Välikamin, punane tellis ja varjualune

[vtl]

Ei osanud kusagile spetsiifilisse alafoorumisse panna...

Aias oli kerge laineplekist katusega varjualune. Varjualuses vene aja lõpu punastest (Aseri?) tellistest laotud kamin, mille korsten ulatus läbi katusepleki meetrikese välja. Paraku kippus välimine korstnaosa meie ilmastikus lagunema (tellised murenesid kihthaaval väljastpoolt) ja välimist osa sai korduvalt uuendatud. Viimased punased tellised, Bauhof-ist ostetud CE märgiga, pidasid vastu täpselt 2 aastat ja sellel kevadel võis korstna põhimõtteliselt kätega seibhaaval lahti võtta.

Kamina varjuall olev osa on senini ilus ja pragudeta.

Nüüdseks on varjualune ja katus peakohalt ära lammutatud, kuid kaminat tahaks alles jätta. Kartus on aga, et kui see kamin ilmastiku meelevalda jääb, siis pudeneb seegi paari-kolme aastaga tükkideks, nagu korsten.

Mida teha?
Kas on mingit keemiat, millega kive töödelda, et nad välistingimustes paremini vastu peaks? Mingi niiskustõke või lakk?
Kas aitaks, kui kamin väljastpoolt lihtsalt üle krohvida?

Miks tänapäevane punane tellis üldse laguneb? Korjab endale niiskuse sisse ja talvel külmub puruks? Ometigi on ju punasest tellisest maju, mis püsivad aastasadu. Kui uusi telliseid osta, siis mille järgi tuleks neid valida, et need välistingimustes vastu peaks?

PS. Vana varjualuse sokkel oli laotud samadest nõukaaja lõpu tellistest, mis kamingi. Välimised kivid, mis niiskust saanud, olid kõik pragulised ja pudedad, sisemised enam-vähem kobedad. Kas sellist pealtnäha terveid telliseid oleks mõtet korstna parandamiseks kasutada, või on tõenäoline, et need on samuti kahjustatud (mikropraod vms.) ja targem oleks kohe uued osta?

[Urmas]

Ei ole küll nende varjualuste ja kaminate spetsialist, aga oma tarkusega oleks peale paari mõtetut parandamist selle katusest väljaulatuva osa asendanud metallist korstnapikendusega.

[vtl]

Ei hakanud enne liigset müra tekitama ega tähtsusetuid detaile postitama. Esimese ja teise mõttetu parandamise vahel oli mingi aeg ka metallist korstnapikendus. Esiteks põles ja roostetas seegi aja jooksul läbi, teiseks oli ta inetu ja kolmandaks ei oleks sellest praegusel hetkel kasu, kuna kamina kere jääb nüüdseks lageda taeva alla.

[Külaline]

Kindlasti on tellisel ja tellisel vahe vahe, olenevalt kasutuskohast, aga oota, varsti ärkavad targemad ja annavad paremat nõu.
Urmasr

[toomas]

Tere.

Tavaline punene lagunebki ära. Vanasti kasutati klinkertellist välistingimustes. Klinkertellis – savist kõrgpõletustellis, mida on mehhaanilise tugevuse ja ilmastikukindluse suurendamiseks põletatud kuni savi paakumiseni, 1000-1400 °C.
Arvan, et see kamin laguneb ka varsti lahtiselt ära.

Toomas

[hulgus]

Vana nn võru korstnatellis seisab edukalt lahtise taeva all juba aastakümneid. Vahe ainult selles, et pole ta kuskile müüri ega ahju laotud, seisab niisama hunnikusse laotuna, katkised eterniidid moepärast peakohal. Vesi on seal aastaid läbi jooksnud, aga pole viga midagi.
Nn. sise(nurgelise mustriga) ja välis(triibulised)fassaaditellised aga ei kannata sugugi välitingimusi. Halvaks näiteks 80 teisel poolel ehitatud Mustamäe majad, kus see tellis lihtsalt pudeneb seinast maha. Selle tellise kvaliteet oli nii hullult kõikuv (eriti Aseri), et kohati pudenesid uued tellised seinas päevadega...

[Rutt]

Võimalus on kamin teha väljastpoolt nt maakividega üle või plaatida. Meie algselt punastest tellistest kamin ja korsten on ka selliselt tehtud, osaliselt on maakivid ümber laotud, kamina esimesel küljel (esi-fassaadil) aga peenikesed maakivid 'peale kleebitud'.. või noh ütleme, et on justkui plaaditud õhukeste maakividega. Ilmselt saab ka mingite teiste kivide (plaatidega) kamin üle teha.

[vtl]

Selle tellise kvaliteet oli nii hullult kõikuv (eriti Aseri), et kohati pudenesid uued tellised seinas päevadega...

Igaks juhuks küsin, et see pudenemine oli ikka talvine teema? Loodaks ikka seda, et suvise sooja vihma elab üle

[Õhuke]

Ilma katuseta nendest kividest kaminat alles hoida ilmselt ei õnnestu. Omal oli nendest samadest fassaadi tellistest kamin. Korsten läks 3. aastaga, kamina kere tõstsin viiendal aastal kühvliga kärusse ja viisin killusiku tee täiteks.
Oli seitse maailmaimet. Mina pean kaheksandaks seda kuidas Tallinnas 16 korruselised majad tänapäevani püsti seisavad . Need ju samadest tellistest ehitatud, muidugi madalamaid üle Eesti pihuga peale.
Kui vähegi võimalik siis tee miski katus peale, saad istumise platsi ka. Läbipaistev PVC või kuidas nad seda kutsuvad. Ime kerge ei pea väga ränka karkassi ka alla tegema. Ja see osa korstnast mis üle katuse tee silikaadist. Saad kaminast veel mitu aega rõõmu tunda.

[hulgus]

Selle tellise kvaliteet oli nii hullult kõikuv (eriti Aseri), et kohati pudenesid uued tellised seinas päevadega...

Igaks juhuks küsin, et see pudenemine oli ikka talvine teema? Loodaks ikka seda, et suvise sooja vihma elab üle

Oskan mina nüüd seda tellise hingeelu lahata? Tean, et kunagi laoti samasest fasaadikivist vooder üles, mis siis mõne päeva pärast mõrasid täis oli ja kivid otsast pudenesid, võeti maha, tehti uus.
Aga iga kord kui juhtun Tallinnas Siili tänavas külas käima, jääb pilk peatuma kõrvalmaja pudeneval kivivoodril...

[Külaline]

Üks pliidimees rääkis, et punane telis, kannatab kas külma või märga - mõlemat koos ei kannata.
Võhikuna pakuks, et ikkagi katus peale, katusepealne korstnaosa silikaadist ... silikaat jälle ei kannata eriti kuuma.
Ehk mine potsepa alafoorumisse.

[vtl]

No ei taha ma sinna kamina kohale varikatust ehitada. Katus tuleb küll, aga poole väiksem, kui vana ja makrolonist.

Kas siis krohvimine ei aita? Garaaz ka samadest tellistest laotud ja üle krohvitud - siiani püsib. Ma ei ole muidugi sinna krohvi alla vaatama läinud, mis seisus need kivid on.

[Urmas]

Kas siis krohvimine ei aita? Garaaz ka samadest tellistest laotud ja üle krohvitud - siiani püsib. Ma ei ole muidugi sinna krohvi alla vaatama läinud, mis seisus need kivid on.

Aga kas sa garaaži seina külge lõket ka vahest teed? Ei tee ja ei lagune samuti kuna otseste ilmastikumõjude eest kaitstud krohviga. Eelmisel külalisel on vist õigus selle vihma ja kuuma+ talvise külmetamise suhtes, aga tegelikult peaks mingi lahendus sellele ikkagi olema, sest olen isegi näinud aastaid väljas seisnud kaminaid.

[vtl]

Oleks siiski pidanud kaminafoorumisse kirjutama... südamik on ikkagi tuld taluvast šamottkivist, nagu peab. Korsten lagunes just pealt ja väljapoolt, kus temperatuur on kõige madalam. Pealegi talvel ma aiakaminat ei küta.

[Õhuke]

Ega selle südamikuga ei juhtugi midagi, lihtsalt kere laguneb ümbert ära ja mitte soojast vaid vee ja külma koosmõjust. Vesi imbub mikropragudesse, külmub ja lükkab kivi lihtsalt laiali. Krohvimist võid proovida on võimalus, et päästadki äkki ära. Mina ei viitsinud jaburdama hakata, lihtsam oli laiali lüüa ja uus teha. Peale krohvimist tee korralikud katteplekid korstna otsale, ja kata kere pealt ka võimalikult veekindlalt kinni, väikese kaldega mingi plaat peale näiteks.

[Külaline]

Saa nüüd sinust aru- seitsmest vastajast neli selgitasid lagunemise põhjuseid ja uuesti sama reha otsa astumise mõtetusest, kolm andsid soovitusi midagi muuta, aga sa ajad ikka oma joru ja tahad punastest tellistest välikaminat. Noo tee siis, aga pead arvestama, et iga kolme-nelja aasta tagant tuleb vist sul uus kamin laduda nagu oma ja Õhukese kirjutatud kogemustest teada said.
Urmasr

[vtl]

Saa nüüd sinust aru- seitsmest vastajast neli selgitasid lagunemise põhjuseid ja uuesti sama reha otsa astumise mõtetusest, kolm andsid soovitusi midagi muuta, aga sa ajad ikka oma joru ja tahad punastest tellistest välikaminat.

Loe nüüd minu kirjatükid uuesti läbi ja ära asjata pahanda. Sellega, et paljas punane tellis väljas ei kesta, olen juba leppinud. Variante on kaks, kas olemasolev kohe ära lammutada või proovida siiski üle krohvida ja vaadata, kas siis kestab.
Tänan tähelepanu eest.

[Kylamees]

Sa siis aru nagu vana-naiste loba..
Uuri Lätis toodetud Lode telliseid. Lode toodab ka punaseid korstna telliseid. Siis on neil ka tootevalikus kõnniteekivid 1/3 tavalise tellise paksusest - näeb välja nagu tellis. Need peaks olema ilmastikukindlad. Peale selle on Lode kivide põletus ka palju parem kui eesti omadel. /www.lode.lv/

[Urmas]

Ei, ma üldsegi ei pahanda, vaid püüa aru saada, et kui see tellis on seal korstna osas lahtise taeva all mitu korda ära lagunenud (sinu ja Õhukese kogemus), siis tähendab ei sobi sinna, pakkusin metallist korstna osa, ei sobi, nõus (ei teadnud, et kamin jääb lahtise taeva alla), Rutt pakkus maakividega vooderdamist, Õhuke pakkus varianti, et jäta siiski katus kamina kohal (ei sobi) või proovida krohvimist, ikka vähe kahtled. See tellis laguneb vist tõesti talviste soojenemiste/külmumiste tagajärjel (vesi poeb pragudesse), siis tuleb seda vee eest kaitsta. Tänapäeval on olemas väga suur valik igasuguseid ilmastikukindlamaid fassaadiplaate, millega saaksid oma kamina katta või kui tahad odavamalt, siis krohvi ja anna krohvile omanäoline struktuur kui kui siledat pinda ei soovi. Milleks siis maju väljast krohvitakse ja laudadest fassaade värvitakse, ikka ilmastikumõjude eest kaitsmiseks+ silmale ilus vaadata. Loodan, et sa saad lõpuks endale aeda vähelaguneva, ilusa kamina. Igavest sa ei saa, sest nagu piltidelt olen näinud, isegi püramiidid lagunevad.
Näh, Kylamees jõudis ka ühe hea soovituse anda kuni ma oma postitust kribasin.