Välisseina soojustamine penoga

[pokumees]

Soovin soojustada penoga välisseina.Sein on laotud narva plokist.Kui paks peaks soojustus olema,et oleks norm?

[maik]

Keskmine Liivimaa norm on põõrdvõrdelises sõltuvuses sinu panga-kaardiga Vaesem mees paneb 50.ja on rahul.Vähe suurema raha-kotiga mees tellib projekti pädevast asutusest ja laseb soojustada nii nagu ette-nähtud.

[pokumees]

Keskmine Liivimaa norm on põõrdvõrdelises sõltuvuses sinu panga-kaardiga Vaesem mees paneb 50.ja on rahul.Vähe suurema raha-kotiga mees tellib projekti pädevast asutusest ja laseb soojustada nii nagu ette-nähtud.

asi arusaadav,kuid milline siis oleks ikkagi sinu ettepanek ?

[jörm]

Keskmine Liivimaa norm on põõrdvõrdelises sõltuvuses sinu panga-kaardiga Vaesem mees paneb 50.ja on rahul.Vähe suurema raha-kotiga mees tellib projekti pädevast asutusest ja laseb soojustada nii nagu ette-nähtud.

asi arusaadav,kuid milline siis oleks ikkagi sinu ettepanek ?

tööraha sisuliselt ei erine kas paned 50mm peno +krohv või 150mm peno+krohv. mida soojema seina teed seda vähem kütet kulub.

ise panen 250mm fibole 150mm penot peale ja peaks tulema tibake soojapidavam, kui üldised ehitusnõuded ette näevad. usaldades tarmatrade kodulehe infot, siis gaasbetoonile soovitatav paksus min 8..9cm

[ponkskar]

usaldades tarmatrade kodulehe infot, siis gaasbetoonile soovitatav paksus min 8..9cm

See käis vist 250mm ploki paksuse kohta...?
Omale plaanin ka panna kas 50+50mm või 100+50mm 250mm Silbeti seinale.Ma arvan,et tähtis on, et soojustust oleks 2 kihti.

[vuuk]

15cm.
Sein ei koosne kunagi ainult narva plokist. Plokkide vahel on ka vuugid (vuukid ei tarvitse olla laotud õhuvahega) akende kohal r/b sillused üleval ja all võivad olla r/b vööd. Lisaks veel võimalikud ehitamise kvaliteedivead. Seepärast on 10 cm napivõitu.

[pokumees]

15cm.
Sein ei koosne kunagi ainult narva plokist. Plokkide vahel on ka vuugid (vuukid ei tarvitse olla laotud õhuvahega) akende kohal r/b sillused üleval ja all võivad olla r/b vööd. Lisaks veel võimalikud ehitamise kvaliteedivead. Seepärast on 10 cm napivõitu.

Tänan,asi on jälle selgemaks saanud.

[ponkskar]

Olen näinud, et kui vahtplastiga soojustatakse, siis on ikka väiksed plaadid. Miks ei kasutata suuri plaate (~3m pikad), mis ulatuksid siis soklist (pealt poolt hüdrot siis) kuni ülesse müürilatini välja? Jääks vahekohti hulka vähem. Või on neid suuri plaate piisavalt tüütu panna ning seinte kõveruste tõttu ei pruugi suured plaadid väga tihedalt vastu seina "liibuda"? Või ikka kasutatakse, aga ma pole lihtsalt trehvanud nägema ?

Praegusel ajal kui väljas vähemalt -5-10 on maja soojustamine üldse kahtlane ? EPS-le tuleb peale laudis.

[andrus49]

"Narva plokk" kui on laotud lapiti, siis on seina paksus 300mm ja kui oletada, et selle ploki lambda on nats kehvem kui AEROCil (arvestasin lambdaks 0,12. Aerocil on see 0,09) Siis on arvutustulemused järgmised:
300 mm plokk + 50mm peno puhul on U= 0,254 W/m2*K (Energiatõhususe määrus näeb ette elamute välisseintele vahemiku 0,2 kuni 0,25 )
300 mm plokk + 100mm peno puhul on U= 0,193 W/m2*K
300 mm plokk + 150mm peno puhul on U= 0,155 W/m2*K
Kui minu kasutatud algandmed on õiged siis edasised järeldused on lihtne teha.
Lisaks siia veel juurde, et 50mm soojustuse puhul äärmuslikel tingimustel võib seinakonstruktsiooni tekkida mõningast kondentsvett, mis suveperioodil välja aurustub. 150mm puhul arvutuste järgi kondentsvett enam ei teki.

terv Andrus

PS! kahes kihis soojustusmaterjali paigaldamine õhekrohviga liitsoojustussüteemides ei ole aksepteeriav!!

[Rostfrei]

"Narva plokk" kui on laotud lapiti, siis on seina paksus 300mm ja kui oletada, et selle ploki lambda on nats kehvem kui AEROCil (arvestasin lambdaks 0,12. Aerocil on see 0,09) Siis on arvutustulemused järgmised:
300 mm plokk + 50mm peno puhul on U= 0,254 W/m2*K (Energiatõhususe määrus näeb ette elamute välisseintele vahemiku 0,2 kuni 0,25 )
300 mm plokk + 100mm peno puhul on U= 0,193 W/m2*K
300 mm plokk + 150mm peno puhul on U= 0,155 W/m2*K
Kui minu kasutatud algandmed on õiged siis edasised järeldused on lihtne teha.
Lisaks siia veel juurde, et 50mm soojustuse puhul äärmuslikel tingimustel võib seinakonstruktsiooni tekkida mõningast kondentsvett, mis suveperioodil välja aurustub. 150mm puhul arvutuste järgi kondentsvett enam ei teki.

terv Andrus

PS! kahes kihis soojustusmaterjali paigaldamine õhekrohviga liitsoojustussüteemides ei ole aksepteeriav!!

Miks ei tohi?

[andrus49]

to: Rostfrei

Kahes või enamas kihis paigaldatud soojustusplaadid ei taga piisavat püsivust ja on suur mõrade tekkimise oht soojustust katvasse õhekrohvi. Kui võtta ükskõik milline korralik sellise soojustussüteemi müüja toote- või paigalduskirjeldus, siis keegi neist ei luba seda teha. Ja pealegi puudub praktiline vajadus paigaldada soojustusplaate mitmes kihis.

terv Andrus

[küttevahetaja]

solgin võõrast teemat ja küsin siin oma küsimuse.
Endal 50cm betoonpaneelidest sein (maja ehitatud 1969) ning eelmise omaniku poolt 1/3 majast soojustatud 50mm penoga ning krohvitud. Tahaks ka teise poole teha ning ise olen mõelnud 100mm või isegi 150mm peonga teha. Kuna saan peno paigaldamisega ise hakkama, siis teeks selle ise. Krohvimist ei hakkaks ise tegema kuigi ilmselt saaks hakkama aga pigem jätaks selle proffidele. Kas sellega hoiaks raha kokku kui jah, siis mis ulatuses? On kellelgi praeguseid hindu siia kirjutada:
peno 150mm paigladus + armeering + krohv (tööraha m2 ainult)
armeering + krohv (tööraha m2 ainult)

[Rostfrei]

to: Rostfrei

Kahes või enamas kihis paigaldatud soojustusplaadid ei taga piisavat püsivust ja on suur mõrade tekkimise oht soojustust katvasse õhekrohvi. Kui võtta ükskõik milline korralik sellise soojustussüteemi müüja toote- või paigalduskirjeldus, siis keegi neist ei luba seda teha. Ja pealegi puudub praktiline vajadus paigaldada soojustusplaate mitmes kihis.

terv Andrus

Veel võhiklikke küsimus - idee oleks selles, et pealmise kihiga saaks alumisele kihile teha liitekohtadesse ülekatte?
Muud pointi ei oska välja tuua.

[ponkskar]

to: Rostfrei

Kahes või enamas kihis paigaldatud soojustusplaadid ei taga piisavat püsivust ja on suur mõrade tekkimise oht soojustust katvasse õhekrohvi. Kui võtta ükskõik milline korralik sellise soojustussüteemi müüja toote- või paigalduskirjeldus, siis keegi neist ei luba seda teha. Ja pealegi puudub praktiline vajadus paigaldada soojustusplaate mitmes kihis.

terv Andrus

Muud pointi ei oska välja tuua.

200mm paksust EPS-i on olemas, sa vist tahtsid sellise koguse panna

[Rostfrei]

Tegelikult oli plaan osale, mis laudise alla läheb, panna 100 EPS, siis laudise kinnituseks roov, mille vahele jälle 100 EPS.
Ehk selles konstruktsioonis langeb ära õhekrohv kui selline.
Ei ole luegnud tootjate paigaldusjuhendeid, selles osas kaasa ei räägi

[Külaline]

Tegelikult oli plaan osale, mis laudise alla läheb, panna 100 EPS, siis laudise kinnituseks roov, mille vahele jälle 100 EPS.
Ehk selles konstruktsioonis langeb ära õhekrohv kui selline.
Ei ole luegnud tootjate paigaldusjuhendeid, selles osas kaasa ei räägi

Kui "penost" soojustus on nn tuulutatavas süsteemis, ehk karkassi vahel, siis ta võib tõesti olla mitmes kihis. Võiks öelda isegi, et seal on nii parem, tekib eri kihtides vuukidel ülekate. Loomulikult tuleb kõik polüstürooli vuugid korralikult mingi PU-vahuga sulgeda.

terv Andrus

[Rostfrei]

Tänud!

[Külaline]

solgin võõrast teemat ja küsin siin oma küsimuse.
Endal 50cm betoonpaneelidest sein (maja ehitatud 1969) ning eelmise omaniku poolt 1/3 majast soojustatud 50mm penoga ning krohvitud. Tahaks ka teise poole teha ning ise olen mõelnud 100mm või isegi 150mm peonga teha. Kuna saan peno paigaldamisega ise hakkama, siis teeks selle ise. Krohvimist ei hakkaks ise tegema kuigi ilmselt saaks hakkama aga pigem jätaks selle proffidele. Kas sellega hoiaks raha kokku kui jah, siis mis ulatuses? On kellelgi praeguseid hindu siia kirjutada:
peno 150mm paigladus + armeering + krohv (tööraha m2 ainult)
armeering + krohv (tööraha m2 ainult)

"Profid", kes tõesti seda tööd tunnevad, ei taha eriti krohvida kellegi teise poolt ette valmistatud aluspinda. Antud juhul siis juba seina kleebitud soojustust. Ja kui hästi järgi mõelda, on see ka ju loogiline - tegemist on ju LIITSÜSTEEMIGA mille kõik kihid ja komponendid peavad töötama ühe tervikuna. Peno paigalduse kvaliteedist sõltub suurel määral ka kogu süsteemi väljanägemine ja püsivus.
Aga ma ei saa ka siinkohal väita, et Sa ei oska seda tööd hästi ja korralikult teha.
Tööraha poole pealt makstakse paljudes firmades meestele: 1/3 soojustuse paigaldus, 1/3 armeering ja 1/3 viimistluskiht. Aga töö mahu järgi julgeks ma väita jälle - soojustuse paigaldus (liimimine ja vajadusel tüübeldamine) on 1/2 kogu tööst. Mis see töö TÄNA maksab ei oska kahjuks öelda, majanduslangus on teinud oma töö...

terv Andrus

[spartecehitus]

Siin ka juttu kitsaskohtadest mis maja fassaadi soojapidavusele saatuslikuks võivad saada ning millele tööd tellides tasuks tähelepanu pöörata... http://www.kodukorda.net/fassaadi-soojustamine/

[Soobel]

Soojustan siin ka tellismaja väljast EPS60Silver penoplastiga, vahelduva eduga, läbi häda. Hädasid ei hakka kommenteerima, läheks väga teemaväliseks.

Eelmisest postitusest lugesin midagi, et see on paha-paha, kui penoplasti laotakse ilma TUULUTUSVAHEDETA... Ei saa pihta, milles see seisnema peaks? Et penoplasti vuukide vahele ei tohigi liimvahtu panna? Seni olen püüdnud ikka kõik vahed umbe lasta, et kupatus paremini sooja pidama hakkaks.

Teine küsimus puudutab armeerimisvõrku ja selle liimkrohvi: kas viimistluskrohv selle peal on väga oluline? Mis juhtub, kui see võrgutatud-liimkrohvitud-silutud sein niisama üle värvida?

[Rostfrei]

Siin ka juttu kitsaskohtadest mis maja fassaadi soojapidavusele saatuslikuks võivad saada ning millele tööd tellides tasuks tähelepanu pöörata... http://www.kodukorda.net/fassaadi-soojustamine/

Tundub olevat üsna huvitav lahendus, kui tuul soojustuse vahel uitab

[Soobel]

Jah sain ka ühtede töömeestega kokku, õieti nemad tegid tööd ja mina küsisin rumalaid küsimusi. Rääkisin eeltsiteeritud artiklis ka neist müstilistest tuutlutusvahedest penoplasti plaatide vahel. Vähemalt said töömehed naerda. Ei-ei, nemad lasid ikka penoplasti vuugid ka kenasti vahtu täis ja ei mingit tuulutust. Seda tüüblitega peno seinanaelutamist ia ilma seguta panemist ei ole mõtet vist kommenteeridagi.

[priidikehitaja]

Olles just lõpetamas oma maja soojustamist õhekrohv-süsteemiga ei saa mitte mainimata jätta, et tegelikult on tegemist ühe paraja sitaga, isegi kui asja püüda maksimaalselt hästi ja tootja juhendeid jälgides teha.
Eelkõige pean silmas asja püsivust ajas. Igasuguste pragude teke on süsteemi sisse programmeeritud. See armeerimiskiht oma 3 mm paksusega peaks siis järgneva 50 aasta jooksul olema suuteline vastu võtma kõiksugu ilmastikukoormusi jne. Olen päris isuga lugenud saksa ehitusfoorumeid ja seal käib samuti kogu aeg tants pragude ja muu seonduva üle. Igatahes kui uut maja peaks ehitama, siis kindlasti ei valiks õhekrohvi, vaid fassaaditellise või mõne muu püsivama lahenduse. Tõenäoliselt peaks paks-krohvisüsteem kah veidi parem olema.

[kaizen]

.. et tegelikult on tegemist ühe paraja s###ga, isegi kui asja püüda maksimaalselt hästi ja tootja juhendeid jälgides teha ...

kas on olemas veel mingeid lahendusi selle soojustuse katmiseks peale selle õhekrohvi .. mingi .. noh lihtsam lahendus - kui tegu on soojustatud seinaga mitteköetavas ruumis sees? st sein pole ilmastiku mõjude käes ..

k

[priidikehitaja]

Kas saab veel midagi lihtsamat ja kiiremat olla, kui selle õhukese kihi pealemäärimine ?