passiivmaja ehitamine

[Richy]

Väide, et passiivmaja(energiavajadus 20-30kwh m2) peab olema ehitatud puitkonstruktsioonil ei ole õige, samamood saab teha passiivmaja kivist.

Miks kõik majad ei ole passiivmajad, kui selle ehitamine on näiteks ainult 20 % kallim?Passiivmaja puhul ei ole vaja ainult rohkem raha kulutada vaid on vaja teha ka muid kompromisse. Akende suurus ja asetsemise ilmakaared on üks põhilisi põhjusi, miks enamus maju ei jõua passiivsuse kriteeriumitele lähedale. Ehk krunt peab võimaldama asetada aknaid lõunasse ja läände. Arhitekt peab antud teemad valdama ja kohe alguses sellega arvestama, et tegemist on passiivmajaga. Kindlasti on passiivmaja meie tingimustes parem ehitada kivist ehk külma kõikumised kevadel ja sügisel korvab juba maja massiivsus. Lisaks on uuritud täiskivimajadel tihedus keskmiselt olnud lähedane passiivmaja kriteeriumile, puitmajade keskmine on siiski üsna vilets. Samuti on olnud kergkruus majade tihedus suhteliselt kehv võrreldes muude kivimajadega.

[rokikas]

Väide, et passiivmaja(energiavajadus 20-30kwh m2) peab olema ehitatud puitkonstruktsioonil ei ole õige, samamood saab teha passiivmaja kivist.

Miks kõik majad ei ole passiivmajad, kui selle ehitamine on näiteks ainult 20 % ?kallim?Passiivmaja puhul ei ole vaja ainult rohkem raha kulutada vaid on vaja teha ka muid kompromisse. Akende suurus ja asetsemise ilmakaared on üks põhilisi põhjusi, miks enamus maju ei jõua passiivsuse kriteeriumitele lähedale. Julgen arvata siiski et põhiline põhjus on see et enamik maju pole planeeritudki vastama passiivmaja kriteeriumitele. Ehk krunt peab võimaldama asetada aknaid lõunasse ja läände.Sellel majal http://www.property24.ee/?lang&news=33 on akende paigutus järgnev - lõunasse 21m2. idasse 2 m2. läände 1 m2. põhja 34 m2. Põhjuseks krundilt avanev vaade. Arhitekt peab antud teemad valdama ja kohe alguses sellega arvestama, et tegemist on passiivmajaga. Kindlasti on passiivmaja meie tingimustes parem ehitada kivist ehk külma kõikumised kevadel ja sügisel korvab juba maja massiivsus.Samalt lehelt pärit ka väide et hoone termaalmass on vajalikest omadustest kõige vähem tähtis, isegi vähem mõju avaldav kui akende avatavus. Lisaks on uuritud täiskivimajadel tihedus keskmiselt olnud lähedane passiivmaja kriteeriumile, puitmajade keskmine on siiski üsna vilets. Samuti on olnud kergkruus majade tihedus suhteliselt kehv võrreldes muude kivimajadega.Eks kõik sõltub algselt püstitatud eesmärgist ning ehituskvaliteedist.

http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pi ... eet&id=278
Maja asub Helsinkis ja peaks seetõttu ka meie kliimaga sobima.
Tegemist paarismajaga millel köetavat pinda 374 m2. Kandvad seinad betoon paneel.
Akende pinda seinas 17%. Planeeritud küttekulu 18,7 kwh/m2./aastas.
Väidetavalt läks see maja 5% kallimaks kui sama tüüpi tavamaja.
Parocist ei tahaks uskuda et soome turul riskib otsese valetamisega aga eks väike ilustamine ja mõnest asjaolust mitte rääkimine on võimalik.
Siin näha ka mõnede sõlmede joonised http://eriste.paroconline.com/ Valige vasakult Passiivitalo detaljit
Kui mälu ei peta siis 2008 aastal oli soomes keskmine eramu ehitushind 1500 euri m2.

http://www.passiivitalo.net/index.php/passiivitalo-2
Maja asub Oulus ehk tiba külmemas kliimas kui meie. Tegemist puitkarkass elamuga. Pinda 160,7 m2. Kogu elektrikulu aastas 5700 kwh http://www.passiivitalo.net/index.php/p ... mittaukset. See sisaldab valgustust, kodumasinaid, jne. Väidetavalt oli suurte külmadega ahju lisaks köötud.
Palju on nende jaoks suur külm ja kui tihti ahju kööti seda kahjuks ei ole täpsustatud. Ehitushinnast samuti mitte sõnagi.

Kuna sa vist tegeled siporex plokkide müügiga võiksid tuua konkreetse viite siporexsist reaalselt ehitatud majale mis vastab passiivmaja standartile.

[Richy]

Olen tõesti tegelnud Siporexi müügiga, aga enam ise ei tegele. Tegelen mõningal määral veel sõlmede lahendamisega ja paneeliskeemide tegemisega. Passiivmajale ei ole Eestis minu teada siimaani leidunud, tellijat(H+H Siporex). Eestis on ehitatud mõningaid madalaenergia maju u. 50 % selle aegsest soome normist aga päris passiivmajaks ei olnud veel paar aastat tagasi sobivat ühekihilist plokki ja kuidagi soojustusega majade tahtjad ei tulnud Siporexi. Saksamaal ilmselt on tehtud H+H passiivmaja, kuid sealt turult ei saa tagasisidet, kuna vahel on veel hulgimüüja, pood, arendaja. Praeguste plokkidega U-arvud 0,12 ja 0,15 täidaks passiivmaja kriteeriumid ilmselt ära. Viimased majad on ventagregaadiga(85%) andnud ilma igasuguse tähelepanudta projektile välja energiamärgise A-klassi projekti staadiumis. Primaarenergia vajadus keskmisel H+H siporex toodetest majal on tulnud viimasel ajal u. 41 kwh/m2

[rokikas]

Primaarenergia vajadus keskmisel H+H siporex toodetest majal on tulnud viimasel ajal u. 41 kwh/m2?? Vist pidasid silmas kütte ja jahutusenergia vajadust

Soomlased (http://www.energiaviisastalo.fi/img/kuv ... _lores.pdf) eeldavad vist selliseid u-arve passiivmajadel - välis seinad, laed, põrandad 0,06-0,1 avatavad aknad 0,7-0,9 mitteavatavad aknad 0,6-0,8 uksed 0,4-0,7
ventsüsteemi soojustagastuse aasta keskmine kasutegur min 75%.
Aknaid ei soovitata teha kõrgemaid kui 180 cm. ning nad ei tohi alata otse põranda kõrguselt.
Lõuna-soomes kütte ja jahutuse energiatarve max 20 kwhm2.a.
Soovituslik primaarenergia tarve 130-140 kwhm2.a.

Õnneks seda primaarenergia tarvet veel väga rangelt vist ei nõuta siinkandis. Selle arvestus veel tera segane ja tavatarbijal seda mõjutada suht keeruline. Kui palju sa ikka valida saad millest on toodetud see elekter mis sul pistikust tuleb.
Päikesepaneelid ja tuulikud veel liiga kallid et neid alternatiivina kasutada.

Saksamaal on vist päris kaua passiivmaju uuritud ja ehitatud aga kuna kliima erinev siis neid lahendusi ei saa meil üks-ühele kasutada.

Kas eestis müüdavad siporexi tooted on pärit poolas või tsehhis asuvast tehasest.
Kodulehel olev info suht napp ja toodang suht erinev soomes toodetavast. Kuna olen soome siporexsi maja pakette mõned aastad paigaldanud siis huvitaks ka eestis müüdav valik.

[Külaline]

Primaarenergia vajadus keskmisel H+H siporex toodetest majal on tulnud viimasel ajal u. 41 kwh/m2

Nii, eelnevast jutust tuleb ikkagi välja, et rahvas on lihtsalt loll ja ei saa ikkagi aru kui
"kasulik" on ehitada "passiivmaja", "tavamaja" asemel (mida iganes siis nende all mõeldakse). Kuna eriti aega pole siis alustaksin väidete kummutamist jupiti .
Primaarenergia - kas ise ka aru saate, mis kontekstis seda sõna keegi kasutab (rääkimata selle tähendusest).
Guru enda koostatud lehelt PILT- lk2 .
Rokika pandud viitelt väidab härra, et primaarenergiatarve on 120 kWh/m2a ???
Millest üldse jahute?
Samuti soovtan veidi analüüsida soojusvoogude pilti (minu pandud viitelt lk 42).
Samuti soovitan ettevõtta mõne olemasoleva maja energiauditi ja vaadata üksikute meetmete tasuvust.
Imelik olen.

[Külaline]

Vabandust rokikas jõudis juba vahepeal vead parandada.

[rokikas]

Nii, eelnevast jutust tuleb ikkagi välja, et rahvas on lihtsalt loll ja ei saa ikkagi aru kui
"kasulik" on ehitada "passiivmaja", "tavamaja" asemel (mida iganes siis nende all mõeldakse)

Toetudes sellele infole http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pa ... 4ritelm%E4 ei ole seatud passiivmaja ideele samu eesmärke kogu euroopas. Oleks ka väga ebaõiglane nõuda sama küttekulu lõuna saksamaal ja põhja soomes. Lõuna ja kesk euroopas on eesmärk 15 kwhm2/a ja põhjaeuroopas 20 - 30 kwhm2./a.

Ma ei ürita väita et täna on kindlasti 100% toimiv lahendus mis ka hinnalt mõistlik oleks olemas aga selle saavutamiseks kulutatakse päris palju raha ja energiat.
Kuna see passiivmaja nimi tekitab ka siin foorumis parajat segadust võiksime edaspidi arutleda kas eesti kliimas on võimalik ja otstarbekas ehitada maja mille kütte ja jahutus tarve on 20 kwhm2. aastas.

. Kuna eriti aega pole siis alustaksin väidete kummutamist jupiti .
Primaarenergia - kas ise ka aru saate, mis kontekstis seda sõna keegi kasutab (rääkimata selle tähendusest).
Guru enda koostatud lehelt PILT- lk2 . Ja sealt siis selgub mis
Rokika pandud viitelt väidab härra, et primaarenergiatarve on 120 kWh/m2a ???
Millest üldse jahute?Kes kus mis Kas see number on mingist küljest väga ajuvaba.
Samuti soovtan veidi analüüsida soojusvoogude pilti (minu pandud viitelt lk 42).
Samuti soovitan ettevõtta mõne olemasoleva maja energiauditi ja vaadata üksikute meetmete tasuvust. Paar aastat tagasi sain kortermaja seina soojustamise tasuvusajaks 53 aastat . Peale seda hakkaks alles võitma. Eks kõik sõltub ehitus ja energia hinnast. Vana maja renoveerimine ja passiivmaja ehitus 0-ist siiski väga erinevad teemad.
Imelik olen. Seda me kõik tera [/quote]


Kuna elukutselt olen ehitaja ( mõned peavad seda diagnoosiks ) siis üritan ennast tera harida. Kui uurida euroopa liidu plaane siis selgub et lähimal 10 aastal karmistuvad nõuded hoonete energiatarbele oluliselt. Tahes või tahtmata puudutab see ka mind ja minu tööd. Siin kirjutatud juttudes olen toetunud konkreetsete tootjate infole ning olen toonud ka lingid neile. Loomulikult tuleb ka neid lugedes kriitikameel töös hoida kuna neil kasud sees aga suurfirma ilmselt ei taha oma mainet rikkuda lausvalega. Ilma viideteta juttudesse foorumites suhtun igaks juhuks siiski põhimõttel " naised saunas rääkisid Jaan Tatikale ja see pani selle õhtul netti ülesse koos omapoolsete parandustega"

[Imelik]

kas eesti kliimas on võimalik ja otstarbekas ehitada maja mille kütte ja jahutus tarve on 20 kwhm2. aastas.

Näed Sa mingit võimalust tänases päevas selle teostamiseks, mis oleks hinnalt ja elukvaliteedilt "mõistlik" (ning isegi teoreetiliselt teostatav)?

Ja sealt siis selgub mis

Küsimus primaarenergia mõiste kasutamises.
Gaasis,puidus,kivisöes,päiksekiirguses jne., teisisõnu muundamata kujul (varudes) sisalduv energiakogus on primaarenergia. Elektrienergia,soojusenergia (küttevees sisalduv), PV paneelidest saadav aga juba sekundaarenergia. Kohati jääb arusaamatuks- millest püütakse rääkida mainides primaarenergia tarvet ja millises ulatuses?

Kes kus mis Kas see number on mingist küljest väga ajuvaba.

Jutt siis viitest Viide, millest
järgnev tsitaat...

Saksamaal asuva Passiivmajainstituudi koostatud rahvusvahelise pasiivmaja standardi järgi võib passiivmajaks nimetada hoonet, mille maksimaalne kütteenergia vajadus on 15 kWh/m2a, kogu primaalenergia vajadus on 120 kWh/m2a ja õhutihedus n50≤ 0,6 h.

Andeks aga minu eelmise punkti jutu valguses ,ei saa aru , millest härra räägib? Sama käib kasutaja Richy
väite kohta? Primaarenergia vajadus on alati suurem kui sekundaarenergia vajadus.

sain kortermaja seina soojustamise tasuvusajaks 53 aastat

Tänases seisus see vist enam nii hull ei ole, kuna hinnad on kõikunud tasuvusaja lühenemise suunas (viimati vaadatud majal oli see 40 aastat aga eks see oleneb konkreetsest olukorrast).

Vana maja renoveerimine ja passiivmaja ehitus 0-ist siiski väga erinevad teemad.

Õigus need on täiesti erinevad teemad. Aga siiski ei ole ma näinud
ega kuulnud midagi passiivmaja tasuvusarvutusest tänases päevas. Lihtne intuitsioon ütleb, et arvatav hinnamuutus (investeering miinus kokkuhoid)peaks olema ikka mitmetes kordades. On kõlanud väited, et uue maja puhul hoitakse raha kokku hoopis küttesüsteemi mitteehitamise (või väiksema mahuga ehitamise) pealt; mis kompenseerivat suuremad kulutused muus osas. Lubage naerda . Hinnavõrdlus oleneb muidugi alati võrreldavatest objektidest.
Imelik olen kasutajanime poolest aga mine sa tea

[Imelik]

Ühe paranduse pean siiski tegema, et ei jääks vale arusaamist. Investeeringu tasuvusest rääkides, võetakse aluseks alati võrdsed lõpptingimused. Kui vana maja sein on külm ja sisekliima talumatu, ning tegelik küttekulu oleks ilmselt tunduvalt suurem (kui ei tehtaks "kokkuhoidu") on ainukeseks lahenduseks seina soojustamine (olenemata tema maksumusest).

[rokikas]

Näed Sa mingit võimalust tänases päevas selle teostamiseks, mis oleks hinnalt ja elukvaliteedilt "mõistlik" (ning isegi teoreetiliselt teostatav)?

http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pi ... eet&id=278
Maja asub Helsinkis ja peaks seetõttu ka meie kliimaga sobima.
Tegemist paarismajaga millel köetavat pinda 374 m2. Kandvad seinad betoon paneel.
Akende pinda seinas 17%. Planeeritud küttekulu 18,7 kwh/m2./aastas.
Väidetavalt läks see maja 5% kallimaks kui sama tüüpi tavamaja.
Parocist ei tahaks uskuda et soome turul riskib otsese valetamisega aga eks väike ilustamine ja mõnest asjaolust mitte rääkimine on võimalik.
Siin näha ka mõnede sõlmede joonised http://eriste.paroconline.com/ Valige vasakult Passiivitalo detaljit
Kui mälu ei peta siis 2008 aastal oli soomes keskmine eramu ehitushind 1500 euri m2.

http://www.passiivitalo.net/index.php/passiivitalo-2
Maja asub Oulus ehk tiba külmemas kliimas kui meie. Tegemist puitkarkass elamuga. Pinda 160,7 m2. Kogu elektrikulu aastas 5700 kwh http://www.passiivitalo.net/index.php/p ... mittaukset. See sisaldab valgustust, kodumasinaid, jne. Väidetavalt oli suurte külmadega ahju lisaks köötud.
Palju on nende jaoks suur külm ja kui tihti ahju kööti seda kahjuks ei ole täpsustatud. Ehitushinnast samuti mitte sõnagi.

Küsimus primaarenergia mõiste kasutamises.
Gaasis,puidus,kivisöes,päiksekiirguses jne., teisisõnu muundamata kujul (varudes) sisalduv energiakogus on primaarenergia. Elektrienergia,soojusenergia (küttevees sisalduv), PV paneelidest saadav aga juba sekundaarenergia. Kohati jääb arusaamatuks- millest püütakse rääkida mainides primaarenergia tarvet ja millises ulatuses?

Kahjuks ei leia hetkel viidet kus oleks konkreetselt seletatud mida ja kuidas selle primaarenergia arvestamise all mõeldakse.

Jutt siis viitest Viide, millest
järgnev tsitaat...

Saksamaal asuva Passiivmajainstituudi koostatud rahvusvahelise pasiivmaja standardi järgi võib passiivmajaks nimetada hoonet, mille maksimaalne kütteenergia vajadus on 15 kWh/m2a, kogu primaalenergia vajadus on 120 kWh/m2a ja õhutihedus n50≤ 0,6 h.

Andeks aga minu eelmise punkti jutu valguses ,ei saa aru , millest härra räägib? Sama käib kasutaja Richy
väite kohta? Primaarenergia vajadus on alati suurem kui sekundaarenergia vajadus.
Probleem siis termini tähenduses ja kasutuses.

Vana maja renoveerimine ja passiivmaja ehitus 0-ist siiski väga erinevad teemad.

Õigus need on täiesti erinevad teemad. Aga siiski ei ole ma näinud
ega kuulnud midagi passiivmaja tasuvusarvutusest tänases päevas. Lihtne intuitsioon ütleb, et arvatav hinnamuutus (investeering miinus kokkuhoid)peaks olema ikka mitmetes kordades. On kõlanud väited, et uue maja puhul hoitakse raha kokku hoopis küttesüsteemi mitteehitamise (või väiksema mahuga ehitamise) pealt; mis kompenseerivat suuremad kulutused muus osas. Lubage naerda . Hinnavõrdlus oleneb muidugi alati võrreldavatest objektidest.

Võtsin arvestuse aluseks selle jutu http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pi ... eet&id=278
Väidetavalt läks see passiivmaja maksma 5% rohkem kui samatüüpi tavamaja.
Suurimad lisakulud olevat jagunenud järgnevad :projekteerimine + 5000 eur, vundament + 8000 eur, aknad/ uksed + 9000 eur, vent ja muud " kodumasinad" + 10000, transportkulud + 1000.
Kokkuhoiuks loeti maaküttesüsteemi puudumine - 20000 eur.
Kokku olevat passiivmaja ehitus läinud 31600 euri kallimaks kui samaväärsed tavamajad.
Soomes keskmine eramu ehitushind 1500 euri m2. ehk 23400 eeki.m2.
Päris ei tahaks uskuda et paroc valetab avalikult suurel soome turul.

15000 eek.m2. võtsin aluseks sest selle raha eest peaks eestis olema võimalik ehitada maja mis vastab tänapäeva nõuetele ja kasutab kütteks ~100 kwh.m2. aastas.

Imelik olen kasutajanime poolest aga mine sa tea

[rokikas]

Vabandust et eelmises postituses tekitasin selle tsiteerimisega paraja pudru ja kapsad aga kes tahab saab aru .

Primäärienergialla tarkoitetaan alkuperäistä energianlähdettä, jolla lämmitysenergia tuotetaan. Jos talo lämmitetään sähköllä, primäärienergialla tarkoitetaan energianlähdettä, jolla sähkö on tuotettu. Se voi olla esim. hiili, öljy, tuuli, ydinvoima. Jokaiselle tuotantotavalle määritellään kansallisesti kerroin, jolla kerrotaan rakennuksen lämmitysenergian tarve. Tämä kerroin sisältää kaikki energiantuotannon ja siirron häviöt. Suomessa tätä primäärienergian tarvetta ei vielä huomioida, Keski-Euroopassa ja esim. Tanskassa kylläkin.
See soomlaste seletus primaarenergia arvestusest.

Millegipärast enamus eestikeelseid lehti kus passiivmajadest räägitakse promovad seda kesk-euroopa standardit st. küte 15 kwhm2.a. ja primaarenergia 120 kwhm2.a.
Ei tea milleks see nendearust hea on. Isiklikult piilun pigem Helsingi suunas. Soomlaste eesmärgid tunduvad mõistlikumad.

[Richy]

Primaarenergia vajadus keskmisel H+H siporex toodetest majal on tulnud viimasel ajal u. 41 kwh/m2?? Vist pidasid silmas kütte ja jahutusenergia vajadust

Pidasin silmas küttevajadust! Jahutust eramule reeglina ei arvestata.

Massiivsuse mitte arvestamine on villatootjate lobi, paljud programmid siiski arvestavad massiivsusega.
Soomlased (http://www.energiaviisastalo.fi/img/kuv ... _lores.pdf) eeldavad vist selliseid u-arve passiivmajadel - välis seinad, laed, põrandad 0,06-0,1 avatavad aknad 0,7-0,9 mitteavatavad aknad 0,6-0,8 uksed 0,4-0,7
ventsüsteemi soojustagastuse aasta keskmine kasutegur min 75%.
Aknaid ei soovitata teha kõrgemaid kui 180 cm. ning nad ei tohi alata otse põranda kõrguselt.
Lõuna-soomes kütte ja jahutuse energiatarve max 20 kwhm2.a.
Soovituslik primaarenergia tarve 130-140 kwhm2.a.

Õnneks seda primaarenergia tarvet veel väga rangelt vist ei nõuta siinkandis. Selle arvestus veel tera segane ja tavatarbijal seda mõjutada suht keeruline. Kui palju sa ikka valida saad millest on toodetud see elekter mis sul pistikust tuleb.
Päikesepaneelid ja tuulikud veel liiga kallid et neid alternatiivina kasutada.

Saksamaal on vist päris kaua passiivmaju uuritud ja ehitatud aga kuna kliima erinev siis neid lahendusi ei saa meil üks-ühele kasutada.

Kas eestis müüdavad siporexi tooted on pärit poolas või tsehhis asuvast tehasest.
Kodulehel olev info suht napp ja toodang suht erinev soomes toodetavast. Kuna olen soome siporexsi maja pakette mõned aastad paigaldanud siis huvitaks ka eestis müüdav valik.

[Richy]

Eestis müüdav toodang jaguneb üldjoontes nii: Armeeritud tooted ja soojustusega plokid- Soome tehas, 275 kg/m3 plokid Saksa Wittenborn tehas ja kõik muud plokid Poola Gorzkowice tehas. Soome ploki kasutust piirab kõrge hind ja ka madalam kvaliteet võrreldes saksa ja poola toodanguga. Tõesti nii Gorzkowice'i, Wittenborg'i, Volossovi, ja Most'i tehased on kõik uued ja tehniliselt samal tasemel ja peaksid olema suutelised väljastama sama toodangut.

[Richy]

Soome hinnataseme näiteks võib tuua, et ehitatud messimaja H+H Siporex Jämerä Topaasi(suvemaja) kulutused olid üks 4 aastat tagasi € 800 000. Siin on sees küll krunt, projektid, ehitus, sisekujundus ja sisustus ehk kõik mida messil näha võis. Kui võtta, et krunt maksus €100 000 siis jääb järgi 700 000, mis teeb 1 m2 hinnaks 2834 eurot ehk 44 410 krooni. Üldiselt ei ole soomlastel kombeks tellida kivimaja "võtmed kätte" kuna see on liiga kallis.

Kui võtta € 700 000 5 % siis on see 548 450 krooni mis 250 m2 maja puhul võib olla reaalne lisakulu tavalisest majast soome mõistes passiivmajani. Meie mõistes tahetakse saada praegu maja "võtmed kätte" 10 000 krooni /m2.
Pasiivmaja ehituse kallinemine 40 kWh tunnilt 20 kWh võib olla küll meie tingimustes 500 eek/m2. Kuid kui võrreldav "tavamaja" ei ole A-klassi maja siis on vahe kindlasti suurem.

Oluline on eristada kas kulub 5 % kogu eelarvest(krunt, projekti, ehitus, sisekujundus, sisustus, aiakujundus ja teostus) või 5 % ehituseelervest.

[rokikas]

Pidasin silmas küttevajadust! Jahutust eramule reeglina ei arvestata.

Aga tasuks arvestada kindlasti sest see ju sõltub maja konstruktsioonist ja planeeringust ning võib osutuda suht oluliseks kuluks kui eesmärgiks on aastaringne meeldiv sisekliima.
Passiivmajade puhul minuteada on sellega arvestamine vältimatu.

Massiivsuse mitte arvestamine on villatootjate lobi, paljud programmid siiski arvestavad massiivsusega.

Eks arvestada ikka tuleb aga see ei ole vist määrava tähtsusega näitaja.

Passiivmaja hinna arvestuses ei tohi kindlasti arvestada krundi ja haljastuse maksumust sest neil ei ole mingit otsest seost kas ehitad tava või passiivmaja. Minu arvates on ka sisekujunduse hinna arvestamine tera kahtlane tegevus sest ega see kas sul on seinas keskmise hinnaklassi tapeet või kuld plaadid ei muuda maja küttekulu.
See eelpool viidatud helsingis asuv passiivmaja läks väidetavalt 5% kallimaks kui samatüüpi tavamaja. Pusserdasin tera matemaatikaga ja sain selletüübilise tavamaja ehitushinnaks 1500 e.m2. Kui arvestada ka konkreetset krundi hinda siis maksis see passiivmaja 3,6% rohkem kui tavamaja.

[rokikas]

Vabandust et risustan passiivmaja teemat aga eks vajadusel tõstetakse see jutt sobivasse kohta .

Eestis müüdav toodang jaguneb üldjoontes nii: Armeeritud tooted ja soojustusega plokid- Soome tehas, 275 kg/m3 plokid Saksa Wittenborn tehas ja kõik muud plokid Poola Gorzkowice tehas. Soome ploki kasutust piirab kõrge hind ja ka madalam kvaliteet võrreldes saksa ja poola toodanguga Soome plokkide madalast kvaliteedist kuulen esmakortselt. Ladudes ei leidnud küll erilist põhjust virisemiseks. Aga eks kõike saab veel kvaliteetsemalt toota.. Tõesti nii Gorzkowice'i, Wittenborg'i, Volossovi, ja Most'i tehased on kõik uued ja tehniliselt samal tasemel ja peaksid olema suutelised väljastama sama toodangut.

Arsaamatuks jääb miks on ploki kõrgus 250 mm. tavapärase 200 mm. asemel.

Soome hinnataseme näiteks võib tuua, et ehitatud messimaja H+H Siporex Jämerä Topaasi(suvemaja) kulutused olid üks 4 aastat tagasi € 800 000. Siin on sees küll krunt, projektid, ehitus, sisekujundus ja sisustus ehk kõik mida messil näha võis. Kui võtta, et krunt maksus €100 000 siis jääb järgi 700 000, mis teeb 1 m2 hinnaks 2834 eurot ehk 44 410 krooni. Üldiselt ei ole soomlastel kombeks tellida kivimaja "võtmed kätte" kuna see on liiga kallis.

See on küll päris krõbe hind. Üldiselt need hinnad siiski nii hullud ei ole.
Näiteks see http://jamera.fi/tutustu_jameran_taloma ... lomalli=41 maksab 132 510 eurot. + transport (näiteks helsingi küljealla 4470 eur.). Kui õigesti aru sain siis sisaldab see hind ka paigaldust.
Pakett sisaldab järgnevat - vundament, kandeseinad (500 mm.), vaheseinad, paneelid, katuse soojustus ja puitmaterjal ning plekk, A - energiaklassi aknad ja uksed (va peauks ja teh ruumi uks), jne. Sisuliselt saad kinnise majakarbi koos valmis katusega.
Kui see hind ka 2 korrutada et saavutada lõplikult valmis maja ei ole saadud number just soome mõistes müstiliselt suur.

[Imelik]

Minu arust on see numbritega manipuleerimine- alati võib öelda et võrreldud oli hoopis sellist maja (kuna võrreldavat ei ole täpselt defineeritud jne.)
Sama teema selle primaarenergia kuluga- kogu primaarenergia kulu, ostetav osa, kulu jagunemine, jne.? Toon lihtsa näite- vaieldamatult aitavad tõhusamad kodumasinad energiat kokkuhoida, samas on nende hind reeglina *2, kuid võrreldes maja üldmaksumusega ei moodusta see samaväärset hinnatõusu protsentuaaalselt. Kui me aga
hakkame rääkima meetme tasuvusest (2 kordsel hinnatõusul) siis see on pea olematu.
Teine asi mis mind antud teema juures häirib on jutt passiivsest küttesüsteemist.
Küte (koos õhutusega) on vaieldamatult suurim kuluartikel. Soojusisolatsioon ja kontrollitud (soojustagastusega) õhuvahetus ei tee olematuks vajadust küttesüsteemi kui sellise järele ( kaod "süsteemist" jäävad kuid muutub aeg, millega vähendataksegi energiakulu). Rääkida küttesüsteemist kui kodumasinate/seadmete elektritarbimisest
ja "passiivsest" päikeseküttest on nonsens- kontrollimatu, juhitamatu protsess. St nendega ei saa arvestada maja vajaliku küttevõimsuse arvestamisel.
Välisolude muutumisel muutub ajas ka samaväärselt maja küttevajadus (sest kaod on pidev protsess, mida mõjutavad otseselt välisolud). Kompenseerida saab seda ainult
"aktiivne" (kontrollitav, eesmärgipärane) küttesüsteem.
Samuti on üllatav jutt massiivpindade ebaolulisusest. Massiivpinnad vähendaksid ju (stabiilse sisekliima juures) järske temperatuuri muutusi. Seega vajaminevat hetkvõimsust. Ega siis soojustus ei muutu ilma jahenedes "effektiivsemaks"?
Niikaua, kui pole avaldatud elust võetud konkreetseid numbreid (täieline energiaaudit ,mitte arvuti taga joonistatud graafikud ja tulbad) ning ehituseelarvet; on see jutt
kurtidele kõrvadele (vähemalt minu puhul).

[Urmas]

Niikaua, kui pole avaldatud elust võetud konkreetseid numbreid (täieline energiaaudit ,mitte arvuti taga joonistatud graafikud ja tulbad) ning ehituseelarvet; on see jutt
kurtidele kõrvadele (vähemalt minu puhul).

Püüdsin siin vahepeal sama rääkida oma "talupoja mõistusega", kuid välja on tulnud uued entusiastid- nagu palgalised oleks.

[rokikas]

Minu arust on see numbritega manipuleerimine- alati võib öelda et võrreldud oli hoopis sellist maja (kuna võrreldavat ei ole täpselt defineeritud jne.) Selle helsingi maja puhul on ju konkreetsed lisakulu numbrid välja toodud. Kuna on väidetud et ehitushind on 5% suurem kui tavamaja saab välja arvutada selle tavamaja hinna.
Sama teema selle primaarenergia kuluga- kogu primaarenergia kulu, ostetav osa, kulu jagunemine, jne. See primaarenergia lugu on segane jah.? Toon lihtsa näite- vaieldamatult aitavad tõhusamad kodumasinad energiat kokkuhoida, samas on nende hind reeglina *2, kuid võrreldes maja üldmaksumusega ei moodusta see samaväärset hinnatõusu protsentuaaalselt. Kui me aga
hakkame rääkima meetme tasuvusest (2 kordsel hinnatõusul) siis see on pea olematu.
Teine asi mis mind antud teema juures häirib on jutt passiivsest küttesüsteemist.
Küte (koos õhutusega) on vaieldamatult suurim kuluartikel. Soojusisolatsioon ja kontrollitud (soojustagastusega) õhuvahetus ei tee olematuks vajadust küttesüsteemi kui sellise järele ( kaod "süsteemist" jäävad kuid muutub aeg, millega vähendataksegi energiakulu). Rääkida küttesüsteemist kui kodumasinate/seadmete elektritarbimisest
ja "passiivsest" päikeseküttest on nonsens- kontrollimatu, juhitamatu protsess. St nendega ei saa arvestada maja vajaliku küttevõimsuse arvestamisel.
Välisolude muutumisel muutub ajas ka samaväärselt maja küttevajadus (sest kaod on pidev protsess, mida mõjutavad otseselt välisolud). Kompenseerida saab seda ainult
"aktiivne" (kontrollitav, eesmärgipärane) küttesüsteem. üritaks siiski rääkida majast mille kütte ja jahutus vajadus on max 20 kwhm2.a.
Samuti on üllatav jutt massiivpindade ebaolulisusest. Massiivpinnad vähendaksid ju (stabiilse sisekliima juures) järske temperatuuri muutusi Väidetavalt piisab selleks betoonpõrandast.. Seega vajaminevat hetkvõimsust. Ega siis soojustus ei muutu ilma jahenedes "effektiivsemaks"? See ikka rohkem nenda hõredate klaaskastide probleem. Päike särab siis ruumis +25, päike pilvetaha siis kiirelt ruumis +10. Nendes "termosmajades" seda probleemi ei tohiks olla.
Niikaua, kui pole avaldatud elust võetud konkreetseid numbreid Neid elust võetuid konkreetseid numbreid ju leidub eelnevatel linkidel kuigivõrd (täieline energiaaudit ,mitte arvuti taga joonistatud graafikud ja tulbad) ning ehituseelarvet; on see jutt
kurtidele kõrvadele (vähemalt minu puhul).

Sinu postitustest on selge et sa ei pea tehniliselt võimalikuks ehitada meie kliimas maja mille kütte ja jahutus tarve on 20 kwm2.a. Mina pean seda võimalikuks.
Küsimusi tekitab veel selle hind aga soome kogemustele tuginedes paistab et ka see ei ole nii hirmus kui algselt tundus. Eks aeg näitab kummal meil õigus on.

Püüdsin siin vahepeal sama rääkida oma "talupoja mõistusega", kuid välja on tulnud uued entusiastid- nagu palgalised oleks.

Palgaline olen jah. Palgapäev saabub küll alles tulevikus kui nõuded ehitiste energiatarbele on oluliselt karmistunud ja tänu paegusele eneseharimisele on mul siis konkurentsieelis nende ehitajate ees kes ei viitsinud tulevikule tähelepanu pöörata.

Kui lugeda siinset passiivmaja teemat siis enamus postitusi on stiilis "ei ole võimalik sest mina arvan et ei ole võimalik". Konkreetset ja sisulist arutelu ning konkreetseid viiteid suht vähe kahjuks.

[Urmas]

Rokikas!
Kui see nn.passiivmaja nii vähe läheb kallimaks nagu väidetakse ja kokkuhoid esialgse suurema investeeringu teenimiseks tagasi hilisemate väiksemate küttekulude arvelt tohutu, siis kas inimesed olid ja on tõesti lollid ja ei oska raha lugeda ega ette mõelda/arvutada. See passiivmaja idee on juba mingi aastast 1996 kui õigesti mäletan, mitte ülemöödund aasta leiutis. Seda, et pankade poolt raha jagati igasuguste 2000.- maksva tüüpprojekti järgi maja ehitamiseks 2 miljonit. Paljude siinsete passiivmajade propageerijate poolt väidetav 5-10% kallim moodustab sellest laenust ju kõigest 100-200 tuhat, kusjuures kui lahutada sellest 2 miljonist veel igasugused liitumistasud, kommunikatsioonid, krundi soetushind jne. ja võtta ainult puitkarkass/fibo/aeroc maja materjalide hind, siis see liigne kulutus on veel väiksem. Mille kuradi pärast pidid uute majade omanikud liituma mingisuguste gaasifirmadega ja praegu hambad ristis maksma pidevalt tõusva gaasi hinda kui oleks võinud ehitada natuke paksemad maja seinad ning külmemate ilmadega kütta nagunii suurde elutuppa ostatud Tulikivi halli värvi kaminat. Nendest (lollidest?) , kes mingi viimase 10 aasta jooksul on endale ehitanud tavalise maja võrreldes passiivmajaga, saaks vist Lauluväljku küll täis. Miks siis, kas eestlane on tõesti nii tume junn, et talle saab igasugust paska pähe määrida? Millal ehitati Eestis esimene nn passiivmaja?
Jah, see passivmaja idee ju võib olla hea, aga minu arvates ei tule mitte nii vähe kallim kui siin väidetakse.
Minu konkreetset viidet minust targemate arvamuse kohta võid vaadata eelnevatest postitustest. See nende ahvatlevatena näivate numbritega manipuleerimine igatahes mind ei veena. Eks minagi püüan ennast tasapisi kujundada ja kaasa minna oma rahakoti huvides igasuguste trendidega nagu viimasel ajal väljakujunenud a`la "öko" ja "looduslik".Tervitustega!

[Imelik]

Selle helsingi maja puhul on ju konkreetsed lisakulu numbrid välja toodud. Kuna on väidetud et ehitushind on 5% suurem kui tavamaja saab välja arvutada selle tavamaja hinna.

Selle järgi saame ainult järeldada, et ehitati 2 maja millest teine oli esimesest 5% kallim ehitushinnalt. Milliste majadega konkreetselt ja eelarvepõhiselt tegu oli on täpsustamata.

See primaarenergia lugu on segane jah.?

Primaarenergiaga on kõik korras
(mõiste peaks olema üheselt mõistetav), korrast ära on selle kasutamine (kontekstist väljarebimine). Kasutatakse väga erinevatel juhtudel ilma täiendavate selgitusteta.
Muuseas, tõlkisin enda jaoks ka ära Sinu soomekeelse tsitaadi. Sealt nähtub, et Soomes ei kasutata ka mingeid arvutuskoefitsente primaarenergia arvestamiseks, mida Saksamaal tarvitatakse. Samuti oli seal juttu ainult kütteks kuluvast primaarenergiast.

üritaks siiski rääkida majast mille kütte ja jahutus vajadus on max 20 kwhm2.a.

Mis Sa sellega öelda tahtsid? Pole kadusid? Väliskliima ei mõjuta otseselt? Või seda, et "aktiivne" küttesüsteem siiski eksisteerib? Sel juhul millise võimsusega ruutmeetri kohta? Või väidad et soojustusest ja õhutihedusest piisab meie oludes sellise numbri saavutamiseks (oletan et ostetav sekundaarenergia kulu -20kWhm2.a.) ?
Või käib jutt koguni primaarenergiast ?

Väidetavalt piisab selleks betoonpõrandast..

Betoonpõrand on ebaoluline massiivpind? Kui nüüd teistpidi võtta siis seal ei ole ilmselt otsest kütet
ning seega on ta kaetud? Millist efekti omab ta seejuures? Teatavasti hakkab massiivpind mõjutama ruumi temperatuuri sedapidi kuidas on temperatuuride vahe.

See ikka rohkem nenda hõredate klaaskastide probleem. Päike särab siis ruumis +25, päike pilvetaha siis kiirelt ruumis +10. Nendes "termosmajades" seda probleemi ei tohiks olla.

Kas külmik on piisav termos? Tõsta ta "jahedasse" sauna ning simuleeri õhuvahetust kerge uksepaotusega. Vaata kas tekib "probleem" kompressori urina näol

Eks aeg näitab kummal meil õigus on.

Aeg näitab ilmselt, et õigus on kellegil kolmandal.

Kui lugeda siinset passiivmaja teemat siis enamus postitusi on stiilis "ei ole võimalik sest mina arvan et ei ole võimalik". Konkreetset ja sisulist arutelu ning konkreetseid viiteid suht vähe kahjuks.

Ütle, mille üle Sa tahaksid sisuliselt ja konkreetselt arutada ja usu mind see tekib.
Praegu näen ma paraku soovunelmaid ja hüüdlauseid ning vähe realismi.
NB- annaks jumal, et mul ei ole õigus, vastasel korral astume õige pea sügavamale ... sisse.

[Urmas]

Veel üks küsimus Rokikale, miks inimesed ikkagi ei ehitanud ega ehita ka praegusel ajal endale neid passiivmaju kui nende hind on ainult kuni 10% kallim tavamajast ja kulud küttele 5X väiksemad võrreldes tavamajaga? Tunnistan ausalt, et väga numbritesse ei süvenud ja on umbkaudsed. Kas seda annab ka kuidagi KONKREETSELT ära seletada? Toon siis uuesti välja vanast postitusest konkreetsed ja huvitavad numbrid:

Passiivmaja standardile vastava Elumaja küttekulu:

•45 m²: 50 000 EEK

•90 m²: 100 000 EEK

•135 m²: 150 000 EEK

Tavamaja küttekulu:

•45 m²: 500 000 EEK

•90 m²: 1 000 000 EEK

•135 m²: 1 500 000 EEK


Soetus- ja küttekulud kokku:

•45 m²: 740 000 EEK

•90 m²: 1 390 000 EEK

•135 m²: 2 040 000 EEK


Soetus- ja küttekulud kokku:

•45 m²: 1 190 000 EEK

•90 m²: 2 290 000 EEK

•135 m²: 3 390 000 EEK

Tegin paar lahutus- ja ühe jagamistehte ja sain vastuseks, et 135m2 maja mõlema soetuskulud on võrdsed. Miks?
Kes lugesid seda postitust enne tänast hommikut, siis seal oli väike minu näpukas.

[rokikas]

Selle helsingi maja puhul on ju konkreetsed lisakulu numbrid välja toodud. Kuna on väidetud et ehitushind on 5% suurem kui tavamaja saab välja arvutada selle tavamaja hinna.

Selle järgi saame ainult järeldada, et ehitati 2 maja millest teine oli esimesest 5% kallim ehitushinnalt. Milliste majadega konkreetselt ja eelarvepõhiselt tegu oli on täpsustamata.
Kui me teame konkreetset numbrit kui palju see maja on kallim kui kõrvalmaja ning kui on väidetud et see on 5% rohkem kui naabril siis saame ju eelarvenumbrid suht selgeks.
See maja on REAALSELT olemas. Saab ka vajadusel käega katsuda. Ilmselt päris paljud soomlased käivad ka seda oma silmaga vaatamas ja räägivad omanikuga reaalsest ehitushinnast ning kas ikka toimib nii nagu lubatud. Kuna ma tera olen sealmaal kokku puutunud ehitamisega ning sellega seonduvate seadustega siis tean et katteta lubatuste andmine, rääkimatta pettusest, võib päris kalliks minna. Ei taha uskuda et paroc riskib räige valetamisega sealsel turul.

See primaarenergia lugu on segane jah.?

Muuseas, tõlkisin enda jaoks ka ära Sinu soomekeelse tsitaadi. Sealt nähtub, et Soomes ei kasutata ka mingeid arvutuskoefitsente primaarenergia arvestamiseks, mida Saksamaal tarvitatakse. Samuti oli seal juttu ainult kütteks kuluvast primaarenergiast.
"Primaarenergia on mõeldud esialgseks energiaallikas, mis lämmitysenergia toodetakse. Kui maja köetakse elektriga, primaarenergia tähendab energiaallikas, mis elekter on toodetud. See võib olla näiteks süsi, õli-, tuule-, tuumaenergiat. Igale tootmisviisile määratakse kindlaks riiklikult tegur, millega korrutatakse hoone elamu vajadus. See tegur hõlmab kõiki energia tootmise ja edastamise kaod. Soomes seda primaarenergia vajadust ei ole veel arvestada, Kesk-Euroopas ja näiteks Taanis küll." Google tõlge

üritaks siiski rääkida majast mille kütte ja jahutus vajadus on max 20 kwhm2.a.

Mis Sa sellega öelda tahtsid? Pole kadusid? Väliskliima ei mõjuta otseselt? Või seda, et "aktiivne" küttesüsteem siiski eksisteerib? Sel juhul millise võimsusega ruutmeetri kohta? Või väidad et soojustusest ja õhutihedusest piisab meie oludes sellise numbri saavutamiseks (oletan et ostetav sekundaarenergia kulu -20kWhm2.a.) ?
Või käib jutt koguni primaarenergiast ?
Sellega ma tahtsin öelda et räägiks siiski majast mille küttele ja jahutusele kulub 20 kwhm2.a. mitte ei hakkaks vaidlema kas saia röstimisest piisab maja kütteks jne. Küsimus jälle see passiivmaja nimetus ning selle sisu.

See ikka rohkem nenda hõredate klaaskastide probleem. Päike särab siis ruumis +25, päike pilvetaha siis kiirelt ruumis +10. Nendes "termosmajades" seda probleemi ei tohiks olla.

Kas külmik on piisav termos? Tõsta ta "jahedasse" sauna ning simuleeri õhuvahetust kerge uksepaotusega. Vaata kas tekib "probleem" kompressori urina näol
Jutt oli küttesüsteemi hetkevõimsusest. Kui on plaan talvel korraliku pakasega aegajalt majal katuse serva kergitada siis on tõesti suure hetkevõimsusega küttesüsteemi vaja.

Kui lugeda siinset passiivmaja teemat siis enamus postitusi on stiilis "ei ole võimalik sest mina arvan et ei ole võimalik". Konkreetset ja sisulist arutelu ning konkreetseid viiteid suht vähe kahjuks.

Ütle, mille üle Sa tahaksid sisuliselt ja konkreetselt arutada ja usu mind see tekib. Täpselt see mida sa siin teed ongi see mida vaja. Sa ei väida lihtsalt et "see ei ole võimalik kuna ma arvan et see ei ole võimalik" vaid üritad anda mingit sisulist seletust miks see ei ole võimalik . Ma ei pruugi sinuga küll nõus olla aga sa sunnid mind asja ka teise nurga alt läbi mõtlema. Ei oleks esmakordne kui ma peaks endale tunnistama et olen eksinud aga eelistan seda teha konkreetsete faktide tõttu mitte aga seetõttu et keegi lihtsalt ütles et see ei ole võimalik.
Praegu näen ma paraku soovunelmaid ja hüüdlauseid ning vähe realismi.
NB- annaks jumal, et mul ei ole õigus, vastasel korral astume õige pea sügavamale ... sisse.

[rokikas]

Urmas
Ehituskauge inimene sai pangast 2 milli laenu. Tellis eskiisprojekti, iga ehitusetapi tegi eri "brigaad" kes kuulutusepeale tuli ja kõige vähem raha küsis. Materjaliks kasutati kõige odavamat mida leiti. Ehituse käigus muudeti korduvalt plaane sest naabri Juhan arvas et siis saab parem. Küttesüsteemiks valiti "Ioonküte" sest see kõige sootsam ja kasutegur üle 110%. Sisekujundus projekt läks maksma kordades rohkem kui oleks maksnud täiemahuline ehitusprojekt. Köögimööbel maksab rohkem kui katusekate ja vundament kokku (seetõttu tuli viimaseid tera "optimeerida"). Nüütseks nurgad hallitavad, küttearved taevas ja maja väärtus ainult pool sellest mis ta maksma läks ning laenu tuleb hambad ristis tagasi maksta järgnevad 30 aastat.
Selliseid inimesi on ilmselt päris mitu lauluväljakutäit. Kohati tundub tõesti et terve mõistus on vaja punasesse raamatusse kanda.

Kui piisaks ainult sellest et paned seina topelt rohkem villa ja ongi passiivmaja valmis siis oleks tõesti tore. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole. Nagu siin eelnevalt targematki on märkinud on passiivmaja tervklahendus mitte üksikud komponendid. Ilmselt meie sinuga ei suuda seda terviklahendust välja mõelda aga kui sellega tegeleb piisav hulk insenere siis on lootust et see leitakse.
Selle pressiteate kohta olen ma oma arvamuse öelnud ning ei näe põhjust seda muuta.
Kindel see et kui suht olematu soojustusega ja "säästuehitajate" poolt umbes ehitatud maja hinnale 5% juurde panna siis passiivmaja pole võimalik saada. Isegi mõistliku kvaliteediga maja ei saa.

Veel üks küsimus Rokikale, miks inimesed ikkagi ei ehitanud ega ehita ka praegusel ajal endale neid passiivmaju kui nende hind on ainult kuni 10% kallim tavamajast ja kulud küttele 5X väiksemad võrreldes tavamajaga?

Soomes juba ehitavad. Rootsis väidetavalt neid juba päris palju tehtud. Kuna ei valda rootsi keelt siis täpsemat infot ei oma.
See 5% väide on pärit soome paroci lehelt ning tuleb meeles pidada et see on arvestatud soome ehitushinnast (1500eur.m2.) ja see "tavamaja" vastab soome hetkenormidele.
Olen sportlikust huvist arvutanud näiteks nende passiivmajade seinalahenduste orienteeruvat maksumust ning väga müstilisi hindu pole saanud. Eks reaalse hinna saan siis teada kui on võimalus mõne sellise ehtusel osaleda.

Päris pikalt nuputasin kust kohast sa selle tabeli said ja lõpuks avastasin et vist siit - http://elumaja.ee/maja/hind .

Tegin paar lahutus- ja ühe jagamistehte ja sain vastuseks, et 135m2 maja mõlema soetuskulud on võrdsed. Miks?

Seda pead küll nendelt tegelastelt küsima kes selle sinna kirjutanud on. Ilmselt sellepärast et nende toodang sootsam tunduks. Sealt lehtedelt leiab nii mõndagi küsitavat.

Kuna ma ei ole isiklikult ühtegi passiivmaja ehitanud rääkimata seal elamisest siis olen kasutanud postitustes selliseid sõnu nagu "väidetavalt", " kui see toimib/maksab", jne. Infot olen otsinud eelkõige suuremate materjalitootjate lehtedelt sest seal ehk on ka mingi reaalsus taga ning lubadustel ka mingi kate. Otsinud olen eelkõige infot reaalsetest ehitatud majadest mitte teoreetilistest lahendustest. Neid teoreetikuid tohutult netis.

Kuna minuteada lähikümnendil karmistatakse nõudeid hoonete energiatarbele oluliselt siis tuleb ennast harida kuna ilmselt ei piisa lihtsalt sellest kui paned 10 cm. villa rohkem ja asi tahe.

[Urmas]

Rokikas, sinu viimase postituse sisu on umbes sama, mida mina olen kogu aeg rääkinud ehk ootame ära kui hakatakse Eestis ehitama esimesi passiivmaju ja siis hakkame uuesti maksumuse üle rääkima. Olen 110% kindel, et passiivmajde nõudlus kergitab nende hinda 100% praeguste tavamajade ehituse hindadega võrreldes. Tervitustega!