Vendi ülejääkide ärakasutamine

[Sammalhabe]

Kui sul on agregaat, siis peab agregaadi soojusvaheti (olgu see rootor v. plaat) olema totaalselt pees, kui talvel on väljuva õhu temp +15.

miks pees?

Kui väljuvat õhku ei suuda soojusvaheti maha jahutada, siis rootorvahti korral ei käi ntx rootor ringi vms. Rootori kasutegur on ca 70%-80%. Isegi veelgi suurem.
Nujah, kui talvel on väljas ntx +12°C, siis võib ka väljuv õhk olla +15°C.
Olen enam kui kindel, et see pole koht, kust saad korraliku ventagregaadi puhul sooja kokku hoida.

Võta kokkuhoiuobjektiks parem majast väljuv kanalisatsioon. Usun, et ca 90% valmistatud soojast veest lased ju kanalisatsiooni. Kui näiteks 1 m3 sooja vett kanalisse lased, mille temperatuur on + 50°C, siis jahutades selle 5°C-ni saksid ca 52 kW energiat. Kui palju sul igas kuus sooja vett tuleb? 4? 5? või rohkemgi m3-d ??? Eks jahutades on ka omad kulutused elektrile ja kasutegur samuti. Samas saad selle jahutamise energia kohe suunata uue sooja vee valmistamiseks.

[Kalvis]

Solgist soojuse võtmises pole midagi uut. Maasoojuspumbaga eriti lihtne, viskad paar meetrit solgikaevu ja tuleb mühinal. Kuid peamine halb mõju on, et talvel võid liigse soojavõtmisega oma solgikaevust jääkamaka teha ja siis on palju nutusem tunne solgi sisse uppuda.

[rokikas]

Kuule sammalhabe kui sa asjaga nii kursis oled siis too mõni konkreetne number ka. Näiteks olukorras kus toatemperatuur on +20 ja välistemperatuur on +4 ( ~aasta keskmine temperatuur) siis milline temperatuur on väljapuhutaval õhul ning millise konkreetse seadmega on see saavutatud.
Reklaammaterjalidest jääb tavatarbijale tihti mulje et kui meie ~80% kasuteguriga soojusvaheti lisad oma vent süsteemi siis küttekulud langevad ~80%. Tegelikkus siiski nii roosiline ei ole.
Kanalisatsiooni minevat soojust juba kasutangi tera sest torud jooksevad keldris ~7 jm. ulatuses ja ilmselt mingi soojuse annavad . Kui oskad soovitada toimivat süsteemi mis ammutaks sealt tunduvalt rohkem energiat ja mille ehitusmaksumus jääb mõistlikuse piiridesse siis oleksid ilmselt paljud inimesed sulle tänulikud.

[Sammalhabe]

Kuule sammalhabe kui sa asjaga nii kursis oled siis too mõni konkreetne number ka. Näiteks olukorras kus toatemperatuur on +20 ja välistemperatuur on +4 ( ~aasta keskmine temperatuur) siis milline temperatuur on väljapuhutaval õhul ning millise konkreetse seadmega on see saavutatud.
Reklaammaterjalidest jääb tavatarbijale tihti mulje et kui meie ~80% kasuteguriga soojusvaheti lisad oma vent süsteemi siis küttekulud langevad ~80%. Tegelikkus siiski nii roosiline ei ole.
Kanalisatsiooni minevat soojust juba kasutangi tera sest torud jooksevad keldris ~7 jm. ulatuses ja ilmselt mingi soojuse annavad . Kui oskad soovitada toimivat süsteemi mis ammutaks sealt tunduvalt rohkem energiat ja mille ehitusmaksumus jääb mõistlikuse piiridesse siis oleksid ilmselt paljud inimesed sulle tänulikud.

Aasta keskmise temperatuuriga pole siin midagi peale hakata. Naised teadsid saunas, et suvekuudel võib juhtuda, et sissepuhutavat õhku oleks mõistlik jahutadagi. See selleks. Võtame aluseks ikka kütteperioodi keskmise. See on aga -1..-2 kraadi.Sisse-välja õhu temp erinevus on ca 20 kraadi, seega soojusvaheti 70%-lise kasuteguri korral on väljuva õhu temp keskeltläbi 6 kraadi soojem, kui muu välisõhk. Eks mu eespool toodud arvutusest suudad vast ise leida, kui palju energiat sealt on võimalik välja pigistada.
7jm keldris jooksvast kanalisatsioonist ammutad aga suht olematu koguse energiat.

[rokikas]

Aasta keskmise temperatuuriga pole siin midagi peale hakata.Kuna ventilatsioon töötab siiski aastaringselt võtan aluseks aasta keskmise temperatuuri Naised teadsid saunas, et suvekuudel võib juhtuda, et sissepuhutavat õhku oleks mõistlik jahutadagi. See selleks. Võtame aluseks ikka kütteperioodi keskmise. See on aga -1..-2 kraadi.Sisse-välja õhu temp erinevus on ca 20 kraadi, seega soojusvaheti 70%-lise kasuteguri korral on väljuva õhu temp keskeltläbi 6 kraadi soojem, kui muu välisõhk. Eks mu eespool toodud arvutusest suudad vast ise leida, kui palju energiat sealt on võimalik välja pigistada.
Ehk siis nii - toast agregaati +20 - aregaadist õue +5 , õuest agregaati -1 - agregaadist tuppa +16. Ilma agregaadita süsteemi korral pean sisenevat õhku soojendama 21c. ja kui võtan agregaadi kasutusele pean sisenevat õhku soojendama 4c. Millise konkreetse agregaadiga sa selle saavutasid . Seni kui sa pole konkreetset agregaati ja konkreetseid numbreid nimetanud jääb su jutt reklaamlehe tasemele.
7jm keldris jooksvast kanalisatsioonist ammutad aga suht olematu koguse energiat.Kuna sealt energia saamiseks pole mitte sentigi kulutanud aga midagi siiski saab on ju puhas kasum .

[rokikas]

Sammalhabe kas see seletus rootorsoojusvaheti tööpõhimõttest koos toodud temperatuuridega on sinu arvates tõene. http://www.comfort.ee/index.php?page=32
Kui on siis palun seleta rumalamatele kuidas see võimalik on.

[sashaobrok]

Kui sa vaatled seda kui mitut järjestikust soojusvahetit, siis kas teoreetiliselt on võimalik jõuda viimase välisõhu lähedase vahetiga väljuva õhu tempiga -10-nele ligidale? Aga on ju. Asi taandub muidugi kasutegurile, mis tundub kõrgevõitu. Tegemist siis kihilise trumliga, kus esimeses kihis ühtlustatakse 22c ja 10c omavael ja saadakse 16c. Teises kihis ühtlustatakse juba 16c ja 4c ja saadakse 10c. Kolmandas kihis ühtlustatakse 10c ja -2c ja saadakse 4c. Neljandas kihis ühlustatakse 4c ja -10c ja saadakse -2c. Tegelik väljuv õhk on 0c ehk 80% effektiivsuse tõttu on väljuv õhk soojem veidi. Nii võttes ju kõik klapib. Minu näitlikud numbrid on muidugi laest võetud aga klapivad kui järge viitsitakse pidada

[xxNIMETUxx]

mõõtsin täna uuesti oma rootorit. jõudsin järeldusele, et toimus talvisel mõõtmisel nn sulatus vms. hetke temperatuur- väljas +12, toas +22, väljuv õhk +15,5.
homme kui viitsin, siis panen plaadi tagasi ja vahetan automaatika ning katsetan uuesti.

[Veikko]

Rokikas räägi millises majas elad, milline on kogu maja küttekulu. Milline maja soojustus. Milline küttesüsteem.

[renke]

Ilma käega katsumata -silmaga nägemata tundub see rokika küsimus pakutud lingi baasil saavat vastuse, et pole tõene. Pigem on nii, et sisenev õhk soojeneb 26 deg võrra, väljuv jahtub 22 võrra, eeldab, et väluva õhu kogus peab olema suurem kui siseneva oma, pakkudes vahetuseks suurema soojuse hulga. Mis tähendab, et kusagil on majja sissepuhe, või on soojusvaheti väljaimemisrežiimil ja hoone ebatihedustest voolab täiendavalt õhku tuppa lisaks.

[sashaobrok]

A mis minu keniaalsel arvutusvalemil füüsikaga vastuolulist siis on ?

[renke]

Ega ma otsigi seal vigu, tunnistan ausalt, et pole rootorsoojusvahetit näpuga katsunud, seetõttu ei võta väga midagi väita. Aga selle lingi pildi loogika küll ei klapi, sellest saan aru. Sest rootori mõte oleks ju just see, et vahetatava õhu kogused oleks eeldatavalt võrdsed. Kuigi see pole kategooriline imperatiiv. Ja võrdsete koguste korral peaks ka soojushulgad võrdsed olema.
Aga jah, väljuvas õhus ju aur sees, see kondenseerub, annab seega sooja 330kJ/kg. Ehk siis klapibki see 26/22 temperatuuride muutuste suhe teatavatel õhu voolu kiirustel. Tuleb siis sõnu süüa...

[Sammalhabe]

[/color]
7jm keldris jooksvast kanalisatsioonist ammutad aga suht olematu koguse energiat.Kuna sealt energia saamiseks pole mitte sentigi kulutanud aga midagi siiski saab on ju puhas kasum .

[/quote]
Ära nüüd vehkle, kui sa külma vett lased kanalisse, siis see toru hoopis jahutab su elamist. Kuna sooja ja külma vee tarbimised on nö 50:50, siis ei saa sa sellega midagi köetud.
Vendi soojusvaheti tööpõhimõte otsi netist. Netist leiad ka kalkulaatoreid. Heat recovery on märksõnaks. Löö see ntx google pildiotsingusse.

[rokikas]

Kuna torud enamuses asuvad kütteta keldris siis vaevalt nad seda jahutavad. Kanalisatsiooni minev vesi siiski +30 või soojem ( va wc loomulikult ). http://wiki.aia.org/Wiki%20Pictures/ReTherm.bmp Siin üks näide kuidas saaks seda soojust püüda . Kahjuks selleks vajalik investeering tasuks ennast ära väga väga kauges tulevikus.

Selle teema algatamise üks põhjus oli saada kindlust reklaamjuttude paikapidavuses. Selleks et teadjamad viitsiks kirjutada tuleb neid vahest provotseerida naiivsete küsimustega .
Kui need seadmed toimivad nagu reklaamitakse siis ju tegemist mõteka investeeringuga.
Võtaks algsed ideed tera kokku.
1. Väljapuhke suunamine soojuspumba välisosale ei ole ilmselt mõtekas kuna välisõhu ja väljapuhke erinevus suht väike. Jää tekkimine vägagi tõenäoline.
2. Tarbevee soojendamine selle õhuga toimiks aastas ilmselt ~5-6 kuud kui välis temperatuur on +10 või kõrgem.

Arusaamatuks jääb miks veel paigaldatakse fresh klappide ja sundväljatõmbega süsteeme. Soojusvaheti kasutamine peaks ju vägagi positiivselt mõjuma küttearvetele.

[Sammalhabe]

Kuna torud enamuses asuvad kütteta keldris siis vaevalt nad seda jahutavad. Kanalisatsiooni minev vesi siiski +30 või soojem ( va wc loomulikult ).

Vat WC on jälle samuti väga suur energiaröövel. Lased külma vee paaki, see soojeneb seal ning nupule vajutades kaob sealt ämbritäis toasooja vett. Seega, tuleks loputuskastid isoleerida.

[rokikas]

Õigus ja prillauda installeerime tarbevee toru mida istudes soojendame .

[Kalvis]

Arusaamatuks jääb miks veel paigaldatakse fresh klappide ja sundväljatõmbega süsteeme. Soojusvaheti kasutamine peaks ju vägagi positiivselt mõjuma küttearvetele.

Olen mitmele iseehitajale sama (soojusvahetiga vent. süsteemi) soovitanud ja vaata et tullakse kallale. Peamine argument on, et EI USU.
Teiseks muidugi, et akna müüja väitis, et fresh õhk klappidega aken on parem ja energiasäästlikum.

[GuidZ]

fresh klappidega aken või vent on igati mõistlik, kui kasutada soojusvahetiks näiteks thermia vent'i: http://www.movekgrupp.com/page.php?ide=16,83,146

[rokikas]

Olen mitmele iseehitajale sama (soojusvahetiga vent. süsteemi) soovitanud ja vaata et tullakse kallale. Peamine argument on, et EI USU.

See vist tera ka ventagregaatide müüjate süü. Läheb vist liiga hästi et ei viitsita puust ja punaselt asju lahti seletada. Ilmselt eeldatakse et kõik potensiaalsed ostjad on niivõrd haritud ja saavad aru mida see 80% kasutegur ja muu suht tehniline jutt tähendab. See eespool toodud link oli üks väheseid kus eesti keeles ja koos konkreetsete temperatuuri numbritega üritati asja lahti seletada.
Siin foorumis figureeris varemalt Priit Pärn kes üritas lihtsas keeles lahti seletada näiteks mida tähendab soojuspumba COP jne. Ilmselt leidis ta tänu sellele jutule omale päris palju kliente.

Teiseks muidugi, et akna müüja väitis, et fresh õhk klappidega aken on parem ja energiasäästlikum.

Kui juba aknamees nii väitis siis on see ilmselt lõplik tõde jah .

[airmax]

Paigalda Vallox vendimasin, näiteks 90SE või vajadusel samast seeriast võimsam
http://www.vallox.com//documents/Esitte ... makoti.pdf
alghind on küll kallim, aga küttekulusid hoiab oluliselt kokku
aastakasutegur 60-65 %,
hetkeliselt kuni 80 %
see õhksoojuspumba tuulutamine ei ole õige
pigem see soojus kohe vendiagregaadiga kinni püüda
nii kulutab õhksoojuspump vähem
õhksoojuspumba ekspluatatsiooniline kasutegur 1:2
loe TM Rakennusmaailma teste
seega kütteenergiakWh hind tõuseb koos elektrhinna tõusuga ca 1 kroonini

Kuna hetkel planeerin maja ventsüsteemi siis mõtted liiguvad kuidas ära kasutada soojusvahetist õue minevat sooja õhku. Kui ma olen asjadest õieti aru saanud siis aasta lõikes keskmine väljuva õhu temperatuur ~ +15 C. Seda ei raatsiks varestele lasta.
1. Suunaks selle õhksoojuspumba välisosale ja üritaks sealt osa energijat tagasi saada.
Väidetavalt võib see ajada pumba rohkem jääse kuna toast tulev õhk liiga niiske. Samuti tekitab küsimusi selle positiivne mõju küttearvele kuna välisosast puhutakse läbi vist kordades rohkem õhku kui vendist tuleb.
2. Üritaks sellega soendada tarbevett. Trassist tuleva vee temperatuur on vist ~+5.
Kui enne veesoendajat ( boiler, katel, jne.) teha topeltseintega lame kast ( kujult veneaegne plekkradikas millel plekk kest ümber) mille sisemises osas jookseks vesi ja kahe seina vahel liiguks soe õhk. Veepaagi maht näiteks 50 l. või rohkem. Kui see toimiks siis oleks lootus et veesoendajasse mineva vee temperatuur oleks ~+15 mitte ~+5.
10 C. nagu maast leitud .
Ilmselt peaks veepaak olema roostevaba ja tuleb vist ka tekkiva kondentsiga midagi ette võtta.

Kas tunduvad väga ulmelised ideed .
Ehk oskab keegi pakkuda midagi paremat eeldusel et rahakott suht õhuke.

[rokikas]

Paigalda Vallox vendimasin, näiteks 90SE või vajadusel samast seeriast võimsam
http://www.vallox.com//documents/Esitte ... makoti.pdf
alghind on küll kallim, aga küttekulusid hoiab oluliselt kokku
Mille poolest see kaubamärk teistest parem on.
aastakasutegur 60-65 %,
hetkeliselt kuni 80 %
Netis tuhnides olen vahest kohanud sarnaseid väiteid aga enamus müüjad kirjutavad ainult " kasutegur 80% ". Kas ventagregaadil on selle kasuteguriga sama lugu nagu soojuspumpadel COPiga. Paljud soojuspumba müüjad kirjutavad lihtsalt COP 4,5 täpsustamata et see ainult teatud tingimustel ( välistemp +7 ) ning see muutub koos välistemperatuuri muutusega.
see õhksoojuspumba tuulutamine ei ole õige
pigem see soojus kohe vendiagregaadiga kinni püüda
Ventagregaadist väljuva soojuse ärakasutamine oligi algne idee.
nii kulutab õhksoojuspump vähem
Mida soojemas keskonnas välisosa asub seda parem COP.
õhksoojuspumba ekspluatatsiooniline kasutegur 1:2
loe TM Rakennusmaailma teste
seega kütteenergiakWh hind tõuseb koos elektrhinna tõusuga ca 1 kroonini
"Tallinna kütte" klientidel tõuseb sooja hind üsna pea 1 eek/kwh. Elektri hind tõuseb kindlasti aga 2 kroonini on veel tera aega.

[Külaline]

Kuule, rokikas, kas sul see kogu selle süsteemi soetamine vendi ülejääkide kasutamiseks juba natuke kalliks ei lähe võrreldes sellest saadava tegeliku kasuga? Kas selleks ajaks kui eeldatava kokkuhoiu ja süsteemi soetamishinnaga O-i jõuad, ei ole süsteem vananenud/amotiseerunud ja vajab väljavahetamist?
Küsin seda sellepärast, et käies ehitusmessil, kuulasin ja pärisin igasuguste ökomeeste seal küsimusi ja kui küsimus jõudis hinnani, siis arvasin, et mingu see ökohullud minupoolest pikalt ikka sinnasamusesse. Üks suur manipuleerimine ja ajupesu igasuguse kokkuhoiu ja nn. "rohelise mõtlemise" nimel, et aga rohkem raha küsida.
Urmasr

[rokikas]

Neid "öko" ja "rohelisi" asju üritatakse krõbeda hinnaga müüa jah. Kui julged küsida millal see vidin rahaliselt ära tasub siis vaadatakse sind kui meremõrtsukat .
Minu aretised ei maksa nendega võrreldes midagi. Max 1000 eeki + oma töö.
Ainuke viga ,nagu siin targemad on üritanud mulle selgeks teha, ventagregaadi soojusvaheti on nii tõhus et ei jää kuigivõrd üleliikset soojust.

[trebla]

paar kuud tagasi vihjasin siin kuskil samale asjale - väljapuhet võib ju toruga suht odavalt kuhu iganes juhtida - ainus asjalik küsimus spetsialistidele oleks, kas see õhksoojuspumba välisosa ülearu jäässe ei aja - minumeelest keegi oli isegi katsetanud, ja ei midagi..?

Kanalisatsiooni soojuse ärakasutamiseks kirjeldasin sihukest varianti - kui vannituba teisel korrusel ( mul on) siis on vaja üht elektriga juhitavat klappi, termoandureid ja miskit elementaarset loogikat.
Lisaks üks täiendav kontuur kanalisatsioonitoru I korruse põrand all.
Kui teiselt korruselt tulev vesi on soojem kui I korruse põrandaalune, siis saadetakse vesi põrandaalusele ringile, kui külmem, siis otse kanalisatsiooni. Vannivesi ja pesumasina pesuvesi läheks seega majaalust soojendama, pesumasina loputusvesi aga mitte. Ja junne ei maksa sinna vast kah saata...

Külmemaks ei tohiks selline konstrui elamist vast kuidagi teha... Tasuvus on muidugi omaette küsimus..

[navigator]

Mul oleks küsimus targematele, et mõtlesin välja sellise aretuse, et kui mul on tarbevee sissetulek vannitoa laes, ja seal laes on ka vannitoa vent väljatõmme, kui nüüd juhtida sissetuleva tarbevee toru umbes 1,5 m pikkuselt vent toru seest, siis peaks tekkima effekt, et kui sissetulev vesi on umbes 5 kraadi ja minnes vannituppa kasvõi käsi pesema, lülitan sisse tule koos ventiga, hakkab vent imema vannitoas olevat õhku mis on umbes 22 kraadi, avan korraks kraani ja pesen käsi ja nägu, tarbin umbes 1l kuuma vett, siis ventis olev õhk peaks soojendama sissetuleva vee toru seal ventis kasvõi paari kraadi jagu aga usun et see võiks olla 5 kraadi jagu. Arvan, et kui ma lasen boilerisse 5 kraadi asemel 10 kraadist vett siis peaks kokkuhoidu olema küll. Süsteemi maksumuseks kujuneks vaid paar lisa vent toru ja 1,5 m rohkem tarbevee toru? Kõik kraadid ja vee tarbimise nr on võetud umbes. et selgitada olukorda. Tegelikku tulemust näeks alles kui asi valmis, aga mis arvavad asjatundjad, kas võiks sellest kasu olla??