Vundamendi soojustus(jälle)

[kukesupp]

Tere,

Lugesin teema läbi ja ei saanud suurt midagi targemaks. Või noh, mida rohkem loen, seda lollimaks jään .
On maja(ridaelamu otsaboks täpsemalt), seisnud ca 20 aastat. Tuli mõte vundament ära soojustada, kuna all põrandad maru külmad. Nüüd loen, et pole mõtet, et mõistlikum põrand soojustada. Teises teemas soovitatakse ikka vundamenti soojustada. Mitte ei saa aru ja mõtlesingi uue teema teha ja otse küsida .
Vundament on ca meeter sügav, tehtud betoonpaneelidest(ca 40cm kõrged ja ca 1,5m pikad), paneele sai pandud 2 või 3 rida, ei mäleta enam, paneeli ja narva ploki vahele sai panna pigi + tõrvapapp. Igaljuhul mingit külmakerget vms pole olnud. Alumise korruse põrand on ilma soojustuseta, nagu vene ajal ikka tehti, ehituspraht, liiv otsa ning valatud põrand.
Nüüd hakkas kurat kiusama vms ja mõtlesin ära soojustada. Praegu aga loen ja mõtlen.
Kas on võimalik, et külmakerge ei teki sellepärast, et maja köetakse ja see ei lase vundamendil alla nulli langeda? Kui ma vundamenti väljast ei soojusta, vaid põranda seest, kas siis on võimalik, et hakkab elamist tõstma, kuna vundamendi küte jääb ära? Või pole seda vaja karta ja võib julgelt ostetud sinise plaadi põrandale panna ja sinna otsa lauad ajada? Või peaks vundamendi soojustama ning seest ka veel?
Kui sügavale seda sinist plaati vaja panna oleks üldse? Plaat ise on mõõtmetega 615x1085. Tuleks ikka see meeter maa sisse kaevata?
Tänud ette

[rokikas]

Selleks et toapõrand soojem oleks ja küttekulud väheneksid tuleb ikka põrand ära soojustada. Muidu kütad sisuliselt seda põrandaalust tagasitäidet.
Põhimõtteliselt mida rohkem ja tõhusamalt põrandat soojustad seda tõenäolisemaks muutub külmakerke oht. Selle ohu vähendamiseks paigaldatakse vundamendi taldmikule horisontaalne st lapiti maha soojustus. Laius min 1 m.
Tavapraktikas paigaldatakse ka vundamendi siseküljele vertikaalne soojustus.
Kuidas ja mida oleks sinul mõistlik teha on kaugelt raske soovitada. See sõltub pinnasest, vundamendist, eesmärkidest ning rahakotist.

[kukesupp]

5cm(poest arvati, et piisab) paks "sinine" plaat ca meeter maa sisse vastu vundameti ning samasugune sinine plaat horisontaalselt maha, servaga vastu vundamenti. See horisontaalselt minev plaat kaevata ca 15 - 20cm maa sisse. Vundamendi külge kinnitan plaadi mingi seguga(veega vaja segada), mis mulle poes müüdi ning lasen võimalikud vahed vahuga kinni.
Sain ma õigesti aru?

[rokikas]

See "sinine" plaat peaks sobima küll. Ideaalis vist võiks see horisontaalne kiht olla vundamendi alaserva lähedal. Mida sügavamale sa viitsid seda kaevata seda parem.
Võid ju vundamendi välisküljele kleepida vertikaalselt samuti aga kas ja kuivõrd sellest kasu on küsitav. Kui sa oled kõik selle ära teinud siis külmakerke oht on kindlasti vähenenud aga põrand on sisuliselt sama külm kui varemgi . Selle muutmiseks tuleb ka põrand soojustada.

Keskmise ehituspoe töötaja teadmisi ja arusaamu ehitussõlmedest ma pigem ei kommenteeriks. Õnneks leidub ka erandeid.

[kukesupp]

Keeruline on see ilmaelu
Mõistlik on teha siis nii, et kaevata ca 50cm sügavusele, vundamendi kõrvale, see sinine plaat lapiti maa sisse? Ja siis soojustada toa põrand ning loota, et külm plaadi alla ei poe ning ei hakka vundamenti tõstma.
Aga mille krdi pärast siis soojustust igalpool vundamendi välisküljele kleebitakse?

[rokikas]

Keeruline on see ilmaelu

Aga mille krdi pärast siis soojustust igalpool vundamendi välisküljele kleebitakse?

http://aeroc.ee/user_upload/vund_1.2.pdf see minu praktikas kohatud tavapärane vundamendi soojustamise lahendus. Selle õiksuse ja otstarbekuse üle on siingi foorumis palju vaieldud aga praktikas see lahendus tavapärane. Vundamendi väljast soojustamisega sama vaieldav lugu.

[rax1106]

Aga mille krdi pärast siis soojustust igalpool vundamendi välisküljele kleebitakse?

Selleks, et külma levik väljast ära lõigata. Muidu "ronib" see ju mööda seina ülesse.

[Külaline]

Tere. Kodanikule aetakse kohati hülgejuttu. Vanal heal ajal tehti vundament külmumispiirist allapoole - ja pole mingeid külmakerkeid ja ei hakka ka tulevikus sõltumata põrandasoojustusest. Isegi väga hea tahtmise korral ei suuda eluruumi kütmisega 1,2 meetri sügavusel olevat betooni üles kütta. Külmakerked ja need nn "soklisoojustused" on s..-st saia tegemine - ei raatsita normaalvundamenti teha ja siis üritatakse mingite nippidega seda koonerdamist tehniliselt kompenseerida. Üks hea soovitus on ikka ka lugeda - KUI PÕRAND ON KÜLM SIIS SOOJUSTA PÕRANDAT, mitte tuulekasti aiaposti, vihmaveetoru vm. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kukesupp]

Tänud kõigile.
Ilmselt teen siis kõigi soovituste järgi . Ei mäleta enam kui sügaval see vundament on. Seega ... parem karta kui kahetseda.

[Külaline]

Kodanikule aetakse tõesti segast. Paraku võiks härra Piirfeld siis ka täpsustada kuidas on võimalik juba valatud põrandat soojustada? Siin pole ka täpsustatud kui kõrgel see põrand antud ehitises asub? Antud juhul võib ju solkit ja vundamendi välispinda edukalt soojustada. See mõjutab ju põranda välispiirde alasse jääva osa temperatuuri märgatavalt. Kui see põrand on siiani asunud soojustamata betoonplokide vahel või nati kõrgemal, siis loomulikult võib see olla sigakülm ja mis kuramuse moodi seda põrandat on siis võimalik soojustada?

taastaja

[kukesupp]

Mõtlesin natuke.
Plaan siis selline. 5cm paks "sinine" plaat vastu vundamenti, ca 60 - 70cm läheb maa sisse. Siis lapiti maha, servaga vastu vundamenti sama plaat, ca 50cm sügavusele. Siis paneks sisse põrandale sama plaadi soojustuseks ning peale laastuplaat vms.
Selline plaan võiks ju hea olla? Või ei?
Põrand on maapinnast ca 30cm vast(nii silma ja tunde järgi öelduna). Vundament on mälu järgi ca meeter maa sees, samas ei mäleta ka täpselt. Siiani pole mingit külmakerget olnud.

[Külaline]

Tere. Piirfeld siis täpsustab, et mujal Euroopas saab rahumeeli panna betoonkihi peale hydro, siis soojustus ja siis betoon. Ideaalne lahend.
Aga märja sokli soojustamisega Lääne-Euroopas küll ei tegeleta.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.s. Nojah kui toakõrgus ei võimalda põrandat tõsta, siis tuleb valida halbade lahendite hulgast vähim halvim.

[Külaline]

Pean jah vabandama. Pigikiht on ikka seina ja sokli vahel aga näed mõtlesin endale ette, et vundamendi ja sokli vahel. Siis ei tohiks küll selle sinisega seal väljas mässata, niiskus jääb soklis kauemaks lõksu, kui võiks. Kui on sobilik pinnas, siis pole ka kõrgemale rajatud vundamentidel külmakerkeid täheldatud. Siin võiks välja tuua liivkaid pinnaseid mil savikiht suht sügaval.
Siin jääb siis ainult põranda soojustamine. Ehk tuleb kõne alla ka vana betooni õue viimine ja otsast peale soojustusega põrandate üles ehitamine?

taastaja

[rokikas]

Kohe kade hakkab selliseid andekaid inimesi lugedes. Kahju et mul koolis "aimamine" 2 oli. Muidu oskaks ka pisikese jutukese lugemise järel anda soovitusi ala soojusta ainult põrand, ei ole sul seal minged külmakerke ohte.
Kas tõesti on raske lõppu lisada et lahendus sõltub konkreetsest olukorrast.
Noh jah eks jamade tekkimise korral saab taastada mida vaja.

[kukesupp]

Vabandan, pinnas ununes kirjutamata. Tegu liivapinnasega(Pärnus Raekülas), ca 70cm pealt tuleb valge liiv vastu, 2 meetri pealt oli veel liiv.
Põrandat lammutama ei taha päris hakata, jube töö saab olema.

[Kalvis]

Kui põrandat soojustada ei soovi siis on ja jääb põrand külmaks ning soojakadude kinnimaksmisest ei pääse. Vundamendi soojustamine sel juhtumil ei aita.

[kukesepp]

Pidasin silmas seda, et ei taha hästi olemasolevat betoonpõrandat lõhkuma hakata. Panek betooni peale soojustuse ja sinna otsa laastuplaadi.

[Külaline]

Pidasin silmas seda, et ei taha hästi olemasolevat betoonpõrandat lõhkuma hakata. Panek betooni peale soojustuse ja sinna otsa laastuplaadi.

Siit ei maksa kinnitust küll sellisele lahendusele otsida. Ainult ise järgi proovides saate teada kuidas see lahend konkreetselt selles ehituses käitub.
Seal Raekülas või ju liiva olla, aga maapind suht madal. Kevadeti tundub, et pinnavesi päris kõrgel ja vist on veel säilinud mõned kraavidki, mis mere poole suunduvad. Alles eelmine aasta juhiti nendega sinna veel muudki kus kanalit sees polnud. Selline mälupilt siis Raekülast.

taastaja

[cornoyo]

Seda eelnevat juttu lugedes, jääb arusaam, et märjema pinnase korral ei soojustata vundamenti väljaspoolt. Mismoodi ta peaks halvasti mõjuma. Minu arusaam maja korralikust soojustamisest on ikkagi selline. Et välja vundamendile alt ülesse , kaasa arvatud sokkel 5cm EPS120. peale hüdrotõke(mummuline). Horisontaalselt maaga 30cm sügavusele 5cm EPS120 meetri laiuselt, et külmal oleks keerulisem vundamendi alla minna.(kehtib sellisel juhul kui vundament pole sügavam kui külmumispiir. Vundamendist sissepoole 5cm EPS 50 ja põranda alla 10cm EPS 100. Siis peaks olema nagu väga ok. Endal nii tegemine just käsil.
Muidugi vana hoone puhul on piiratud see tegemine. Oleneb majast ja tema ehitusest, kas valatud põrand, või paneelid. Aga väljast tasub/tuleb soojustada alati, ning iga lisa kiht mis sa paned põrandale, on ka seda asja väärt.

[mina siin]

Tere
Võib ju olevale betooni kihile panna põrandakütte , kui härral rahakott lubab .Näiteks 100-150 mm isolatsiooni , siis niiskuskindel kiht ja edasi küttekaabel 30 -50 betoonikihi sisse ja peale siis omalvalikul põrandakate .Teil on nii kui nii see lagi ju mingit 3 m , siis pole see paarkümmend senti enam mingi näitaja.Saadki korraliku mugava põranda.

[205d]

Seoses selle teemaga siin tekkis küsimus, et kuidas oleks kõige õigem ehitada ilma külmasillata vundamenti ja põrandat garaazile. Ütleme, et valan maast 80 cm kõrguse lintvundamendi, siis vundamendi peale klaasvahtkiht soojustuseks ja edasi müürid, küsimus on aga põrandas, et külmasilda ei tekiks, peaks siis vundamendipealse soojustuse ja põrandasoojustuse samale tasapinnale viima , maast 80 cm kõrgusele, kas selline täitmine ei hakka vundamenti külgede peale välja rõhuma.

[Külaline]

Kui kandva plaadi vundamendile peale valad, siis ei pea täitma. Siis saad ka ühes tasapinnas vahtklaasi maha laotada nagu tahtsid

taastaja

[Külaline]

Ma mõtlesin, et põranda soojustamiseks kasutaks penot, vahtklaas pidi lihtsalt vundamendi ja müüri vahele tulema, sest muid materjale nagu selle tarvis ei tea. Küsimus ongi lihtsalt selles, et kas see 80 cm täidet hakkab vundamendile ohtlikku külgrõhku avaldama. Betoonplaati valada samuti ei tahaks, kuidas seda pärast alltpoolt soojustada ja maapinnale toetuv põrand on ikka tugevam.

[Külaline]

See tugevuse värk on ikka vaieldav. Kui lintvundament on armeeritud plaadiga kokku ehitatud, siis ta on üks tervik. Ujuv põrand lintvundamendi vahel hakkab ennem trikitama ja muidugi ka vundamendile veel külgsurvet tekitama. Mida raskem sõiduk seda rohkem. Tekivad lihtsalt erinevad vajumised seinte ja põranda vahel.
Kui seintele enam lisasoojustust ei panda, siis mis mõte on vahtklaasil seinte all? Sama hästi võid ju selle põranda soojustuse seinte vahele ka siis ehitada. Kui tuleb lisasoojustus ja soklit ei taha soojustada, siis vahtklaas õige koha peal.

taastaja

[205d]

Seintele tuleks loomulikult soojustus, ma tahan teha nii, et oleks õige/ideaalne( mõõda vundamenti tekkiva külmasilla siis katkestaks vahtklaas).