Aurutõke

[erks]

Kui fibosein läheb üle puitkarkass-seinaks, siis kuidas sellel ülemineku kohal toimida aurutõkkega?

[Külaline]

Tähendab, siis fibole tõket ei tule? Siis ehk kleebitakse kuidagi aurutõkke äär seinakülge kinni. Peaasi, et õhk läbi ei pääse. Erinevate materjalide ühenduskoht on alati kahtlane koht ja nõuab erilist hoolega lähenemist.(ideaalne oleks kui aurutõke sellest natuke üle ulatuks)
Taastaja.

[Virgo]

Aurutõke paigaldamisel jäetakse ülekatted, et saaks pärast jätkata.
Ka fibo vajab aurutõket.
Üldiselt võib aurutõkke paigaldamisel lubada vähest "lohakust" ehk siis ei ole vaja piinliku hoolikusega jälgida aurutõkke jätkukohtade hermeetilist ühendamist. Lihtsa arvutuse põhjal toon näite: soojustatud pööningulagi ca 60 m2, "lohakalt" paigaldatud aurutõke (95% pinnast kaetud-57m2, 5% katmata- 3m2), toatemp +20 C, RH 40%, väljas näit. jaanuarikuu keskmine temp-7C. Siis kogu jaanuarikuu jooksul pääseb sellest pööningulaest läbi ca 27 kg vett, mis teeb siis ca 1l päevas 60m2 kohta.
Probleem niiskuse levikul on hoopis tarindi õhupidamatus, st. kui õhul on vaba läbipääs tarindist õue. Kiire näide eelpool mainitud andmete järgi, ainult, et olgu meil näiteks laes pööniguluugi perimeetril 5mm vahe (luugi suurus 50x50cm), siis õhurõhkude-, temperatuuride- ja niiskuse sisalduste erinevuste tõttu pääseb sellest olematust praost pööningule jaanuarikuu jooksul ca 325 kg vett.
Võrdluseks veel, et kui jätta kogu see 60 m2 laepinda ilma aurutõkkekileta - on veekogus ca 400 kg.
Järeldused oskab igaüks sellest teha.

[riho23]

kas on mingit vahet selles, kas panen aurutõkkest sissepoole villa või ei?

[Külaline]

Üldjuhul ikka kõige parem, kui aurutõke on seespool, aga võib ka 1/4 soojustuse kogupaksusest seespool asuda.
Taastaja.