kuivkäimla ümberehitus WC-ks

[maalimaalt]

et kuidas saab teada, kas selline asi üldse võimalik on?
Maja ehitatud nii kuuekümendatel aastatel. Koridoris hetkel kuivkäimla, st kemmergust üks toru viib alla ja teine (tuulutuseks) üles katusele. kemmergu all betoneeritud kast, suurus umbes 1-1,5 kanti vist. Muide, kas selle suurus peaks olema ka kusagil maja plaanis kirjas?
Kuna on plaanis õuel olevast salvkaevust tuua vesi majja sisse ehk siis kööki, siis unistan et ka käimla oleks kenasti veega ja puha.
Aga kas on siis oht, et kui seda va "sõnnikut" veega lahjendama hakata, et siis levib ka haisu rohkem ja jään oma veega vetsu tahtmisega hoopis haisukolliks?
Ja veel tahaks teada, kas oleks mõtekas kasutada seda kemmergu kasti ka tarbe-heitvee jaoks.
Kasutajaks üks inimene, kes kasutab vahel köögis olevat kraanikaussi nõudepesuks jne.. Õuel olemas saun, et siis muud veed läheksid hoopis sauna taha.
Kui suur heitvee tekkimine kõikide normide järgi ühele inimesele on arvestatud?
Majanduslikult oleksin nõus kui sellisel juhul igal kuul see kast tühjaks veetakse. Ei ole eriti kallis lõbu.

Mida arvate?

[usr1]

Tere
1. Kus kandis asute ?
2.Kas tegemist maamajag või siis asulasisese elamuga?
3.Tarbimine toimuba 1 inimese poolt?

õigesti paigaldatud wc poti ning õhutuse korral ei teki teile sinna haisupommi.Saab kasutada olemasolevat sõnnikukasti. Õhutus korralik ning pragude tihendus ning ongi ok.

Tarbevee juhtimine sauna taha . usun et loogiline.
Hetkel teete seda ma eeldan ämbriga siis mis vahet sel on ka viite selle vee välja ämbriga või siis juhitakse see välja läbi toru
(maamajas kasutan ise sama nõksu , asub eraldatud kohas põllu peal )

Vee saate kevust tuppa , veeaotomaadi abil.

Võtke e-maili teel ühendust.
Siis edasine kirjeldus ja vajadusel teostus.

[lugeja]

Tere,
Ei kannata endale sellist jama aretada, mul endal maal umbes samasugune peldik nagu teil praegu.
Haisud oleks ehk ok aga mahuhulk peaks suurem olema ja majast eemal.
Kui juba vee sisse toomiseks läheb ja rahamuresid ei ole siis kannatab ikka korralik settekaev paigaldada koos imbtorustikuga.
Endal just sellised plaanid lähitulevikus kui peaksin rikastuma.
Kui see igakuine vekalist peaks ühel hetkel kaduma siis olete hädas ja kui juba vee sissetulekuid kaevata siis kannatab kaevata ka vee väljaminekud. Võtke erinevatelt tegijatelt pakkumised ja uurige tausta. Hea kui tegija oskaks ka praktiliselt mõelda ja soovitada.

[Kalvis]

Kui köögi reovee veel kuidagi kannataks siis peldikupotile jääb kuivkäimla kamber lahjaks. Saaks vaid vahekaevuks kasutada.
Muidu majast 10 m kaugusele valad monoliidist 2 või kolmekambrilise septiku ning lisad mitmed meetrid immutustoru. Ühendad nii peldiku kui köögi sinna. Siis on kõik OK. Kui eriti laisk oled võid esimeseks kambriks kuivkemmergu oma kasutada, kuid ei soovita.

[multiprofiil]

Arumaisaa milleks valada monoliidist miskeid settekaevusid ja aretama mingit jalgratast, kui on puuduva tsentraalse kanalisatsiooni korral olemas teised lahendused.
1.Ühe perekonna vajadusteks (3-4 nägu), veelenam 1 inimese otstarbeks on optimaalsem 2m3 septik ja koos immutusväljakuga lahendab ta kogu su elamise olmevee ja wc mure, ning elad nagu eurooplane - pese nõusid, võta dussi ja lase kaupa potist loputusveega alla - ei ole vaja isegi ökomoomitada.
2. Kui pinnas ei võimalda või KOV ei lase, siis peab leppima kogumismahutiga - perekonnale optimaalsem 10m3, kui tõesti üksi elad siis kulude kokkuhoiuks võib ka 5m3 kasutada ja jällegi reovee mured lahendatud. Kuigi sa ütlesid, et tühjendamine odav, siis mahuti korral vast ikkagi veega laristamine vähe piiratum.

3. On veel varjante ja ka kombivarjante - aga see juba nõks teine klass.

Aga võimalik ju ka solgiämbriga mööda hoovi turnida ja tunda maaelu tõelist värskust

[maalimaalt]

no ma praegu koperdangi solgipangega mööda krunti ringi, sest ühte ja samasse kohta ei saa visata, maapind isegi märg
mingist valamisest ja septiku ostmisest ei saa ilmselt juttugi olla, sest selle jaoks raha lihtsalt EI OLE.
Sellepärast mõtlesingi, et äkki kuivkäimla valatud pott kannatab välja nii nõudepesuvee kui wc vee.
otsin lihtsalt kergemat varianti, et ei peaks käe otsas kogu aeg vedama.
Vett vean ju ka praegu sisse ämbriga. Nii et topelt.
Arst kahtleb, kas mu käed nii enam kaua vastu peavad, eks neile haigus ligi hiilinud.
Nii et siis teadjam rahvas ei poolda absoluutselt mitte köögiheitvee juhtimist kemmergu mahutisse ja pean ikkagi edasi elama kuivkäimlaga?

[Teinekülaline]

Ei ole see asi nii hull ühti. Alati leidub "nõuandjaid" kelle arvates remont mõttetu kui uut kinnisvara turul palju. Olemasoleva lampkasti kasutamise ja uue täismõõtmetes kogumis v settesüsteemi ehitamise hinnavahe nii suur, et sellega saab ühe inimese jääkvett aastakümneid ära vedada. Kui pesemiseks on eraldi saun, siis võib üks inimene 1,5 kandise kogumiskaevu tõesti vaid korra kuus täita. Haisu probleem on WC puhul kinni puhtalt tegijas ja töö kvaliteedis pigem on hais vältimatu kuivkäimla korral.

[tcumen]

Kui ikka raha vähe, siis ära kipu kõike olemasolevat korraga ümber ehitama. Pole sel kuivkempsul ju häda midagi, kui mõtlema hakkad. Ise ütled, et ei haise. Tavaliselt just hais on kuivkempsu puhul esimene häiriv tegur.
Mina Sinu olukorras toimetaks nii:
Veaks selle vee majja sisse. Kempsu jätaks esialgu nii, kuis on. Jõuad seda hiljem ka vee peale ehitada.
Vaja muidugi hallvee jaoks äravool teha, ja mingi imbkaev, aga siis selle arvestusega, et saaks lihtsalt uuendada/ümber ehitada/perspektiivse ümberehitusega ühildada.
Või kasvõi lihtsalt krundi peale toruga ära hajutada. (Mis ju ihurammul praegu niikuinii toimub)
Kui käed haiged, siis saad vähemalt veetassimise vaevast vabaks.

[aivar0102]

Kui ikka raha vähe, siis ära kipu kõike olemasolevat korraga ümber ehitama. Pole sel kuivkempsul ju häda midagi, kui mõtlema hakkad. Ise ütled, et ei haise. Tavaliselt just hais on kuivkempsu puhul esimene häiriv tegur.
Mina Sinu olukorras toimetaks nii:
Veaks selle vee majja sisse. Kempsu jätaks esialgu nii, kuis on. Jõuad seda hiljem ka vee peale ehitada.
Vaja muidugi hallvee jaoks äravool teha, ja mingi imbkaev, aga siis selle arvestusega, et saaks lihtsalt uuendada/ümber ehitada/perspektiivse ümberehitusega ühildada.
Või kasvõi lihtsalt krundi peale toruga ära hajutada. (Mis ju ihurammul praegu niikuinii toimub)
Kui käed haiged, siis saad vähemalt veetassimise vaevast vabaks.

Nõustun sellega ,sest WC on Soome andmete põhjal vee kasutamises 2 kohal. Ja kui haisu ka ei ole siis kuivkäimla poolt. See vana lapkasti kasutamine tahaks siis tühjendamist igal nädalal saada.

[rokikas]

WC läheb iga kangitõmbega vist alla 3-5 l. kaupa. Kui kast 1-1,5 m3. siis umbes 200-500 korda saab käia. Mitu ämbrit hetkel päevas vett köögis kulub. Saad ka selle koguse kätte. Kuigi soovitan tulemi korrutada kahega sest mugavus soosib raiskamist .

[Peep Tobreluts]

Ma pooldan ka kuivkäimla jätkamist. Kui kuivkäimla pelg suur on, siis võin anda häid soovitusi. Asjaga on juba niipalju tegeletud, et mõni hädakiri siit foorumist ei löö maha. Niisiis, kellel mure suur see kirjutagu: peep.tobreluts ät gmail.com. P.S. Sellel aastal on veel paar seminarikohta vabad kus tavapäraselt saaks aidata. (St. et võite pakkuda enda probleemi) Seminaride ülesehitus on siiani olnud järgmine: hommikul teooria, siis lõunasöök ja õhtupoole paraktikum. Lõpusk peaks miskit ka valmis saama. Kuivkäimla, ma mõtlen. Seega on see mugav viis oma õuel kambakesi probleemi lahendada...

[vaesemehe septik.]

Peale lamp kasti tuleb teha veel üks sette kaev kaevurakke näol. Parem kui kaks siis kindel et sodi imb torudesse ei lähe.
Seejärel tuleb teha imbväli sama nagu septikulgi. Imbtorud koos tuulutuse ,killupadja ja riidega. Asi toimib.
Niisiis vaesemehe septik ,kuivast käimlast.

[Timm]

Tere!
Plaanis kuivkäimla lamkast (betoonist valatud-umbes 1m2) täitepinnasega täita ja paigaldada maja juurde septik.
Kuid liiva ja kruusa ei ole. On musta mulda hunnikutes olemas.
Küsimus: Kas mullaga võib vana lampkasti täita ja kui ei või, siis miks?

[Kalvis]

Miks üldse täidad?

[Timm]

Krt, hea küsimus....
Aga ma pean nähtavasti selle kuivkäimla peldiku põranda (lampkasti lae) ära lõhkuma, sest see on praegu betoon kruusapõhja peal(külm esik).
See põrand tuleb soojustada ja uuesti betoon valada. Järelikult soojustuse alumine äär tuleb juba 10....20cm allapoole lampkasti lae pinda. Tuleb ka põrandaküte. Sellepärast peaks ikka täitma...kuidas ma seal muidu õiendan-või mis?

[Kalvis]

Muidugi on alternatiivvariante - kleebid vahtplasti lamkasti lakke. Jääb põrand lõhkumata.
Täiteks muld lootusetu ei ole.

[Timm]

Noh...aitäh, Kalvis.
Ju siis näeb, mida teen. Ehk jääb kruusa või liiva ikka veitsa üle, uhan selle siis mullale pääle päälmiseks kihiks.
Tahaks ikka selle ära täita....s..ahaisu ka vähem, kui seal õiendada.

[wapper]

Soojendaks vana teema üles, pisut teise nurga all.

Elan eramajas suht suures asulas Tallinna külje all. Asulas puudub kanalisatsioonisüsteem, juba aastaid käib jutt et ükskord saab eurorahad kätte ja siis tehakse aga seni pole midagi tehtud. Seega rahvas ehitab kuidas igaüks jaksab, kellel kogumiskaev, kellel septik, kellel vana kuivkäimla. Mina kuulun viimaste hulka.
Kuivkäimla on tehtud korralikult ja praktiliselt ei haise, va. mõned päevad aastas kui rõhk on madal. Häirib hoopis asjaolu, et suvel on lampkast kärbseid täis, kes tulevad läbi augu üles käimlasse ja sealt edasi majja. Tean et sama häda ka naabritel, normaalset lahendust sellele pole keegi leidnud.

Siin tekkis mõte et on aeg astuda XXI sajandisse ja tekitada koju WC. Kuid lihtne arvutus näitab, et kuivkäimlale mõeldud lampkast ja kaasaegsed WC süsteemid ei käi kokku. Seni oleme lasknud kasti tühjendada kord aastas, aga juhul kui iga WC-s käik tekitab 3-6 liitrit reovett, peab kasti tühjendama 5-6 korda sagedamini. Ei taha investeerida ka suuremasse kasti, sest mine tea, võib-olla ehitatakse siiski see kanalisatsioon ükskord valmis.
Pealegi, endisele kuivkäimlale ei ole vaja nii palju vett, kuna kast on siinsamas all ja pole vaja "saadust" kaugele mööda torusid lükata.

Nüüd probleemist: paaritunnise veebiotsingu tulemusena ei õnnestunud vähemalt Eestis leida ühtegi WC varianti, mis sobiks kuivkäimlaga. Peamine kriteerium oleks madal veekulu (0.5-1 liiter) ja kompaktsus, kui võimalik siis ilma paagita. Midagi sarnast on olemas karavanidele, nt. http://www.thetford.com/HOME/Products/P ... fault.aspx kuid ma ei ole valmis WC-d tellima Ameerikast.
Veel olen näinud mingeid laevadele ja lennukitele mõeldud seadmeid, aga nende hindu ei taha teada.

Ootan huviga asjatundjate kommentaare sel teemal. WC pole tegelikult eesmärk, võib-olla pakub keegi mõnda muud ideed, kuidas kärbestest ja haisust lahti saada ilma veeta.

[Kalvis]

Lampkastid on liiga väikesed ja saavad liiga ruttu täis.
Mitmed on ehitanud lampkastile vaese mehe biopuhasti, st. kuivkäimla asemele pannakse wc, lampkastist viiakse toru nn. iseehitatud lihtsasse septikusse. Kui nüüd tarbimist on palju siis tuleb ehitada klassikaline kogumispaak või septik imbväljakuga. Kogumispaagiga maksad ikka üsna palju ja seda vett tuleb palju.
Kui aga vähe siis septiku koos imbväljakuga saab igaüks ehitada. Septik ehitatakse nn vahekaevu, tulevikku arvestades ühendatakse sealt hiljem otsetoru kanalisatsiooni. Seega tasub kõike väga läbimõeldult teha. Septikust vahekaev ei olegi midagi väga erilist, tavaline 2 rõngaga kaev, kuid teed puidust, plekist või muust materjalist vaheseina vahele. Seda on avaja teha nii, et imbväljakusse minev toru oleks ühel pool ja sisse tulev teiselpool, alt on vähemalt 1/3 ulatuses lahti (võib ka rohkem olla). Nüüd ei pääse ujuv materjal väljuvale poole ja see mis sadestub põhja, see enam ülesse ei tõuse. Väljuvale torule on soovitav 90 kraadine nurk allapoole panna nn. igaks juhuks. Väljuvale torule teed otsa tavalise imbväljaku, st kas immutustoru või puurid torudesse ise augud, kild ja geotekstiil ümber. Kui on liiv, kruus või puhas paas siis niimoodi immutada ei või. Saaks küll turbafiltriga ühteist teha (vesi läbis suletud rõngastes ca 2 kantmeetrit turvast järjest ja välja tuli juba peaaegu puhas vesi), kuid sel juhul jääks imbväljak ikkagi puudulik puhastuseks või selle ehitamine liiga kalliks, et pigem kannata ära.