alo Karu
Ühesõnaga soovitan kasutada töökindlat lahendust, mitte tegeleda jalgratta leiutamisega.
Lugupidamisega
Alo Karu
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Metsataat »
Et siis sedamoodi keeruline asi kukkus välja..... Tänan kommentaaride eest, sest seda keemiat ma kahtlema ise hakkasingi.
Kuna lae peale tuleb villast soojustus, siis peno eesmärgiks oleks olnud hüdroisolatsiooni ja osb-plaadi vahel kondentsvee tekkimist vähendada. Nüüd vist siiski loobun penokihist. Või kas on mõistlik?
Siiamaani on mul kogemused soojustamata murukatustega olemas. Kui kuivabki ära, lööb pärast esimest vihma jälle haljendama
Kuna lae peale tuleb villast soojustus, siis peno eesmärgiks oleks olnud hüdroisolatsiooni ja osb-plaadi vahel kondentsvee tekkimist vähendada. Nüüd vist siiski loobun penokihist. Või kas on mõistlik?
Siiamaani on mul kogemused soojustamata murukatustega olemas. Kui kuivabki ära, lööb pärast esimest vihma jälle haljendama

-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Alo Karu »
Tere!
Kui ma nüüd õieti aru saan, on tegemist katusega, kus aurutõkke ja hüdroisoalatsiooni vahel on puitmaterjalid. Sellistel katustel peab soojustusmaterjali ja OSB plaadi vahel olema vähemalt 100, kuid soovitavalt 200 mm, kõrgune tuulutusruum. Vastasel korral mädaneb katus ca 5 aastaga maha.
Parem oleks, kui kirjeldaksite täpselt alates alumisest kuni ülemise kihini oma katusekonstruktsiooni. Soovitaksin enne tegemist katuselahendus välja joonistada ja spetsialistiga nõu pidada. Seal tulevad ilmselt ka mõningad hüdroisolatsiooni ülespöörded ja liitumised teha ning valesti tehtud sõlmed võivad hiljem väga valusalt kätte maksta.
Näiteks ei ole soovitav haljastust viia seina ja parapeti äärde välja , vaid jätta ca 500 mm puudu.
Näiliselt lihtne asi nõuab üsana palju erialateadmisi.
Samuti ei ole aru saada, kuidas on mõeldud peno panna kondensi tekkimise vastu.
Lugupidamisega
Alo Karu
Kui ma nüüd õieti aru saan, on tegemist katusega, kus aurutõkke ja hüdroisoalatsiooni vahel on puitmaterjalid. Sellistel katustel peab soojustusmaterjali ja OSB plaadi vahel olema vähemalt 100, kuid soovitavalt 200 mm, kõrgune tuulutusruum. Vastasel korral mädaneb katus ca 5 aastaga maha.
Parem oleks, kui kirjeldaksite täpselt alates alumisest kuni ülemise kihini oma katusekonstruktsiooni. Soovitaksin enne tegemist katuselahendus välja joonistada ja spetsialistiga nõu pidada. Seal tulevad ilmselt ka mõningad hüdroisolatsiooni ülespöörded ja liitumised teha ning valesti tehtud sõlmed võivad hiljem väga valusalt kätte maksta.
Näiteks ei ole soovitav haljastust viia seina ja parapeti äärde välja , vaid jätta ca 500 mm puudu.
Näiliselt lihtne asi nõuab üsana palju erialateadmisi.
Samuti ei ole aru saada, kuidas on mõeldud peno panna kondensi tekkimise vastu.
Lugupidamisega
Alo Karu
Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring