Otsin maja kütmiseks parimat lahendust.

[militar]

Kuna käsil maja renoveerimine siis plaan ehitada ka uus küttesüsteem. Majas on esimesel korrusel u. 50ruutu ja plaanis on väljaehitada ka katusealune kuhu tuleb u.40ruutu põrandat. Enne oli köögis tavaline puupliit soojamüüriga(küttis kööki ja ühte tuba) ning plekkahi mis küttis koridori ja suurttuba. praeguseks olen need väljalõhkunud. UUs küttesüsteem on plaanis radikatele teha, sest ei taha mitmest mulgust kütta. Enda plaan on järgmine: kööki katelpliit kalvis 10kw või 14kw(kas ka soemüür sinna taha või mitte ei tea veel, sest siit foorumist lugedes selgub, et võib hakata korstend pigitama). Teisele korrusele 300 liitrine kahesüsteemne tarbeveeboiler mis oleks ka ühtlasi osalt akupaagi eest. Algne plaan oli boiler, pumbad, klapid, ventiilid jne. keldrisse(asub köögi all) panna ja kööki jätta ainult pliit kuid käisin Toru Jüri OÜ`s nõu küsimas ja seal ei soovitatud keldri panna- puudub ülevaade mis seal toimub. Suurde tuppa plaanin veel õhkkütte kamina teha- saab juurde kütta või siis ruttu elamise soojaks nii kaua kui pliit radikaid kütab.
Natukene segane on kahesüsteemse tarbeveeboileri töö põhimõte- kas boileri sees on tarbevesi ja seda soojendab keskkütte spiraaltoru või vastupidi? Kui pikemaks ajaks kodust ära minna kas siis see boiler ei lase torustikul-radikatel lõhki külmuda, sest elektritenn kütab boilerit ja pumbad ajavad sealt keskkütte vett läbi?
Toru Jüri OÜ`st sain sellise komponentide nimekirja:
Pliit Kalvis 4 ABS-1 10kw 15187.-
Kahesüsteemne boiler OKCE 300 NTR/2,2kw 300L 9637.-
Paisupaak Zilmet 35L(max 4bar) DN20 450.-
Tsirkulatsioonipump UPS 25-40 2,5m³/2m 1125.-
Kolmiksegisti D-25S Termomix messing Acaso 371.-
Konstantse temperatuuri kontroll AUTOMIX CT 0-90C 2957.-
Kolmiksegisti D-40 Termomix malm Acaso 457.-
ECL Comfort 110 230V Danfoss automaatika 3975.-
Fassoonosad, isolatsioon, elektrimaterjalid 8000.-
Survealandusventiil 1/2“20B 427.-
Paisupaak Zilmet 24L (max 4bar) DN20 315.-
Kuna vaja pangast raha võtta siis tahab pank vabas vormis kulutuste kalkulatsiooni.Vaja nüüd mingi plaaan ja orienteeruv maksumis kokkupanna.
Kiitke, laitke või pakkuge mõni parem lahendus .

[Kalvis]

Küttesüsteemi vesi käib kahesüsteemsest boilerist läbi spiraaltoru.
Boiler on ka kirvehinnaga, äkki vaatad teiste omi.
Soovitan, vaata radiaatoritele termostaatidega juhtimist, on mugavam ja odavam.

Pool tööd on tehtud, lisad küttetorude ja liitmike hinnad, radiaatorid ja töö. Palju keskkütte juppe saad koos hindadega Dunvenist, mitmed asjad on seal soodsad. Veel külasta FEB-i lehte (ja poodi) ning onninen müüs ka midagi. Põhimõtteliselt tee kütteprojekt valmis edasi leiad hinnad kas www-d vaadates või siis otse poode külastades. Ka on pärast hea hinnapakkumistel aru saada kas see on kallis või odav ja niimoodi saab parema hinna tööle (töövõtja teab täpselt tööde mahtu, lihtsam on pakkumist teha)

[madis64]

Naaber läks Kalvisega kütmisele üle (enne küttis kivisöega) - peale mõningaid asjakohaseid vestlusi olen üsna rõõmus, et endal sellist lahendust ei ole.

300-liitrine tarbeveeboiler erilist akupaaki nagu küll endast ei kujuta - õhtuse pesukorra järel pole seal enam pooltki salvestunud energiast järel.

Miks üldse ahjust loobud - see püsib vähemalt mõnda aega soe ja ei pea kogu aeg kütmisega tegelema (elus on muudki teha kui puid iga tunni-kahe järel pliidikoldesse toppida)?

Gaasitrassi läheduses pole?

[militar]

Gaasitrassi pole jah kahjuks lähedal. Tarbeveeboileril peaks olema elektriküttekeha ka mis toetab süsteemi ja õhtuse pesemise võib enne teha kui pliita alt tuli kustub:) Ahju küttest loobusin sellepärast, et tulevikus on vaja ka teist korrust kütta ja kõige mugavam selleks on keskküte. Kuna maja pisike siis eraldi ruumi katla jaoks pole ning ainukese lahendusena näen katelpliiti. Korra mõtlesin ka sellise ahju peale millelt lähekssid õhutorud teise korruse ruumidesse kuid...
Ootaks ikkagi siinsetelt spetsialistidelt veel muid lahendusi kui tõesti see katelpliit nii jama on!

[Kalvis]

On muid kütmisviise ja isegi odavam, õhksoojuspump on väga odava hinnaga. Mis veel on hea, tal on üsna soodne küttekulu hind. Kuid õhksoojuspump nõuab külmade ilmade (-15 ja rohkem) jaoks ikkagi lisakütet, siis oleks just ahi või kamin raha kokkuhoidvale inimesele väga hea lahendus lisakütteks.
Kuid tee kalkulatsioon - õhksoojuspump maksab 8000-15000 + 3000 paigaldus (kui ise ei julge), millest piisab 50 ruudu jaoks, tarbevee teed esialgu elektriboileriga. Peamine puudus on võimalik müra ja mõnede jaoks õhu ringlemine. Kui teise korruse kunagi valmis saad siis ostad ühe õhk-vesi tüüpi juurde ning paned selle radikate (või põrandakütte) peale või kui viitsid õhukanalitega mässata saab ka õhk-õhk omaga hakkama.

[militar]

Õhksoojuspumpasid ma ei taha- odav kütta küll kuid ei meeldi see õhu liikumine jne. Sugulasel lülitas isegi maasoojuspump sel talvel käreda pakasega ennast 2 korda välja! Ei taha nagu hunnikut raha matta sellisele poolkõva süsteemile. Sesuhtes on jah ahi ikkagi kõige lolli kindlam, olenevalt välis temp. annad hagu. Kuna pank vajab ikkagi mingit kalkulatsiooni renoveerimisel kuluvatele materjalidele( fassaad, teinekorrus soojustada- väljaehitada ja uus küttesüsteem) siis hakkab ehitus kohe pihta kui suudan mingid materjali- süsteemi lahendused-kalkulatsioonid pangale esitada.
Jään ikkagi katelpliidi juurde ja suurde tuppa lisaks õhkkütte kamin(torudega soe õhk ka teisele korrusele) millega kiirelt sooja juurde anda. Mõtlen veel et kas pliidile lisada soemüür või mitte!

[Kalvis]

Soemüür aitab kasutegurit tõsta, selles mõttes oleks hea asi. Samuti suurendab soojuse salvestust.
Kuid puuduseid on, jahutab gaase sedavõrd efektiivselt, et korstnal võib tekkida kondentsioht. Reeglina pliit või kamin kütavad toa saunaks enne kui soemüür soojaks läheb, et jõuaks rohkem sooja korstnasse kondentsi tekke lõpetamiseks (ja tekkinud taasaurustamiseks). Ja tõmbeprobleem, kuid tavapikkusega korstnal reeglina jätkub.

[dumbuser]

Kuid puuduseid on, jahutab gaase sedavõrd efektiivselt, et korstnal võib tekkida kondentsioht.

Kle lepi nüüd kokku, kas tekib kondensaat või ei. See oht on niivõrd idiootne väljend, et ajab juba oksendama. Igal pool on koguaeg mingi oht. Mul on allergia selliste artiklite vastu kus jahutakse mingis ohust, küll on libeduseoht ja jääoht ja miljon muud ohtu. Lihtsalt tegelast, kes sellist väljendit kasutab ei saa tõsiselt võtta.

[militar]

aga soojamüüri saab teha ka vist erinev suurusega- ei peagi ta ju mingi 2 meetrit kõrge olema.

[madis64]

Ahju küttest loobusin sellepärast, et tulevikus on vaja ka teist korrust kütta

Kas teine korrus on juba olemas või hetkel veel puudub?
Mul on umbes samasuure I korruse pindalaga väiksem maja, mille sellel talvel alumise korruse ahi koos soojuspumbaga üsna uhkelt ära küttis (magamistoas mõnel külmemal ööl elektriradiaator kergelt toetas).
Ülemisele korrusele pani kogu alumise korruse soopjem õhk trepiava kaudu jugama nii et teise korruse elektriradiaatorid praktiliselt üldse ei lülitunud.

ja kõige mugavam selleks on keskküte.

Kas katelpliidi kütmine (et 100 ruuduse maja ööpäevakeskmine soojavajadus tagada) liigitub mugavuseks?

Jään ikkagi katelpliidi juurde ja suurde tuppa lisaks õhkkütte kamin(torudega soe õhk ka teisele korrusele) millega kiirelt sooja juurde anda.

Eks sa ise tead.

[militar]

tegin mõned ruumide paigutuse joonised

2.jpg (18.27 KiB) Vaadatud 9144 korda

1.jpg (15.36 KiB) Vaadatud 9144 korda

teine korrus on veel väljaehitamatta. nagu olen juba öelnud, et vaja pangast raha võtta ja kogu kupatus korraga lõpuni teha.

[Kalvis]

Kuule dumb, kas tekib kondensaat või mitte on praktiliselt ette ennustamatu, sest üks suuremaid probleeme võib olla vales kütmises ja kas teine korrus on külm või soe.
Praegu halenaljakas, kuid on kaks maja, mõlemal on kamin soemüüriga ja ühel tekkis kondensaat, teisel mitte. Niipalju oli vahet, et ühel oli maja külma 2 korrusega. Samuti köeti erinevalt, üks tegi alla vägeva tule, teine oli sussitaja tüüpi. Võta nüüd kinni, mis tegevus on kondensaadi tekkimises rohkem süüdi, kas külm 2 korrus või sussitamine või mõlemad koos.
Samas, kui tal on pliidil pudel küttevee jaoks sees, kardan väga, et võib kondents tekkida, kuid mustlasmoor käe järgi ennustab täpsemalt, kui mina oma teadmistega. Teisestküljest aga kütab ta pliiti kogu aeg ning korsten ei jahtugi maha.

Eks militar ise teab, kas eelistab ebamugavust puudega mässates või sama raha eest tugitoolisporti nautides soojuspumba puhul. Minu eelistus kuulub mugavusküttele, sest mitmeid aastaid puudega vaid maja küttes on kadunud igasugune soov seda jätkata. Samuti on kulu puudele või soojuspumbale rahaliselt enamvähem võrdne, kuid puudega on vaja neid lisaks ladustada, tuppa tuua ja pärast prahti koristada.

[navigator]

Mina ei soovita kohe kuidagi seda plaani mis sul on et pliidiga kütma hakata, nimelt omal olemas kogemus selles vallas juba 8 aastat. Tegu küll vana Pioneer pliidiga aga uus pudel sai sisse pandud. Ja majas siis kaks tuba köetavaid radikaid pluss akumulatsiooniks 100L boiler vahel. Kui kütan pliiti siis köögis juba 30 kraadi kui radikates näitab 75 kraadi aga tegelikutl peaks ju veel kütma, samuti kohe kui tuli kustub hakkab jahtuma ja jahtub ikka 4-5 tunniga maha täitsa. Kütteveega boileri kütmisest ei saa juttugi olla, kuna see on nii minimaalne aeg kui küttevesi on üle 60 ja soojendab tarbevett, ja kui juba alla selle siis hakkab boileris olevat tarbevett jahutama ja rakendub tööle elekter! Panin ka nüüd Õhk-vesi pumba ja eks näis mis see endaga kaasa toob, samuti on ülemisel korrusel õhk-õhk vesi. Kahe aasta küttepuude raha eest saad korraliku õhk-õhk pumba juba ja kui sul avatud planeering siis see ikka enamuse aja kütab ära, aga nagu ütlesid et nagunii plaanis õhk küttele kamin siiis saadki ju talvel kui lisa vaja juurde kütta! Selline on minu arvamus

[juroku]

Tere sinul on idealne maja suure läbi kahe korruse kamin ahju ehitamiseks keset maja ja ongi probleem lahendatud kui sina ise seda süsteemi ehitama ei hakka läheb sinul see töö sama palju maksma kui korralik TULIKIVI ahi no nii 70000-100000 EEK

[dumbuser]

Ja siin on puuduvad komad ja punktid : ,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,.............................

[Kalvis]

Oletan, et juroku tahtis öelda - mis sa mässad poolpiduse veeküttelahendusega, ehita ahi läbi kahe korruse ja saad köetud.
Kuid vaata ahju foorumit, seal on piisavalt kommentaare selle lahenduse kohta.

Minu lisasoovitus on, et ehita pigem kamin soemüüriga ja unusta see pliit veesärgiga. Esialgu saad 1 korruse hästi köetud ja hoiab sooja. On odav ehitada. Muuseas oli mingeid kaminaid veesärgiga võimalik osta, äkki mõni neist.

[madis64]

Lisame siis veel ühe õlekõrre teemaalgataja "koormale" - kas 10 kW nominaalvõimsusega pliit on antud lahendusele üldse piisav?

Ehk milline on maja ööpäevane summaarne soojusenergiakulu kui kraadiklaas akna taga näitab:

-10
-15
-20
-25 ?

See soojushulk tuleb ööpäeva jooksul maja sisse tagasi anda, kuid:

- öösel inimene magab,
- hommikul tõuseb üles ja läheb ruttu tööle;
- ca 18:00 on jõudnud koju ja saab hakata kütma.

S.t. kogu vajalik soojusenergia tuleb selle lahendusega anda küttesüsteemi ca 5...6 tunniga - kokku max 60 kWh (vähem kui kolm 1 kW elektriradiaatorit 24 h täisvõimsusel kogu maja peale) ööpäevas.

Millise välistemeperatuurini sellest jätkub, enne kui lisakütte vajadus tekib?

Sellest me veel ei räägi, et 6-nda kütmistunni lõpuks 10 kW koormusega peaks pliit vist üsna punasena hõõguma

[militar]

juroku soovitus jääb ära, sest teisel korrusel ruumi suht vähe ja ei kujuta ette, et sinna veel mingi ahi tuleks läbi vahelae.
See , et jahtunud küttevesi hakkab boileris olevat tarbevett jahutama on küll paha:8
10kw Kalvis pliitidele annab manuaal, et kütab 40-130 ruutu pinda. Mul majas tuleb max 90 ruutu, seega peaks ju varu natuke olema. Samas võin ju ka võimsama(14kw)pliidi panna!
Mis välis temp. juures see õhk-vesi pump enam ei küta? Õhkkütte kamina plaanisin panna selle eesmärgiga, et saaks ruttu sooja. Kui näiteks õhk-vesi pump lakkab -15 välistemp. juures töötamast siis ei saa ju õhkkütte kaminaga asja toetada- ei akumuleeri sooja ja kui tuli kustub siis lakkab ka kütmine.
Foorumit lugedes leidsin, et on inimesi kellel on katelpliidiga küttesüsteem ja nad rahul sellega st. mingit moodi ehitatud selline süsteem peaks ju hästi töötama!
Mõte käib veel sellise aretuse üle, et esimesele korrusele korralik ahi(ahju ülemises osas miski kamber kust torudega saab sooja õhu teisele korrusele juhtida kuid siis tekkib probleem esimese korruse väiksema toa küttmisega. Krt igatpidi on jama.

[Kalvis]

Jep, tarbevesi hakkab tõesti tagasi jahutama, kuid seda saab takistada tsirkulatsioonipumba peatamisega või termostaatklapiga.

Õhksoojuspump otse töötamast ei lakka, kuid eraldatav soojus kukub kolinaga ja pumba elueale oleks parem kui pump pigem ei töötaks. Kuid lohutuseks, selliseid päevi eesti kliimas klassikalisel juhul on nädal-kaks, see talv oli erandlik (sisuliselt kogu talv oligi koguaeg üle -15 C). Seega pead arvestama, et kasutad kas elektriradikaid või kaminat (või ahju või pliiti). Kamin on üsna odav ja kuu aja puudevaru pole nüüd küll suur kogus.
Õhkkütte kaminale saab edukalt soemüüri juurde lisada soojuse akumuleerimiseks, seega saad toa kiirelt soojaks ning akumuleerib sooja kah. Mitte niipalju kui ahi, kuid niipalju, et saad hommikuni vastu panna kui õhtul kütad. Kui soojuspump on lisaks, kipud kamina üldse ära unustama.

Kogu su maja juures ongi kogu probleem vaid teises korruses. Muidu saab ventilatsiooniga transportida sooja õhku teisele korrusele, kuid nemad seda ei soovitanud, pidi ebamugavaks jääma 2 korruse jaoks (õhk tuleb koos toidu ja muude lõhnadega). Nende soovitus on raudselt mingi veeküttega soe 2 korrusele viia, on siis kütteallikaks pliit, kamin, keskküttekatel või soojuspump.

[militar]

no jah -15 sel aastal erand, aga kes ütleb, et see erand järgmised 5 aastat ei ole, arvestades neid kliima muutusi maailmas(uputused jne.)

[militar]

õhk-õhk tüüpi pump jääb siiski ilmselt ära, sest nii avatud see planeering pole, et õhk saaks vabalt liikuda. Suure toa ja köögi vahel saaks, aga kuidas sinna väiksemasse tuppa soe saab ei tea. Teisel korrusel põhimõtteliselt sama jama. Esimesl korrusel see väiksem tuba mõeldud teismelisele tütrele ja üleval üks tuba omale magamiseks ja teine poisile. Pojaga saaks veel kaubale, et hoiab ust lahti, aga plika tahab juba privaatsust.
Probleeme seega kuhjaga- katlale pole ruumi, elektriga ei taha, katelpliit ei pidavat kõlbama, kui ahi siis jälle kuidas soe teisele korrusele saada jne.
Foorumi kasutaja "tubasoojaks" on teinud neid katelpliidiga süsteeme ja tema siin vist ainuke ka kes ütleb, et asi töötab normaalselt kui õigesti teha.

[madis64]

kui ahi siis jälle kuidas soe teisele korrusele saada jne.

Kui sa vahelage I korruse pealt liigselt ei soojusta ning perimeetri korralikult soojustad (mina panin pärlinist sissepoole ca 20 cm villaringi), siis ahju poolt soojendatud kõige kuumem õhk tekitab sul läbi vahelae II korrusele pseudopõrandakütte.
Trepiava kaudu liigub lisaks veel sooja õhku üles.
Lapsed on päeviti ka koolis ja sel ajal võivad uksed lahti olla.
Lisaks paned väikestesse tubadesse väiksed elektriradiaatorid tugikütteks või paigaldada vesiradiaatorid alguses elektrikütte peale kui tahad, et tingimata veetorud ja -radikad ühe hooga paika saavad.

Foorumi kasutaja "tubasoojaks" on teinud neid katelpliidiga süsteeme ja tema siin vist ainuke ka kes ütleb, et asi töötab normaalselt kui õigesti teha.

Palu temalt siis mõnda kohtumist rahuloleva kliendi/tarbijaga.

Tegelikult algab asi peale ikkagi maja arvestuslikust soojavajadusest (ma ise ei pea -15 kraadi mitte mingiks erandiks - see üsna tavaline talvetemperatuur kui väga soojad talved kõrvale jätta) ja tõsiasjast, et aastate kaupa kütteperioodil igal päev õhtu otsa katelpliiti järjest kütta jaksavad vist väga vähesed inimesed.

[juroku]

Tere vee süsteem on loomulikuld mugavam kui ahju kütte kuna ta on 1 ühtlasem kui ahjukutte saab temperatuuri kohapeal regulerida termostadi abil ja kui süsteem on väljaehitatud saab seda vett soendada igat pidi tahke kütte katel,pliit, kamin vee särgiga,elektri kattel,soojuspump,gaasi ja õli kattel.Sinu variandis oleks võimalik ühe ahjuga hakkama saada küll kuna ahju läbimõõt ei ole kõvasti suurem kui korstnajalg korsten ise tuleb ahjule otsaa ainukene ruum mis sooja ei saa on WC seal on elekter .Kui sina tahat puuküttega süsteemi siis on vaja akupaaki vähemalt 700L kuna tahkeküttel(ilma akupaagita) ei saa regulerida võimsust ja sina hakkad kas ülekütma(kattel võimas) või kattelt pidevalt kütma(kattel väike) minu soovitus pane Veesargiga kamin tuppa ja kööki akupaak(pliidi asemele)hiljem saad lisada õhk-vesi soojuspumba ja loomulikult el. teen akupaagis

[juroku]

Jah veel on seline kaua kestev kattel STROPUVA http://www.tehoheating.ee/

[militar]

no jah, 700l on päris suur tünn kööki ja kas veesärgiga kamin või siis pliit jõuab seda kogust piisavalt soojendada!? Teab keegi kas akupaagi võib ka kütteallikast madalamale panna? Mul väikese toa all kelder, kui paneks paagi sinna kas siis tsirkulatsiooni pumbad suruvad sinna vett?