pakkumise hinnapakkumine

[naf]

Sooviks teada, mis oleks normaalne hind küsida hinnapakkumise tegemise eest?
Kui arvesse võtta, et hinnapakkumine sisaldab hulganisti väärtuslikku informatsiooni (pole teada muuhulgas, kas hinapakkumise küsija näol on tegemist potensiaalse tellija või näiteks kurja konkurendiga)
Samuti sisaldab hinnapakkumise tegemine suuremal või vähemal hulgal tööd. Aga informatsioon maksab, töö maksab ja on seotud ka kuludega. Tasuta lõunaid ei pidavat olema.
Arvan, et võiks olla midagi niisugust, nagu on oksionitel. Hinnapakkumiste küsijad ,kes soovivad osaledahinnapakkumiste küsimiste oksionitel peavad tasuma kõigepealt tegijatele osalemise tasu. Hiljem veel ka tasu hinnapakkumise tegemise eest. Ja see tasu suurus võiks sõltuda hinnapakkumise hinnast ja tööde mahust.

[KõikOnRahul]

Ei maksa sulle selle eest tänapäeval keegi,sõbrake.
Ühtepidi peaks hinnapakkumises ilusasti välja tooma kõikide pindade mahud,nendele kuluvad tarvikud ja hinnad- et oleksid tellijale võimalikult läbipaistev. Selliste arvutustega tehaksegi kulutusi. Tihtilugu on mullegi saadetud exel,kus on kõik kellegipoolt juba välja arvutatud v.a. hinnad.

Hinnapakkumine,kus on näidatud ainult hind tööle ja tarvikule võib jääda tellijale segaseks- ei saada aru,mida selle raha eest ära tehakse.

Ja nii ongi.

Ega siin muud soovitust olegi kui usalda oma kõhutunnet.

[vaaderman]

rahvusvaheline eelarvestaja tasu on 3-5% kinnitatud eelarvest
tasu makstakse vaid tööse minevate projektide pealt

[naf]

Olenevalt projekti mahust, kõige rängemat vaeva nõuavad tööde mahtude arvutused ja hindade otsimine. Hinnad ju pidavas muutumises. Vales suurusjärgus hind tähendab hinnapakkumise mittevõitmist, ehk tühja tööd. Et eelarvestamist suuta teha nii, et pakkumised töösse läheks peaks olema väga tõhus eelarvestaja (meeaskond) ja head arvutiprogrammid (mõtlen mahukamaid projekte) Aga see kõik maksab. Kuidas väiksemad ehitusettevõtted suudavad selle kõigega toime tulla? Tasuta?

[vaaderman]

90% pakutakse huupi, muud nippi pole

[naf]

Et ehitus, see on pigem nagu pokker? Pakkume, pluffime ja kui muidu enam ei saa, teeme sohki? Ja rusikad, noad, kuulipildujad vajadusel ka käiku? Meie ihaldatud metsik lääs. Kui ei suuda konkurentsis püsida, ära halise - tee midagi muud. Kogu moraal.

[Eestikinnisvara]

On olemas kahte tüüpi objektid. Väiksed, kuhu hinnapakkumsie tegemine pole väga aeganõudev ja suured, kus heal juhul saad mahutabeli, kehvemal juhul arvutad mahud ise välja- kummagi hinnapakkumise koostamise eest ei maksa sulle otseselt keegi. Kaudselt saad tasustatud siis, kui hanke võidad.
Viimasel ajal on tulnud jällegi päringuid, kus pakkumist on vaja "eile" ja normaalseks pakkumise koostamiseks aega ei jäeta- mina lihtsalt loobun.
Ei tahaks uskuda, et teised 90% juhtudest "lambist" hindu teevad, kuid see seletaks väga hästi nö. mõne konkurendi hindu

Pakkumiste tegemine on sinu, kui teenuse pakkuja igapäeva töö ja selle eest (minule teadaolevalt) ei küsi küll keegi eraldi raha. Olgugi,et sellega kaasnevad pärsi suured kulud: transport, telefoni arve, kontoritarbed, tööaeg.

[naf]

rahvusvaheline eelarvestaja tasu on 3-5% kinnitatud eelarvest
tasu makstakse vaid tööse minevate projektide pealt

3...5%. normaalne ju, tasuks snitti võtta.
Mäletan aegu, kui ehitajad meil reklaamisid: ALA teeme ehitustöid, eelarve tasuta. Nüüdseks on saanudki normiks, tehku ehitaja osa tööd suisa tasuta ja osa tööd poolmuidu.

[naf]

Mul oleks ka küsimus, mis head arvutiprogrammi kasutada võiks? Olen teinud Caesaris ja EXcelis. Tööd ikkagi jube palju. Caesar omal ajal saadud soodushinnaga, vist oli mingi 10000 EEK, kui õigesti mäletan.

[rokikas]

Ehitajana oleksin väga rahul kui hinnapakkumiste eest raha saaks.
Tellijana jääks mõistmatuks miks pean mitmele ehitajale maksma selle eest et nad ütleksid kui palju raha nad tahavad saada. Tundub sama kui maksta poes müüjale selleks et kuulda palju neil piim maksab. Kuidas peab ehituskauge tellija otsustama kellelt üldse hinda küsida.
Ilmselt peame ehitajatena edaspidigi selle 1 võidetud pakkumise hinna sisse arvestama ka 9 tühja tehtud pakkumise kulu.

[naf]

Njah, rokikas, tolerantse mõtlemisviisiga inimene (võib)ja peabki Sinu kombel mõtlema. Aga mõtle, kas sedamoodi mõtlemine on ika meile, ehitajatele kasulik. Eriti kui ehitaja turjal kiputakse seeläbi liugu laskma?

[sashaobrok]

Võlusõna on projekt. Detailne ja klient on selle juba enne tellinud oma raha eest ja eraldi asutusest ammu enne ehitajate otsimist.

[naf]

sashaobrok, paluks veidi selgitust, kuidas see võlusõna toimiks?

[sashaobrok]

Tuleb klient, tahab hinnapakkumist. Küsid, kas projekt on? Ei ole, ok, projekt maksab nii ja nii palju, teeme ära ja siis projekti järgi võid küsida meilt ja meie konkurentidelt ehituse hinnapakkumise. Kas pole mitte loogiline?

[Urmas]

Sul, Naf, tundub see hinnapakkumise tegemine jäävat suuremasse suurusjärku kui minu siseviimistluse omad, aga mina toon pakkumises välja kas tööraha eraldi (kui soovitakse) või kogu kupatuse koos materjalidega. Ei hakka kunagi kliendile avaldama, millise hinnaga ja mida saan, kui tahab mingu vaadaku poest järgi ja arvutagu sealt veel kliendihind maha. Ikka tuleb minu materjalide pakkumine reeglina odavam. Pakkumises muidugi kirjeldan oma tööde etappe ja ka kasutatavaid materjale, aga mitte materjalide hindasid ja kulu. Materjalide kulunormid on üldiselt kõik kättesaadavad nii poes kui ka netis ja näiteks krohvimise juures võib vahest väga mööda panna, kõik oleneb aluspinnast. Ma võin ideaalselt laotud fibo seina ühe kotitäie MP-ga teha tasanduskrohvimist 7 m2, aga sitalt laotud seina puhul ainult 2 m2-t. Olen korra orki lennanud sellega, et nööri poolt oli ideaalne ja teise poole jaoks tegin enda jaoks kuluarvestuse koefitsendiga 1, 5 ja ei vaadanud korralikult seda teist poolt. Pärast tuli välja, et sein oli laotud II sordi fibost ja paras songermaa ja materjali kulu rohkem kui 2X, et normaalseks saada. Alati võib väiksema kulu korral kliendile hinnas hiljem järeleandmisi teha kui kulu osutus tunduvalt väiksemaks ja usu ta on väga õnnelik saades planeeritud 100 000 asemel 98 000-se arve.

[Külaline]

Materjali ja tööd ma ei pane kunagi hinnapakkumisse eraldi. Kui klient tahab mingu vaadaku poest hind ja arvutagu maha. Aga pakkumise kirjutan selles müttes lahti, et iga töö kirjutan ikka eraldi reale ja märkustes mis materjalidega olen arvestanud jne.
Teine asi millest 90% keeldun on kliendi materjalidega tegemine. Kui teeks nt. plaatimist, maalritöid vms. siis oleks veel arusaadav, et klient poes tahab ise vaadata katsuda ja välja valida. Aga teen katuseid ja on mitu korda olnud, et midagi jääb puudu, on vale materjal või pead passima ja ootama kui midagi tuuakse. Kõige ,,parem,, oli see, kui klient raius, et temal on materjal olemas ja tahab ainult tööraha teada. Saime kaubale ja kui objektile jõudsime siis ütles, et ooo, sul on kaubik lähme toome poest ära, mille eest ta muidugi ei maksnud. Aega läks ca 2h. Hiljem, kui saime valmis mõõtsin katuse üle ja ütlesin hinna siis hakkas projekti uurima ja avastas, et seal 3m2 vähem ja arvestas selle ka maha.

[rokikas]

Nende tasuta tehtud aga mitte võitnud hinnapakkumiste juures ajab närvi mitte see et ei võitnud vaid see kui võidab pakkumine mille eest reaalsuses ei saa materjaligi. Inimesed kipuvad arvama et kindlasti on just nemad need osavad õnneseened kes saavad oma maja ehitatud poole odavamalt kui naabrimees. Hiljem kui tõde hakkab selguma on kõik eesti ehitajad sullerid ja saamatud.
Nendel "soodsatel" pakkumistel on alati mingi aga. Kord selgub ehituse käigus et ilmnenud on " ootamatud" kulud ja tuleb tunduvalt rohkem maksta kui algselt planeeritud, kord kaob " säästuehitaja" koos saadud ettemaksuga, kord käivad vihased töömehed ümber maja sest palka pole keegi saanud ning siis seleta et oled kõik kokkulepitud raha pealikule ära maksnud, jne.
Seni kuni inimeste hulgas valitseb arusaam et ehitus see on imelihtne ning peale eskiisprojekti pole midagi vaja tellida saavad need "säästuehitajad" ka võimutseda.
Kui ehituskauge inimene tahab omale kodu ehitada ja sealjuures kontrolliall oleva eelarvega tuleb tellida korralik täismahuline projekt, materjalide täismahuline loetelu koos keskmise hinnaga ning orienteeruva töötundide prognoosiga. Siis on lootust saada pädevaid hinnapakkumis ning on mingi orientiiri nende hindamiseks.
Sullerite otsa sattumise oht jääb kahjuks alati aga selle tõenäosus peaks tunduvalt vähenema.

[jörm]

enamus siin foorumis kribavatest ehitajatest nõuab, et tellijal oleks neile rohkem ette näidata kui ainult eskiis (mis sobis ehitusloa saamiseks). Huvitaks , kui paljud ehitajad (endale ehitades) täiusliku projekti tellisid? Usun ,et vähemalt pooled vennad tegid enamuse asju kõhutunde (loe: varasem kogemus) järgi - ilma ,et oleks projekteerimisbüroode uks kulutanud... ja neile pappi maksnud. või eksin?

[Eestikinnisvara]

Eksid.
Päris ise ei ehitanud, kuid väga ladusalt saab ehitada, kui on olemas korrektne projekt.
Lihtsakoelise eskiisiga ei saa ehitusel muud teha, kui lihtsalt vaadata ja noogutada, et on ilus maja küll.
Erinevad sõlmed ja lahendused vajavad siiski spetsialisti täpsust ja mõistust.
Ehitaja ehitab vastavalt projektile.

[Urmas]

enamus siin foorumis kribavatest ehitajatest nõuab, et tellijal oleks neile rohkem ette näidata kui ainult eskiis (mis sobis ehitusloa saamiseks). Huvitaks , kui paljud ehitajad (endale ehitades) täiusliku projekti tellisid? Usun ,et vähemalt pooled vennad tegid enamuse asju kõhutunde (loe: varasem kogemus) järgi - ilma ,et oleks projekteerimisbüroode uks kulutanud... ja neile pappi maksnud. või eksin?

Ei sa ei eksi, aga tavaliselt on ehitajad endale ehitades juba ammu selgeks teinud, mida nad tahavad ja kuidas seda teha ega hakka mingit täiuslikku projekti tegema, et kulutada aega hinnapakkumisele ja tal peaks olema ka piisavalt tuttavaid teiste erialade spetse, et kui ise midagi teha ei oska ja maksab spetsialistile tema küsitud hinda, mitte ei hakka otsima odavaid tundmatuid tegijaid, riskeerides sita lõpptulemusega, sest ta peaks teadma, mis kaasneb reeglina odava hinnaga. Ma ei eita, et mingite tööde kohta (elekter, ventilatsioon, vesi-kanalistsioon vms.) peaks olema täiuslik projekt, aga samas kui ta teeb endale ja ise, siis kas osade asjade suhtes ikka on vajalik. Mille kuradi pärast on mulle vajalik näiteks põrandakütte projekt kui ma olen endale asja selgeks teinud ja ise teen, isegi KOV ei ole huvitatud selle detailprojektist ega tööjoonistest.

[rokikas]

enamus siin foorumis kribavatest ehitajatest nõuab, et tellijal oleks neile rohkem ette näidata kui ainult eskiis (mis sobis ehitusloa saamiseks). Huvitaks , kui paljud ehitajad (endale ehitades) täiusliku projekti tellisid? Usun ,et vähemalt pooled vennad tegid enamuse asju kõhutunde (loe: varasem kogemus) järgi - ilma ,et oleks projekteerimisbüroode uks kulutanud... ja neile pappi maksnud. või eksin?

Eelkõige on korralik projekt kasulik tellijale. See tagab et kogu ehitusprotsess on ette planeeritud koos kuludega ning erinevad ehitise osad ning materjalid toimivad omavahel õieti. Loomulikult võib näiteks tippkirurg omale põhjalikult selgeks teha erinevad materjalid ja ehitussõlmed aga kas see ka tagab kindlasti hea lõpptulemuse on küsitav. Eskiisprojekti järgi töid tellides peab endale aru andma et sõlmed lahendatakse vastavalt konkreetse tegija kogemustele põhinevatele arvamustele mitte inseneri tasemel arvutustele. Mida rohkem neid arvajaid sealt läbi käib seda suurem on võimalus jamadeks. Ma olen kindel et paljud arvamise põhjal ehitatud majad oleksid lõpptulemusena maksnud tunduvalt vähem kui oleks tellitud korralik projekt ning ka selle järgi ehitatud.

Ehitajale on korralik projekt kasulik selleks et oleks algusest peale selge milliste materjalidega tuleb mida ehitada. See välistab ka vaidluse tellijaga konkreetse materjali ning lahenduse õigsuse teemal.

Kui ma teen omale midagi ilma projektita ning lõpptulemus ei ole just kõige parem siis ma kirun ennast ja kas lepin sellega või leian selle raha ning aja et see ringi teha aga kui sa tellid tööd siis eeldad et kõik saab õigesti tehtud esimesel korral ja planeeritud kuluga.

[majaehitaja.ee]

Põhiprobleem on hinnapakkumiste juures mahtude arvutamine ja see võtab aega. Ideaalne oleks, et tellija telliks enne hinnaküsimist korraliku eelarve koos mahtude tabeliga. See annaks pakkumiste võrreldavuse ning vähendaks ka vigasid pakkumiste tegemisel. Enamasti eratellijad aga mahutabeleid ei telli ja kokkuvõttes kasvavad nii tellija kui ka ehitaja riskid - eriti kui pakkumisi hinnanguliselt ja eskiisprojekti pealt teha tuleb.

[vuuk]

Kui projekteerija kasutab korralikku projekteerimistarkvara, siis ju suht näpuliigutus mu meelest vastavalt projektile välja lasta materjalide spetsifikatsioon, milles materjalide loetelu, mahud ja ka hinnad.
Kui aga ehitaja peab hakkama tellija poolt saadetud eskiisi järgi arvutusi tegema võib see ehitajale tähendada kümneid või sadu korda suuremat tööd.
On loogiline, et ehitaja teeb hinnapakkumise tasuta siis, kui saab reaalselt selle konkreetse projekti raames ka töö. Mahukamate projektide puhul tööde mahtude arvutamine võiks aga olla küll tasuline ja loogiline, et ei saa olla odavam, kui hinnavahe, mille kasseerib projekteerija spetsifikatsiooni tegemise korral. Tean, et osa ehitajaid juba osutavdki hinnapakkumise ja mahtude arvutamise teenust. Mul endal ka see plaanis.

[eraklient]

Siin on juttu olnud mahukate ehitustööde hinnapakkumistest, mis nõuavad aega.
Kuid kui näiteks erakliendi korteriremondi osas ei oska töömees vaatamata oma "suurtele kogemustele" teha isegi ka kõige üldisemat materjalide kulutabelit koos keskmise hinnaga, siis pole mõtet sellistega üldse jännata. Tavaliselt algab jutt enda kiidulauluga, oma hinna üleslöömisega ning lõpeb sellega, et hakatakse teisi tegijaid maha tegema. Mida vähem jutumulinat, seda tõsisem töömees. Kõigile on ju selge, et põhiosas on töömeestel ehituskauplustes või ladudes omad sidemed.

[Urmas]

Siin on juttu olnud mahukate ehitustööde hinnapakkumistest, mis nõuavad aega.
Kuid kui näiteks erakliendi korteriremondi osas ei oska töömees vaatamata oma "suurtele kogemustele" teha isegi ka kõige üldisemat materjalide kulutabelit koos keskmise hinnaga, siis pole mõtet sellistega üldse jännata. Tavaliselt algab jutt enda kiidulauluga, oma hinna üleslöömisega ning lõpeb sellega, et hakatakse teisi tegijaid maha tegema. Mida vähem jutumulinat, seda tõsisem töömees. Kõigile on ju selge, et põhiosas on töömeestel ehituskauplustes või ladudes omad sidemed.

Ja mis mulje jätab sulle napisõnaline, oma teenuste pakkuja, kes tuleb ja ütleb ainult: " Jah ma teen ära!" ja ilma igasuguste selgitusteta hinna osas( kasvõi umbmäärase materjali kulu kohta, et poes maksvad need ja need asjad niipalju)"? Ära solvu, aga keegi ei keela erakliendil võimalust soetada endale ise teatud summa eest kliendikaart, osta ise materjalid,, sebida need obektile (näiteks viiendale korrusele, a´la 20 kotti MP-d, ca 15 kipsplaati+ karkassid, 10- 15 kotti pahtlit, 5-8 ämbrit värvi ja see on kokku ca 50 korda üles-alla käimist+ saad veel ühistu koristaja käest märja lapiga vastu pead, et sittad tema äsja pestud trepikoda). Oled nõus seda kõike materjali ilma rahata tassima? Maksa sellisel juhul töömehele ainult tööraha korteri ilusaks tegemise eest!
Näide- tegin kah ühe esialgse suulise hinnapakkumise ühe töö tegemisks, siis esimene reaktsioon oli, et kas sa oled lolliks läinud, aga kui tõin hinnad välja kirjalikus pakkumises koos materjalidele kuluvate hindadega ja peale seda paluti leping kirjutada töö teostamiseks (materjalide hind oli 2/3 kogu pakkumise hinnast).
Selles suhtes on sul õigus, et need, kes ei oska enam-vähem hinda öelda , siis sellistega pole tõesti mõtet jamada.