ABC siinsetele iseehitajatele

[wake]

mti, see on vana tabel, kindlasti ei ole eurokoodeksi alusel need numbrid seal.

[insener22]

See konstruksioon, mis oli antud, ei ole minu leiutatud, vaid selle andis kunagi TTÜ teadlane Karl Õiger.
Tuuletõket ei ole seal tarvis.
Aurutõke pannakse sellepärast, et konstruksioon peab olema erinevate materijalide poolest selline, et suurema aurupidavusega material asub seespool, kuna teatud kraadidel suudab õhk kanda erinevat kogust vett. Kui ei pane aurutüket, siis see aur läheb villast läbi ja kondenseerub vesi välja null punktis. Targutajatele lisaks, et kasutaja nime valimisel pole eestis veel standardeid kehtestatud. Teistele teadmiseks, et varsti on tulemas ka täiuslik arvuti programm, mis arvutab erinevate konstruksioonide soojapidavusi. Hetkel on olemas seinte oma ning lae ja põrandate oma on tegemisel.

[Külaline]

Küsisisn selle aurutõkke kohta sellepärast, et selle vajalikkust on tõestatud pigem teoreetiliselt. Praktikas on küllalt näiteid hoopis selle kahjulikkusest. Kui see aurutõke panemata jätta, ei juhtu suurt midagi, kui see aga pannakse maksab väiksemgi ehitusviga karmilt kätte. Ventilatsioonisüsteemi vajalikkusest ei ole vaja rääkidagi, sest õhu loomulik liikumine ei toimi. Mis aga korralik ventilatsioonisüsteem maksab !?

Head kiletamist!

[Külaline]

Küsisisn selle aurutõkke kohta sellepärast, et selle vajalikkust on tõestatud pigem teoreetiliselt.
Praktikas on küllalt näiteid hoopis selle kahjulikkusest. Kui see aurutõke panemata jätta, ei juhtu suurt midagi,
kui see aga pannakse maksab väiksemgi ehitusviga karmilt kätte. Ventilatsioonisüsteemi vajalikkusest ei ole vaja rääkidagi,
sest õhu loomulik liikumine ei toimi. Mis aga korralik ventilatsioonisüsteem maksab !?

Head kiletamist!

No sellist jama pole enam ammu lugenud! Üks kiht tiritakse tarandist välja ja hakatakse selle üle võtma nii, et maa must.
Loomulikult on viga siis tõsine, kui ennem kile paigaldamist katuslakke on viimane vigaselt ehitatud. Kas siis on süüdi see kile?
Loogiline on see, et ilma kileta tuleb viga kiiremini ilmsiks, kui siseviimistlusele tekivad imelikud laigud. Need laigud võivad
asjaolude kokkulangemisel tekkida ka just siis, kui kile paigaldamata.

Külaline võiks kirjeldad ka täpsemalt katuslage, kihtide kaupa, millele on kahjulik kile aurutõkkeks lisada.

See, et viimase aja praktikas paljud meil ehitatud katuslaed ei toimi on tavaline nähtus. Süüdi on ikka selles see meister,
kes sellised valmis tegi
või see kes KÄSKIS nii ehitada.

taastaja

[Külaline]

No ja millal see kiht (aurutõke) sinna tarindisse tekkis? Seniajani ehitati ilma ja muret valmistas ainult see niiskus (vesi), mis ülevalt alla sadas. Peale aurutõkke kasutuselevõttu aga hakkas muret tegema ka see niiskus, mis tuli maja seest ja tahtis tänu oma füüsikalistele omadustele läbi konstruktsioonide välja... aga ei saanud, sest aurutõke oli ees. Kui see aurutõke on viimase vuugini korralikult kinni teibitud (sisuliselt elatakse kilekotis), siis see niiskus tõenäoliselt ei saagi katuse konstruktsioonidesse. Kui nüüd ventilatsioonisüsteem ei ole piisavalt hea, hakkab niiskus kogunema siseviimistluse sisse (tilkuvad laed...).
Teisel juhul kui aurutõke ei ole piisavalt hästi paigaldatud (elatakse aukudega kilekotis), tekib niiskuse kontsentreeritud leke nendest aukudest. Kui nüüd niiskus ei pääse vabalt edasi konstruktsioonidest või soojustusest välja tekivad soodsad pinnased hallituste ja seente tekkeks ja levikuks.
Kolmandal juhul kui aurutõket pole paigaldatud, liigub niiskus kogu pinna ulatuses katuse aluskatte alla või peale ja mööda tuulutuseks jäetud vahesid kuni katuseharjani ja sealt välja.
Tean, et vastuargumendid on soojustuse märgumine, 0-punktid jne. Aga paljud teist on seal soojustuses käinud sobramas, et teate seda väita!?
Mina ei soovita aurutõket üldse kasutada, aga kui soov on ikka väga suur, siis tuleb ta paigaldada nii, et ükski molekul ei pääse läbi.
Kuidas te oma elamist ventileerite, on juba teie enda asi.

[Teinekülaline]

Lugesin selle teema läbi ja jäin veidi nõutuks.

See konstruksioon, mis oli antud, ei ole minu leiutatud, vaid selle andis kunagi TTÜ teadlane Karl Õiger.
.............
Teistele teadmiseks, et varsti on tulemas ka täiuslik arvuti programm, mis arvutab erinevate konstruksioonide soojapidavusi. Hetkel on olemas seinte oma ning lae ja põrandate oma on tegemisel.

See katusekonstruktsioon on standardne ja kõige tavalisem, et milles erilisus? Aga jutt sellest, et varsti on mingi eriline programm soojapidavuse arvutamiseks tulemas? Kas tänapäeval enam ei õpetata nö käsitsi soojapidavust arvutama. See ei ole ju eriline raketiteadus, ei mingeid diferentsiaale ega logaritme, piisab neljast põhitehtest. Seda enam, et soojusjuhtivustegur (lambda) on puht empiiriline, laboritingimustes katsetuste käigus mõõdetav ja ükski arvutiprogramm ei muuda seda täpsemaks.

[Külaline]

No ja millal see kiht (aurutõke) sinna tarindisse tekkis? Seniajani ehitati ilma ja muret valmistas ainult see niiskus
(vesi), mis ülevalt alla sadas. Peale aurutõkke kasutuselevõttu aga hakkas muret tegema ka see niiskus, mis tuli maja seest ja tahtis
tänu oma füüsikalistele omadustele läbi konstruktsioonide välja... aga ei saanud, sest aurutõke oli ees. Kui see aurutõke on viimase
vuugini korralikult kinni teibitud (sisuliselt elatakse kilekotis), siis see niiskus tõenäoliselt ei saagi katuse konstruktsioonidesse. Kui nüüd
ventilatsioonisüsteem ei ole piisavalt hea, hakkab niiskus kogunema siseviimistluse sisse (tilkuvad laed...).
Teisel juhul kui aurutõke ei ole piisavalt hästi paigaldatud (elatakse aukudega kilekotis), tekib niiskuse kontsentreeritud leke nendest
aukudest. Kui nüüd niiskus ei pääse vabalt edasi konstruktsioonidest või soojustusest välja tekivad soodsad pinnased hallituste ja
seente tekkeks ja levikuks.
Kolmandal juhul kui aurutõket pole paigaldatud, liigub niiskus kogu pinna ulatuses katuse aluskatte alla või peale ja mööda tuulutusek
jäetud vahesid kuni katuseharjani ja sealt välja.
Tean, et vastuargumendid on soojustuse märgumine, 0-punktid jne. Aga paljud teist on seal soojustuses käinud sobramas, et teate
seda väita!?
Mina ei soovita aurutõket üldse kasutada, aga kui soov on ikka väga suur, siis tuleb ta paigaldada nii, et ükski molekul ei pääse läbi.
Kuidas te oma elamist ventileerite, on juba teie enda asi.

Eks see aurutõke tekkis siis, kui välispiirded suuresti uute isolatsioonimaterjalidega soojustatuna kippusid hapuks minema.
Kui ventilatsioon pole piisavalt hea, siis see keskkond ei sobi ka eluruumiks, aga köetavas eluruumides ei hakka, tavaelutegevuse juures,
küll laed tilkuma, kui sel on aurutõke piirdes. Niiskus pressib kuskilt ikka läbi. Kui, aga miskid pinnad niiskuvad, siis on see tingitud,
valdavalt külmasildadest.
Teisel juhul tekib kindlasti ja alati hallitus, kui niiskus ei pääse vabalt konstruktsioonidest või soojustusest välja...aga küsin, et
mis siis veel juhtub, kui seda aurukile poleks üldse paigaltatud? Kas siis ei teki?
Kolmandal juhul niiskus teeb seda alati nii, kui miski teda sel teel ei takista. Sama teeb siis ju ka see niiskus, mis aurutõkke aukudest
läbi pääseb.
Minul, taastajana, tuleb palju märjas soojustuses mõnikord sobrata...
Mina igastahes ventileerin ka oma palkmaju hoolega, et oleks mida endal ja perel hingata ning ka maja enda parema säilivuse huvides.

taastaja

[hundipoeg]

vahetalade samm 0,6
kuni 3,5m silde puhul talad 50x200mm
kuni 4,0m silde puhul 7,5x200
kuni 5,0 m silde puhul 10x200mm
kuni 5,5m 10x250mm

Kui keegi ehitab uut katust, võin ka anda väga hea katuse lahenduse, mis peab iga ilmaga ja ei vaja tuuletõket.
visahing@hotmail.com

kui sille on 6,5 m milline siis peaks olema tala või ei saagi sillata? kas kinnitab siis ka talade peale toad tegema?

[Hiid]

mul on. 100x250 on talad. Õõtsub, aga läbi ei kuku.
Samm on 850-900

[Külaline]

Külaline Kirjutas:
Peale aurutõkke kasutuselevõttu aga hakkas muret tegema ka see niiskus, mis tuli maja seest ja tahtis
tänu oma füüsikalistele omadustele läbi konstruktsioonide välja... aga ei saanud, sest aurutõke oli ees. Kui see aurutõke on viimase
vuugini korralikult kinni teibitud (sisuliselt elatakse kilekotis), siis see niiskus tõenäoliselt ei saagi katuse konstruktsioonidesse. Kui nüüd ventilatsioonisüsteem ei ole piisavalt hea, hakkab niiskus kogunema siseviimistluse sisse (tilkuvad laed...).

miks ta sinna siseviimistlusse kogunema hakkab? siseviimistlus on ju soe ega oma mingit magnetit õhuniiskuse kondenseerumiseks ja tilkumiseks- samahästi väiksid ka mööbel, telekas ja muud asjad lambist veest lödiseda.


Teisel juhul kui aurutõke ei ole piisavalt hästi paigaldatud (elatakse aukudega kilekotis), tekib niiskuse kontsentreeritud leke nendest
aukudest. Kui nüüd niiskus ei pääse vabalt edasi konstruktsioonidest või soojustusest välja tekivad soodsad pinnased hallituste ja
seente tekkeks ja levikuks.
Kolmandal juhul kui aurutõket pole paigaldatud, liigub niiskus kogu pinna ulatuses katuse aluskatte alla või peale ja mööda tuulutusek
jäetud vahesid kuni katuseharjani ja sealt välja.

asi ongi selles et niiskus ei liigu läbi soojustuse tuulutusvahedeni et sealt välimise õhuga seguneda ja lenduda, vaid kondenseerub soojustuses veeks, kuna õue õhk ja välimised soojustuskihid on jahedamad. selle takistamiseks ongi aurutõke siseviimistluse taga.
ja kui ongi auk kiles siis ei toimu sealt mingisugust üüratut kontsentreeritut niiskuse väljavoolu vaid niipalju kui sooja õhku sealt vaikselt läbi läheb oma niiskusega niipalju seda niiskust sinna kuhugi ka kondenseerub. märjad laigud laes on sellest et katus lekib või puhuvad külmad tuuled siseviimistluse taga (soojustuses sobramisest?).

Tean, et vastuargumendid on soojustuse märgumine, 0-punktid jne. Aga paljud teist on seal soojustuses käinud sobramas, et teate
seda väita!?
Mina ei soovita aurutõket üldse kasutada, aga kui soov on ikka väga suur, siis tuleb ta paigaldada nii, et ükski molekul ei pääse läbi.
Kuidas te oma elamist ventileerite, on juba teie enda asi.

aurutõket polegi mõtet kasutada kui sise- ja väliskliima sama on... meil, eestis ei ole?!

[Külaline]

Mul on katuslae soojustusele kahest kohast ligipääs. Pole kordagi täheldanud, et see niiske või märg oleks. Aurutõket pole cm2-ki!?

[Külaline]

Mul on katuslae soojustusele kahest kohast ligipääs. Pole kordagi täheldanud, et see niiske või märg oleks. Aurutõket pole cm2-ki!?

...ilmselt pole sul see toa õhk siis nii niiske, või ei lase siseviimistlus niiskust läbi, või on veel miskeid varjante. korralda viiekümne sõbraga südatalvel nädalane jooming oma pool- raudselt midagi selle niiskusega juhtuma hakkab;)

[külaline345]

kui sille on 6,5 m milline siis peaks olema tala või ei saagi sillata? kas kinnitab siis ka talade peale toad tegema?

6,4 m pärlinitevahesse on uputatud talakandurites 75x280 (mälu järgi) talad (alumise korruse lae kandetalad on eraldi ja paiknevad nende vahel (renoveritud vana maja).

Eluruumid 2. korrusel - ei õõtsu jala all (kui ei ürita just kõvasti hüpata), ei vaju.

Põrandalauad sai küll "tõelised" pandud (paksusega üle 40 mm) - need ca kolmesentimeetrise paksusega (millimeetrid siia-sinna) pilpad, mida tavaliselt põrandalaua pähe pakutakse, ei tundunud jala all proovides eriti usaldusväärsed.

[vuuk]

Tere!
Loen siin seda foorumit ja kuidagi nagu kahju hakkab insener22-st.
Kõigepealt tuletaks meelde üht vanasõna: "kingitud hobuse suhu ei vaadata".
Et, kas keegi on insenerile siinse info jagamise eest maksnud? Ei ole.
Järelikult pigem oleks paslik tänada kui materdada. Saan aru, et insener üritab siin enesele reklaami teha. (nii nagu teisedki) Ikka selleks vast, et saada tööd enese elatamiseks. Ja põhimõtteliselt ju kõik,mis kirjutas õige. (väikeste ebatäpsustega) Kellel endal piisavalt ajudes, leiab ka vajaliku informatsiooni. Kellel mitte see võikski pöördude inseneri poole.
Ja vat siis, kui selle info eest maksnud olete, ja siis vead sees. Siis saan aru, et nurisemiseks on põhjust.

[Külaline]

Kas keegi saaks jagada seda kandevõime pilti? web.zone.ee/400cc_iz/talade_kandevoime.JPG seal seda pilti kahjuks enam pole

[Hiid]

Saada email või helista ja kurda enda muret. e-post: info@laurilinnus.ee

tel: +3725258784

[Külaline]

muret ei ole õpin epa-s ehitust ja tahtsin lihtsalt huvipärast antud tabeliga tutvuda ja et võrrelda kandevõime tabeliga, mis on toodud Tiit Masso Väikemajade raamatus

[Hiid]

no siis võrdledki

[Külaline]

Paljudele iseehitajatele abiks ehk see tabel. Piiriks on siis kas tala kandevõime või läbivajumine. Roovide puhul neid andmeid kasutada ei ole päris korrektne, sest ei ole arvutatud vildakpaindele.

mida ma võrdlen, kui see pilt pole enam kättesaadav. mure ongi selles, et kas keegi saaks seda jagada, kellel olemas.

[Hiid]

krt, sa oled vist lollim, kui mina
ma andsin sulle inimese kontaktid, kelle lehel see oli, sealt saad ka tabeli.
Või sa ei viitsi seda teha ja loodad, et ehk keegi toob sulle selle kandikul?

[Külaline]

Järelikult siis olen lollim! Ma arvasin, et sa arvad, et mul on maja ehitamisel talade valikuga probleeme ja et need on sinu enda kontaktid, et saaksin nõu sel teemal küsida.
Eks kirjutan antud aadressile ja küsin seda tabelit

[Külaline]

Järelikult siis olen lollim! Ma arvasin, et sa arvad, et mul on maja ehitamisel talade valikuga probleeme ja et need on sinu enda kontaktid, et saaksin nõu sel teemal küsida.
Eks kirjutan antud aadressile ja küsin seda tabelit

Nüüd sa panid küll täiega mööda!

[Külaline]

Mis mõttes?

[sashaobrok]

.

[kunnely]

Tere! Ehitasin 5a tagasi valmis sauna et kolida korterist minema. Sauna ruumis ja pesuruumis paigaldasin aurutõkke ja ventilatsiooni. Sauna eesruumi ma aurutket ei pannud. Nüd kolisin majja ja hakkasin saunas eesruumis väikest remonti tegema kuna osad voodrilauad olid nii palju kokku kuivanud, et punnist välja tulnud (tolle aja puidu kvaliteet). Võtsin seinalt voodri maha ja kandekonstruktsioon oleks nagu eile pandud- ilus kena, puhas ja kuiv- ei mingit niiskuskahjustust. Sauna sai tehtud iga nädal ja vahest isegi kaks korda nädalas (talviti, kuna kütsin sauna puukerisega ja siis oli olemas ka soe vesi ja kogu saun soe- el. kulu oli 150-180 eegu ringis). Sauna pidusid oli vahest kuni hommikutundideni. Tahtsin sellega öelda seda, et kuiu õhu vahetus ruumis on hea siis pole seda aurutõket isegi sauna eesruumi vaja kus niiskuse sisaldus õhus on päris suur.