Otsin maja kütmiseks parimat lahendust.

[Kalvis]

Tsirkulatsioonipump jäksab lükata küll, pane kasvõi akupaak põranda alla keldrisse.
Probleemsem on katelpliidi väike võimsus veele antava energia osas. Kütad, veele läheb 10 kW, kuid maja tarbib 8 kW siis vaid 2 kW läheb akupaaki. Et viimast ülesse kütta peab tuli järjepanu olema katelpliidi all nii et viimane on punane. Köögis on juba saun saavutatud, kuigi 2 korrus vaid normaaltemperatuuris ja akupaagis vaevu leige vesi. Jõuabki südaöö kätte, ühe tunniga neelab maja sul nelja tunni kütmise.

[militar]

Toru-Jüris OÜ`s räägiti, et paakide keldrisse panek ei ole hea, sest soe vesi ei segune seal hästi ja toimub nn. kihistumine a`la paagis ainult ülemine kiht soe.

[Kalvis]

Einoh, linnalegende on igasuguseid, kuid sulle tõmmati lihtsalt läkiläki silmini pähe.

[juroku]

Einoh, linnalegende on igasuguseid, kuid sulle tõmmati lihtsalt läkiläki silmini pähe.

Lomulikuld tõmmati seda nad oskavad kui näwvad et inimene on asjas tume ,aga tsirk. pumpadega kütte süsteemis pane paak kuhu tahad ja radikad alla poole katelt keldrise pump surub ika vee ringi rattast liikuma ,vanas süsteemis seal kus polnud pumpasid ja vesi liikus füüsika mõjul kuum üles seal on teine asi.Sinu süsteem peab koosnema kahest pumbast üks on katla ja akupaagi vahel teine akupaagi ja radikate vahel siis kui kattel ei köeta esimene pump seisab

[juroku]

Toru jüri omas arust solidne firma et selist jama ajada

[näinud, teinud]

Akupaagi kütteallikast madalamale panek, ei ole ikka väga hea idee, sest kui elekter ära kaob on piix majas. Ja kõik see õhupatjade tekkimine jne. Kalvis ma usun et sa oled tegia vend, aga ma arvan, et sa saad ise ka aru et se ideaalne varjant ei ole.

[Kalvis]

Kuule, kui sundtsirkulatsiooniga süsteemis kaob elekter ära on piiks alati. Nii et kui sinu ideest lähtuda on ta ainus lahendus loomuliku tsirkulatsiooniga lahendus.
Kui siiski hirm on, tuleb investeerida UPS-i või bensugeneraatorisse.

[madis64]

Kuule, kui sundtsirkulatsiooniga süsteemis kaob elekter ära on piiks alati. Nii et kui sinu ideest lähtuda on ta ainus lahendus loomuliku tsirkulatsiooniga lahendus.

Loomuliku tsirkulatsiooniga lahendus piisaks vist katlast akupaagini - kui tubade küttering on sudntsirkulatsiooniga ja ringvool ka pooleks päevaks katkeb (kuni ise töölt koju jõuad - iga pliidikütja ei ole veel generaatorikäivitaja, generaatori tolmust puhtaks pühid, värske bensiini/diisli sisse valad ja käima saad) , ei juhtu radiaatoritega veel midagi hullu.

Kuid sel juhul peab akupaak katlast/pliidist vist kõrgemal olema.

Utoopilise ideena - kui teha (lisakütteks elektrikütte-elemendiga varustatud) akupaak pliidi (kui ikka pliidiga kütta on soov) taha täisseina mõõdus (nt. 0,3...0,4 m paksusena, mis köögi pikkusest kaduma läheb)

[dumbuser]

Kuule, kui sundtsirkulatsiooniga süsteemis kaob elekter ära on piiks alati.

Mhmh. Seda, et aastaid on juba olemas selliste olukordade vältimise lahendused (ja ime küll need isegi töötavad) see on ju täielik uudis.

[duplex]

Ma pole küll spetsialist nõu andma aga tegelen ise ka uue maja ehitusega ja olen ennem põrandate valamist sama probleemi juures.

Olen tähele pannud, et põrandaküttega kõrvalmajade gaasiarved on ikka päris suured nii 2-3 tuhat krooni kuus. Kuna plaanis ka gaasiküte panna siis olen põrandakütte efektiivsuses tegelikult natukene pettunud. Gaasiküte tuleb palju odavam kui sul on radikad taga? Löövad ruttu toa soojaks ja gaasikulu väiksem. Kuna radikad löövad kordades kiiremini õhu soojaks soojeneb ka põrand. Lisaks inimese jalgadele pole selline pidevalt leige põrand sugugi hea + tunduvalt külmem õhk toas - külmade ilmadega. Täheldasin seda mitmes majas kus külas käisin.

Ise elan teises vene ajal ehitatud eramajas kus on 2 pumbaga puidu/kivisöe baasil Viadrus katlaga keskküttesüsteem + 1000 liitrit paak mille ise sain valmis ehitatud ja täiesti korralikult toimiva. Elektrikulu kokkuhoiuks töötavad vett ringi ajavad pumbad temp anduritega. Samas kütet kulus see talv mitu tonni kivisütt + 15 ruumi puid. Seda on ka üsna palju!

Minu tähelepakud veel. Sugulane ehitas maja. Pidi ka panema sinna Viadrus katlaga keskküttesüsteemi aga see jäi venima ja ostis ajutiselt 30 tuhande krooniga kamina südamiku alla korrusele suurde tuppa millel peale suured õhuavad. Need ühendas ventilatsiooniga ning vabalt ringleva vendi torud jooksevad teise korruse igasse tuppa. 250 ruutmeertine maja püsis talv läbi soe ja mis kõige karmim, kütte peale kulus vähem kui 10 ruumi puid. Maja on ehitatud fibost, soojustuseks on vill + kivivooder.

[dumbuser]

Hee. Vist on näpukas aga see rummipuu peaks igati vinge energiaallikas olema. Mina aga loobusin kõigist neist radikatest ahjudest ja pliitidest. No oli ikka kopp ees küll. Üle õhtu pead kütma. Tassi seda jama tuppa ja pärast jälle välja. Lisaks on ahjuga see jama, et sellist sooja mis on tõesti talutav on üsna vähe aega. Põrandaga seda jama ei ole. Aga soojaarve suuruse järgi võrdlusi teha on küll mõttetu asi. Alguseks ei tea ju maja soojustust. Aknapindade suurust. Külmasildade olemasolu. Ventilatsiooni võimekust. Igaühega neist saab arved haigelt suureks ajada.

[madis64]

Mhmh. Seda, et aastaid on juba olemas selliste olukordade vältimise lahendused (ja ime küll need isegi töötavad) see on ju täielik uudis.

No aga pane siis siia kolme sõnaga töötav lahendus kirja - saavad teised foorumikülastajad ka valgustatud olekusse ergastatud.

(lahendus, mille ainsaks tarkuseks on sellises olukoras katla all tule ära summutamine, minu silmis küll töötavaks ei päde - pigem hädaabinõuks võib teda liigitada).

[dumbuser]

Termovar. Ühe sõnaga.

[madis64]

Kui akupaak on nii paigaldatud, et pumba rikke korral termovar-termobac tagavad loomuliku tsirkulatsiooni (veebis väidetakse "In case of power or pump failure the TERMOBAC will open automatically for self-circulation.") ja tavaolukorras ka katlasse tagastuva vee vajaliku temperatuuri, siis milleks üldse sinna süsteemi pumpa lisada (ilma pumbata süsteemis ei kujuta lühemaajaline elektrikatkestus ka mingit suuremat ohtu)?

Kui aga paigaldada akupaak viisil, kus loomulik tsirkuatsioon ei toimi (keldrisse näiteks) ja pump on hädavajalik, siis kuidas termovar olukorra elektrikatkestuse puhul päästab (loomuliku tsirkuatsiooni ju ei teki)?

[dumbuser]

Termovari uba ongi selles, et kui see kuradima pump seisma jääb (pump võib ka kõige labasemal kombel kakti minna/vanadusse sura) siis jääks alles mingi tsirkulatsioon. Just nimelt mingi, sest see on kordades lahjem, kui pumba abil saavutatud asi. Veel võid panna mingi anduri või asja (õhuklapp, naabrimees, tuled ise ruttu kohale, jne) mis põlemise kas peatab või siis niivõrd väiksele intensiivsusele seab, et liigse kuumenemise jama ei teki. Kateldel üldiselt on endal juba küljes temperatuuriga muudetav õhuklapp. Kui aga piisavalt jämedad torud panna siis pole tõesti puma vaja. Kui aga teha süsteem, mis on võimeline ilma elektrita maha põlema siis võib vaid peeglist näha olevale tüübile pasunasse sõita ja ikkagi jääb vähemalt minule segakse miks sellist süsteemi üldse tegema peab ? Odav ei ole argument. Aga võib ka olla, et see on minu kiiks, kasvõi üritada teha selline süsteem, mis vigade puhul kohe maha ei põle või lõhki ei lähe. Sellega seoses on ka üsna haige mõte toppida akupaak katlast allapoole.

[madis64]

Just nimelt mingi, sest see on kordades lahjem, kui pumba abil saavutatud asi.

Kui suurt vooluhulka see 10kW Kalvis üldse vajab?

Aga võib ka olla, et see on minu kiiks, kasvõi üritada teha selline süsteem, mis vigade puhul kohe maha ei põle või lõhki ei lähe.

Tegelikult on sul õigus.

Sellega seoses on ka üsna haige mõte toppida akupaak katlast allapoole.

Samamoodi võiks ju väita, et on üleüldse haige nii väikses majas elada ...

[dumbuser]

Kui suurt vooluhulka see 10kW Kalvis üldse vajab?

Pole Kalvisega kokku puutund. Ei oska miskit tarka kosta. Aga igal mõistlikul elektrikasutajal on mingi kleeps või silt kus reeglina on peal pinge, vool, cos fii, võimsus ja veel mõned asjad. Üldiselt peaks nende andmetega arvestama.

Samamoodi võiks ju väita, et on üleüldse haige nii väikses majas elada ...

Muidugi võib. Igasugu asju võib väita aga ega siis reaalsus sellest ei muutu No kui ei saa teistmoodi siis peab sellega leppima. Aga kuna selline jama olukord juba on siis peab üsna palju mõtlema, et süsteemile mingisugune nö alternatiivtöötamine tekitada.

[madis64]

Pole Kalvisega kokku puutund. Ei oska miskit tarka kosta. Aga igal mõistlikul elektrikasutajal on mingi kleeps või silt kus reeglina on peal pinge, vool, cos fii, võimsus ja veel mõned asjad. Üldiselt peaks nende andmetega arvestama.

Ma ikka veevooluhulka mõtlesin.

Tegelikult on aga ilmselt osa tõde vanarahvatarkuses, et "esimene (katla)maja ehita vaenlasele":

"Kui peaksin uuesti ehitama hakkama, siis teeksin ilmselt maja kõrvale eraldi katlamaja. Eraldi katalmajja paneks Stropuva ja korraliku terasest korstna ja puukuuri ehitaks päris katlamaja kõrvale, et saaks kergelt puid tassida."

sama foorumi teemast:

viewtopic.php?f=9&t=6358

,

[militar]

Mis väiksel maja viga? Minu arust on haige elada pensionipõlves mingis 250 ruuduses majas. Kui ikka lapsi korralikult kasvatada siis nad ei jää vanemate kukile vaid hakkavad iseseisvalt elama.
Peab siis ikkagi oma esialgse plaani juurde jääma- alla Kalvisja õhküttekamin ning 300 liitrine tarbeveeboiler ning igasse tuppa radikad, ülesse lisaks kaminalt õhutorud.

[kaeramootor]

See katelpliidi variant põhikütteallikana ei kõlba hästi, kuna ta muutub siis nii öelda katlaks köögis ja ruutmeetreid kah liiast tema jaoks. Küll aga oleks hea teda kasutada tarbevee tootmiseks ja toetavaks kütteks. Põhikütteks võiks kasutada õhk-vesi soojuspumpa. Sellise variandiga oleks ju piisavalt mugavust ja samas odav alternatiiv lisakütte näol, samuti kütavad nad ühist radiaatorkütte-süsteemi. Kahe puiduküttekolde tuppa ehitamisel ei näe erilist progressi võrreldes nende kahe vana küttekolde väljalõhkumisele eelnenud olukorraga.

[madis64]

Mis väiksel maja viga?

Minu nüke oli dummyle ja tema väljendusviisile adresseeritud - ära tunne end sellest puudutatuna (ma ise elan sama väikses ja mõnusas majas).

[militar]

tarbevee soojendamiseks ainult mul eelarve küll ei lase Kalvist panna, pigem siis juba 150 liitrine elektriboiler. Räägite,
et pliit jääb lahjaks- http://pood.epl.ee/osakonnad/kutteseadm ... k-4ab.html kui seda lugeda siis peaks ju minu 90 ruutu ilusti ära kütma ja jääb ülegi. Või on seal esitatud andmed pliidi kohta puhas jama!?
Palju neile soojuspumpadele eluiga antakse? Jama küll kui mingi 10-15 aasta pärast on see invsteering kutu. Soojuspumpadega veel see ei meeldi, et kui ikka paar nädalat väljas pakast paugutab siis seisab 70-80 tuhat kasutult seinal ja pole kasu tast kottigi.
Ütleme nii, et mul eelarve mingi 70-75 tuhat , saab siis selle raha eest vesikütte või korraliku vana variandi- ahi+pliit soojamüüriga või midagi kolmandat.

[Kalvis]

Saab ja ei saa, palju oleneb su soovidest ja mugavusest.
Katelpliit ei ole väga hea lahendus, sest enamus ajast töötab ta mitte pliidina vaid keskküttekatlana, viimaseks on ta aga veidi lahja võimsusega. Ka pliidiraud ei pea pidevale kütmisele kaua vastu. Ma vaataksin sinu asemel veesärgiga kaminaid, need on kallimad, kuid saada on. Nende eelis on suurem võimsus võrreldes katelpliidiga ja nad võivad ikka keskküttekatlana töötada. Ise ennist ja teised ütlesid, et kahte sarnast küttekeha kööki pole mõtet panna, paned kas katelpliidi või paned vaid kamina. Ehita parem üks korralik, kui mitu kehvakest. Sul maja on väike saaks isegi loomuliku tsirkulatsiooniga kütteringi tehtud. Siis muidugi ei saa boilerit keldrisse panna, kuid võid teisele korrusele või 1 korrusele lae alla panna. Mitteautomaatsel tahkekütusega süsteemide peahäda ongi see te vaja on suure mahuga akupaaki. Vähemalt tonn oleks vaja. Kui jääd vaid 300 liitri juurde siis peab valvekütja koguaeg platsis olema ja see on väga ebameeldiv. Seetõttu oleks vaja ruume kütta kas mingi teise automaatse kütteallikaga või tulebki suurde akupaaki investeerida. Kuna odav soojuspump (ca 10000 õhk-õhk) on samas hinnas kui akupaak, kuid alternatiivne küte ja mugav (va siseruumides müra ja õhu ringlemine) siis minu valik oleks see olnud. Kui aga mugavus ei meeldi siis tuleb lisada 1 tonnine paak juurde ja ainus koht on kelder (tarbevee paak jääks lisaks). Veelgi parem oleks õhk-vesi, selle saaks koos paigaldusega vaid hiinlast ostes 30000 kätte. Sel juhul ei oleks müraprobleemi ja kõik korrused saaks kõetud. Puudega katel jääks siis talvekülmadel erandkorras abiks.
75000 tuled välja kui ehitad vaid ühe tahkeküttekatla ja odavama soojuspumba, kuid eeldatud on et tööd pead ise tegema. õhk-vesi kallima firma omaga sa välja ei tule, hiinlasega saad vaid jupid kätte, kõik tööd pead ise tegema. Võibolla läheb eelarve nõrgalt lõhki.

[militar]

Kööki ei tulekski kahte küttekollet vaid ainult pliit. Suurdetuppa tuleks toetava kütteallikana õhkküttekamin. 1000 liitrise akupaagi saaksin ainult keldrisse panna ja siis tarbeveeboileri teisele korrusele.Siit tekib kahtlus kas 14kw Kalvis suudab seda 1000 liitrit akupaagi vett ja lisaks tarbeveeboilerit ära toita?

[militar]

viewtopic.php?f=9&t=8257&p=32472#p32472
Erilist mugavust taga ei aja, olen nõus isegi igal õhtul kütma, sest loogika ütleb, et kui korra juba süsteem soojaks köetud siis järgnevatel päevadel tuleks lihtsalt veidi juurde kütta.