Vundament "vette"

[xjan]

Projekteerimisel vundament. Insenerid on joonistanud kokku sellise asja (vt. lisatud faili), kuid kuna siin on korduvalt räägitud sel teemal ja kõik segane siis küsin üle

Pinnases vesi ca. 0,8-1m sügavusel, liiv. Taldmikud on projekteeritud laiad just tänu ebastabiilsele pinnasele. Seinad 425 ja 400 mm Siporexist.

Soojustus - kas sellel 50mm penol mingi mõte seal vee sees ikka on teie meelest ja on see vajalik? Võib ära jätta või mida soovitaksite?

Hüdro - kas on lahendatud õigesti? Põranda plaadi alt ei ole karta niiskuse ülesronimist kui nii teha nagu hetkel joonistatud? Mida soovitaksite?

[Külaline]

Tere. Soovitaks otsida endale insener. Antud pildi joonistaja ei ole insener. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xjan]

Tere Alar

Hea meelega kohe "uut" ei otsiks, kuid kindlasti tahaks viidata võimalikele puudustele, kui sellised on olemas ja paluda neid arvesse võtta ning parandada. Ekoteh peaks nagu inseneribüroo olema ikka ja seega võiks neilt õiget asja oodata.

[Külaline]

Üldiselt kõik vastused võid välja noppida ka ainult sellest foorumist, kui ainult põhimõtele pihta saad. Siin pole parandada midagi ...terve see kontseptsioon on väärakas.


taastaja


P.S. Siin pistavad kindlasti jälle kisama teatud tegelased, et ma tahan nüüd jälle öelda, et enamus on endile väärakad maja" põhjad" ehitanud!

[xxNIMETUxx]

ei oska küll arutleda aga kas betoonvaiade tampimisest maasse oleks kindlam ja siduda see taldmikuga?

[xjan]

betoonvaiade tampimist üldjuhul eramajadele ikka ei tehta + tehnika on liigraske tõenäoliselt ja veel lisaks ka mure selles, et tampimisega võib kahjustada ümbritsevaid eramuid.

mida olen ise uurinud lisaks on kruvivaiad, kuid hind on ikka päris krõbe...

Ma tegelikult ei ole saanud siit mingit infot teie vastustest, et mis siis ikkagi vale on. Kas mu kõhklused soojustuse ja hüdro osas on põhjendatud ja kas on äkki veel midagi valesti. Tegelikult geodeetiline uuring soovitab üldse pinnasevee piirist kõrgemale rajada vundamendi e. lahenduseks madalvundament.

[Külaline]

Tere. Eestis ei saa määratleda, missugune vundamendi konstruktsioon on õige ja milline vale, kuna puudub selleks hindamiskriteerium. Eestis kehtib kriteerium HEA EHITUSTAVA, mis tekib tegelikult rahakoti survest, aga mitte insenerimõistusest. Piisab, kui üks on Läänes mitteaktsepteeritava "insenerlahenduse" Eestis välja mõelnud ja juba ongi see "ehitustava" ning roheline tee massidele müümiseks (loe: pähemäärimiseks) avatud. Selliseid Nif-Nif lahendeid on tehtud tohutult. Ja loomulikult nad ka kestavad teatud aja, mõni isegi suudab kurja hundi puhumise üle elada.
Mis on vale ja mis on õige peab liberaalmajanduslikus Eesti ehituses igaüks ise enda jaoks selgeks mõtlema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[armering]

Ei tea muidugi mida te kavatsete sinna peale ehitada,aga ehk on targem lasta vetel voolata oma loomulikke teid pidi,kui hakata neid kanaleid läbi kaevama.Ehk tõesti plaatvundament.Lõppsõna on ikkagi projekteerial kes projekti tegi.Omalgi käib tellijaga maadlus selle üle kas annab ikka kusagilt veel kokku hoida,jätaks paar rida kive ikka ladumata,aga kindel mis kindel-kui jamad tulevad,on ikka ehitaja süüdi.(Kuigi kokkuhoid tuleb tellija initsiatiivil ja nõusolekul)
Niiet -kuulake PROJEKTEERIAT,tema teab ja vastutab.Edu!

[rokikas]

Küsija nahas ei tahaks küll siin olla. Tellid projekti ja siis ütlevad "gurud" et kõik on p..k. Sõnagi mainimata milles viga ning viitamata kuhu suunas võiks vaadata.

Selle püstise peno eesmärk jääb arusaamatuks tõesti. Kuna pinnase vesi on maapinnast 50 cm. siis ei pea eriti heaks mõtteks ka madalvundamendi kuna küsitav on kas seda õnnestub niimoodi soojustada et külmakerkeid ei tekiks. Plaatvundamendil olevat siporex maja ma veel ei ole kohanud aga eks insenerid oskavad täpsemini öelda.
Need 75 cm. siporexi tundub tiba kummaline seal pinnases. Isiklikult uuriksin sellist varjanti - fibo/betoon 15 cm. + peno 10 cm. + fibo/betoon 15 cm. Põhimõtteliselt midagi sellist http://aeroc.ee/user_upload/vund_1.1.pdf
Fibo asemel betooni kasutamine lollikindlam aga kallim. Selle välimise horisontaalse peno paneksin maapinnast 40 cm. sügavusele st mitte pinnasevette.

[Hiid]

ma teeks nii küll, nagu esimeses failis on. Soklipenoka arvelt hoiaks kokku ja põranda alla valaks killu peale kerge kooriku, millele tõmbaks eeslinaha, mis ei lase veel tuppa tungida.

Enne kui nii tegema hakkad, vaata mu allkirja ka

[Külaline]

[quote="rokikas"]Küsija nahas ei tahaks küll siin olla. Tellid projekti ja siis ütlevad "gurud" et kõik on p..k. Sõnagi mainimata milles viga ning viitamata kuhu suunas võiks vaadata.



Rokikas võiks vahest vahelae teema poole vaadata, kui ta ka soovitab küsijale ujuvat vundamenti, ujuva põrandaga.
..ja seda kõike selle "lollikindlama " lahendusega.

taastaja

[onuremus]

ma ei tea aga äkki on keegi kuulnud midagi drenaažist , otsi uus projekteerija , tuleb odavam

[toomas]

Tere.

Lihtsalt omast kogemusest. Algselt pidi tulema plaatvundament. Prolekti järgi kõik esimese korruse seinad fibo plokk, vahelagi betoon. Siis sai tellitud kohale vennad kes võttsid pinnaseproovid. Seejärel saadeti nende proovide andmed kandvuse kohta konstruktorile, kes arvutas ja joonestas kogu vundamendi uueks. Lõpuks tehti terve vundament metallvaiadele ( 8 kuni 24 m), rammiti sisse kuni saavutatti mingi faktor X , siis valati vaijad betooni täis ja jäeti vurrud üles, peale valati rostverk koos kandvatre ribidega ja esimese korruse musta betoonplaadiga.

Toomas

[xjan]

Oh jah... aga mismoodi uus "insener" nüüd parem on ja kuidas ma selles veendun? Ja aitäh, et soovitate kuid see ongi projekteerija lahendus konkreetsele majale (e. ei ole suvaline netist leitud kritseldus) mida mina omanikuna soovin kontrollida vastavalt oma kohustustele selles protsessis .

* Pinnaseuuringud on tehtud, see info on ka inseneridel.
* Minu esimene küsimus inseneridele oligi seda joonist nähes, et miks nad lähevad mööda pinnaseuuringus toodud soovitusest (madalvundament kõrgemal pinnasevee piirist).
* Mingit kokkuhoidu ma pole tingimata otsinud, lihtsalt kui teha -1,65ni vundament siis on tekkinud antud lahenduse puhul kahtlusi.
* Dreenimiseks looduslikud (ilma pumpamiseta) võimalused puuduvad.
* Vertikaalne soojustus on mõttetu seal vee sees saan aru teie vastustest? Ka mul on samad kahtlused siit foorumist ühtteist kokku lugedes. Põranda alla soojustust paneks pigem rohkemgi ja vundamenti pole mõtet soojustada kui keldrit pole siis?
* Fibo+peno+fibo - miks? Siporex sein siin -0,75ni on piisavalt soojapidav ilma lisasoojustuseta ja muud vajadust ma ei mõista kiirelt rokika postitusest. Erinevad materjalid (betoon jätkub siporexiga) võivad erinevalt mängida või ei ole siporex pinnasesse sobiv?
* Hüdro osa pole keegi rohkem kommenteerinud. Mida gurud arvavad siis ?
* Toomas - musta betoonplaadi siis katsid terves ulatuses hüdroisolatsiooniga ja sinna peale siis soojustus + lõplik põrand? Vundament jäi pinnasele toetuma või alt tuulduv?
* Kas siin oleks ka ehk pigem vajadus valada põrand 2 kihina ja hüdro seal vahel?

[Külaline]

Näed, hakkab juba endal pilt selgemaks minema.
Toomasel pandi vundament vaiadele kandma (kakumäe vist) ja sellele ehitati vahelagi e vundamendile TOETUV põranda alusplaat. Seal pole enam vahet, kas selle alus jääb tühjaks või topitakse täis. Edasi rääkisid juba ise õigesti hüdroisolatsioonist +jne.

Kui insenerid nüüd arvutasid välja su unelmate maja pinnase kandevõime ja selle järgi tuletasid vundamendi talla laiuse, siis peaks see lahendus samuti ka kandma. Armeeritud betoonvundament peaks ainult tervenisti KANDVA vahelae alla välja minema. Siis vajub ja/ või kerkib kõik koos. Ainuke küsimus on muidugi see, et kas 165 on ikka külmumispiirist sügavama? Kui ei, siis on soodsam ehitada vundamendi tald kõrgemale. Kuivem liiv kannab ka rohkem! Külm kergitab siis ikka samaselt!
Pinnasvee piir on samuti suhteline mõiste, kui võtta arvesse külmakerkeid. Nimelt ega see piir pole sugugi aastaringselt seal ja kui ainult kevadeti selleni tõuseb, siis pole ju enam külmakerkeid karta ja mingi 165 vöi olla rohkem, kui hää!

Need pole otsesed soovitused vaid rohkem targutused teemal - mis võib olla vale, mis võib olla õige...

taastaja (ei ole insener)

[toomas]

Tere.

Koku krempel istub vaijade otsas, alt täideti liivaga, ca 1m. Liiva peal soojustus 100 mm, kile ja betoon. Plaadi pealt veetakse kommunikatsioonid, siis 150 mm soojustus ja valatakse puhas põrand koos küttega. Asub tõesti Kakumäel.

Toomas

[Külaline]

....et, siis ikkagi jäi põrandaplaat vundamendist eraldi ? Peale nii kapitaalset vundi tegu seda nagu ei eeldanud...

taastaja

[xjan]

taastaja - mõtled madalvunda puhul siis sellist? LINK

Hüdro võiks minu meelest siin ka põranda all mustal "plaadil" joosta. Ma kahjuks ei ole siiani leidnud kuskilt mingit sarnast joonist täisvundamendi või n. terasvaiade peale tehtuna.

Toomas - joonist/pilti su vaiade+plaadi lahendusest pole võimalik äkki panna?

[Külaline]

Sellel lingil on ikka tugevdatud servadega plaatvundamen, mis lebab maapinnal. Seal millegipärast penol. See on parim viis vundament ja põrand kokku siduda, kui alla on nõrk pinnas.
Sain aru, et elamuid on seal lähedal rohkem. Kas siis sealt ei saaks uurida, mis lahendused on vastu pidanud antud pinnasel? Või on ka kõik ise endale lahendused nuputanud?

Ehk külastaks ka raamatukogu, kui kodus vanemaid ehitusraamatuid pole. Neis seletatakse ikka rohkem lahti vundamentide rajamise põhitõdesi, kui ise tahad sellest läbi närida. Neis pole ka materjalide tootjate poolset ajupesu sees.

taastaja

[sashaobrok]

Vanades raamatutes paraku pole soojustatud põrandat ja "peno betooni all". Seepärast see iseleiutamine käibki. Mul käivad ka segumasina mehed kukalt sügamas vundamendi kõrval ja arhitekt ütles lihtsalt et "lollakas".

[KõikOnRahul]

Mul käivad ka segumasina mehed kukalt sügamas vundamendi kõrval ja arhitekt ütles lihtsalt et "lollakas".

Räägi lähemalt!

[sashaobrok]

Einoh, et liiga palju plokiridu on maa sees ja liiga paks plaat ja üleüldse miks on all plaat ja siis on soojustus ja siis jälle betoon plaat. Segi läind või?

[Külaline]

Vanades raamatutes paraku pole soojustatud põrandat ja "peno betooni all". Seepärast see iseleiutamine käibki. Mul käivad ka segumasina mehed kukalt sügamas vundamendi kõrval ja arhitekt ütles lihtsalt et "lollakas".

See on tõsi, et ei õpetata maapinnale ehitama.


Toomas!

Kas nüüd soojustatakse selle vundamendi välispind koos maapinnaga praegu levinud ehitustava kohaselt ära?

[toomas]

Tere.

Soojustus läheb vertikaalis ümber perimeetri.

....et, siis ikkagi jäi põrandaplaat vundamendist eraldi ? Peale nii kapitaalset vundi tegu seda nagu ei eeldanud...

taastaja

Ei jäänud eraldi. Vaijad, rostverk ja plaat-kõik on üks suur monoliitne hunnik betooni.

xjan

Toomas - joonist/pilti su vaiade+plaadi lahendusest pole võimalik äkki panna?[/quote]

Saatsin Sulle ps.

Toomas

[Külaline]

Tahtsin rohkem teada saada rostvärgi kõrgust maapinna suhtes.
Sihin selles suunas, et kui ehitatakse vaiadele, siis saavutatakse küll aluse kandvus, aga kui rostvärk jäätakse ikka hooletult maapinna külmumispiiri, siis võib ka nii juhtuda, et seda suurt vaeva võib külm kergitama hakata.

taastaja