soemüür

[juhan]

Tere!Teemaalgatajale niipalju,et võid rahulikult kasutada Uninaksi ahjusegu.Vuukimisel tuleb tabada see paras aeg,kus segu pole liiga pehme ja ka liialt tahenenud.Oleneb sisekliimast.Liialt pehme seguga määrib kive ja tahkega jääb teraliseks.Tundeasi rohkem see vuukimine.Tegin eelmine aasta veebruaris soemüüri 85-sest ja natuke pikema,kui muidu.Kütma hakkas soemüüri "kurikuulus" Kalvise pliit.Veesärgiga ja põrandaküte ka veel lisaks.Sai asja arutatud nii ja naamoodi,sest risk suur ju korstnasse jõudva temperatuuri puhul.Nüüd on pliit seal taga olnud aasta ja mõned päevad peale.Töötab,aga ka kütma peab päevas oma 5-6 tundi.Loomulikult kuivade puudega!Soemüür ise on selles suhtes "ebatraditsiooniline",et on 3-e laskuva lõõriga ja loomulikult korstna poole kitsenevatega.Ja üsna alt saab soojaks ka.Võtsin selle riski,sest lubati ka need pikad tunnid kütta ja ei ole pigitanud mitte,aga noh eks ma jälgin ka tulevatel aastatel seda ehitist. K-ahjuri toodud skeem soojamüürist lööb kindlasti mujalgi maailmas läbi!

[kaminahi]

Kas sa elementaarne .... tahad, et ma kõik need arvustavad ja seletavad lingid sulle siin ja eraldi ümber kirjutan?

Ei, tegelikult piisab ühest lausest stiilis:

"Mina, ..., pakun siin välja lahenduse, mis küll annab sooja, kuid sama tulemuse saamiseks sisaldab x% enam materjali (kive), võtab y% enam ruumi ja on kasutegurilt z% traditsioonilisest lahendusest halvem, kuna osa soojust jugab lihtsalt lühimat teed pidi otse korstnasse."

Anna kolm numbrit (võivad ka negatiivsed olla, kuid sel juhul oleks tõesti selgitus kohane) ja on asi teistelegi selge - mis koolikirjandit siin ikka vaja on.

Sul , ....., ju vastus valmis ja mida need numbrid seal muudavad kui on teada, et kõik on sitem kui.....SINU soemüüril.

Sama hetkevõimsuse saamiseks sisaldab vähem materjali
Võtab sama hetkevõimsuse juures vähem ruumi, soojeneb suhteliselt suurema pinnaga ja ühtlasemalt, vaheseinte erinev paisumine välisseinast on traditsiooniline teema?
Kastegur ei ole väiksem kuna korstnasse jugab üks temperatuur mis selleks just vajalik. Sinu teooria järgi jugab korstnasse mitu erinevat temperatuuri

Nüüd aga veel sellest, et millise valemi järgi arvutad sina oma soemüüride kasutegurit?

[madis64]

Sul , ....., ju vastus valmis ja mida need numbrid seal muudavad kui on teada, et kõik on sitem kui.....SINU soemüüril.

Muudavad küll - juhul kui sa lahmimise asemel neid ka esitada vaevuksid. Ja minu soemüür on paar aastat tagasi välja lammutatud - aga seni oli HEA.

Sama hetkevõimsuse saamiseks sisaldab vähem materjali
Võtab sama hetkevõimsuse juure vähem ruumi,

Kui soemüür raudplekist või veel parem vaskplekist teha, siis saaks ju võimsuse nimel ilmselt veel rohkem ruumi kokku hoida - soemüüri üks funktsioone on nagu ka sooja akumuleerimine mingis teatud mahus olnud.

soojeneb suhteliselt suurema pinnaga

Kelle maja raske rahaga soetatud ruutmeetrid selle "suhteliselt suurema pinnaga" objekti alla igaveseks ajaks maetakse?

ja ühtlasemalt,

Kui traditsioonilisel soemüüril on esimene lõõr kõige kuumem, siis sinu variandi puhul moodustub analoogne kuuma gaasi telge lühima tee sihis koldest korstnani - kui sa väidad, et see osa soojeneb samas tempos ülejäänud nurkadega, siis jäägu sinu sõna selle peale.

vaheseinte erinev paisumine välisseinast on traditsiooniline teema?

Kas see on tegelikus elus nii probleemne teema, et õigustab uute variantide kasutuselevõttu (koos uute võimalike probleemidega)?

Kastegur ei ole väiksem kuna korstnasse jugab temperatuur mis selleks just vajalik. Sinu teooria järgi jugab korstnasse mitu erinevat temperatuuri

Küsitud kolm tegurit võimaldavad üksteist kompenseerida - suurendades kivide massi ja hõivatavat ruumiosa on ilmselgelt võimalik saavutada sama võimsus/kasutegur nagu traditsioonilisel lahendusel - sellepärast ma kolme numbri komplekti küsisingi.

Nüüd aga veel sellest, et millise valemi järgi arvutad sina oma soemüüride kasutegurit?

Ei arvutagi (mul ilhtsalt ei ole "omi soemüüre"), kuid eeldan koolifüüsika valemite kehtivust.
Mis meil on - koldest väljuvate gaaside temperatuur, korstanasse suubuvate gaaside temeperatuur, gaaside liikumise kiirus suitsukanalis, suitsukanalite pikkus, mootoriks on korstnatõmme, mis "veab" gaase läbi kogu trakti.
Pakutud uus variant lühendab ilmselt suitsukanalite üldpikkust, mille kaudu korsten gaase endasse imeb, kuna koldettemperatuur ja korstnassesuubuvate gaaside temperatuur peaksid olema samad, siis kasuteguri säilitamiseks tuleb kas suurendadada suitsukanailte seinte soojusjuhtivust (õhemad seinad) või aeglustada gaaside liikumiskiirust (samas gaasitrakti lühenemine vähendab takistust ja peaks gaaside liikumiskiirust tõstma) - nii et paneme pliidi asemele (kus teadupärast toitu aeg-ajalt valmistatakse) bullerjani?

Nii et ikkagi oleks kena see kolme numbri komplekt kätte saada ja pikk diskussioon lõpeks koheselt.

[kaminahi]

Kuule Madis kui sinu argument on, et "oli HEA", siis minu argument on, et olen samuti teinud soemüürid "HEA".

Nüüd aga asjast ka.
Min. suitsulõõride pikkus.
L min= 1,3 x ruutjuur ühekordsest maksimaalsest kütusekogusest.
Mitu kg halgusi sina pliidi koldesse ajasid? 4kg?

L min = 1,3x2=2,6m

Või ajasid ehk kogunisti 9kg?
1,3x3= 4,9m

Või olid siiski tõsiselt ametis 16 kg , või kogunisti 25 kg halgudega?

Suitsugaasi lööride pikkuse all mõeldakse lõõride mõttelist joont alates küttekoldest kuni viimalõõri alguseni.

Mõned vastused sinu käsitlusele ülevalpool
Kui soemüüril soojeneb, st. kütab suhteliselt kogupinnaga rohkem pinda siis ei hõiva see majas kallist lisapinda
Kui innovatiivsus on sulle problemaatiline teema, siis meil puuduvad siin ühised seisukohad.
Sellest sinu lausearendusest mina ei saanud aru:
"Kui traditsioonilisel soemüüril on esimene lõõr kõige kuumem, siis sinu variandi puhul moodustub analoogne kuuma gaasi telge lühima tee sihis koldest korstnani - kui sa väidad, et see osa soojeneb samas tempos ülejäänud nurkadega, siis jäägu sinu sõna selle peale"

[vuuk]

Tere!
Meeldiv näha, et minu algatatud soemüüriteema on nii suure tähelepanu saanud, kirgliku ja põneva diskussiooni algatanud.
Tänan neid, kes mulle ka mõne vajaliku näpunäite on toonud. Kindlasti proovin ära Uninaksi. Hea on see, et teen endale, siis on julgem katsetada. Ühe Uninaksi müüriseguga olemas ka juba positiivne kogemus.

Ehitamisel eelistan jääda ikka traditsioonilise soemüüri variandi juurde. Esiteks, sest see juba ära proovitud ja teada. Teiseks, et tahaks jätta tulemuse enam-vähem samaks, mis varem. Et oleks vähem lõhkuda ja ümber teha.
Vana soemüür ilmselt ka oli võimsuselt arvestatud ruumide kubatuuriga.

Lisan soemüüri lõike, kus on näidatud põhitõed: üleminekud võrdsed ja lõõrid kitsenevad.

Sellel lõikel olevad lõõride suurused vastavad, minu arusaamale, summeeritult sobivad ka kogupikkusega.
Kuid kuna mul antud alal kogemused väheesed ja tagasisidet võrdlemiseks napib, siis esiteks küsiks, et kas K-ahjuri poolt postitatud lõikel lõõride suuruste proportsioonid on optimaalsed? Viimased lõõrid siin laiusega 130 ja esimene 220. Kas see 130 on sellepärast hea, et siibrid sellise laiusega. Tean, et parema tõmbe saamiseks esimesed lõõrid peavad olema laiemad ja edasi kitsamad. Samuti, et lõõride suuruste propotrtsioonidest sõltub pindade soojenemise ühtlikkus. Veski raamatus viimaste lõõride laius 170. Kas 130 on parem? Kas liialt kitsaks ei lähe? Sest kitsamal lõõril suurem takistus. Mul vanal soemüüril mõnikord on olnud tõmbega probleeme. Ise arvan, et üks põhjustest on liialt väiksed siibrid, mis tekitavad n.ö." pudelikaela"

[kaminahi]

Kui Veski soemüür on etalon siis pole ju mõtet arutadagi teisi võimalusi.
Siinsamas teemas on näide mehelt, kes kisas ja karjus paralleelselt langevate lõõride võimatusest ja nüüd näitab kuidas need ennast parimal moel õigustavad isegi äärmuslikus variandis.
Vana tõde oli siiani see, et soemüüris paisuvad vaheseinad kiiremini ja rokem välismüüritisest ja sellest välismüüritise pragunemise oht . Ka ei oska paremaks pidada Veski soemüüri külma jalga mis ju asjatu kivide kasutus kallilt ehitatud ruutmeetritel
Tean vanduda, et ükski pottsepp pole kahetsenud, kes on teinud soemüüri paralleelselt langevate lõõridega, põrandani soojeneva ja kui ikka on katsetatud, et suitsugaasid ei vaja ühtlaseks segunemiseks suunavaid vaheseinu siis usun mina küll enne neid katsetajaid kui vaidlejaid vaidlemise rahuldusest.Vaheseinte puudumine mitte ei nõrgesta vaid tugevdab soemüüri tervist.
Kerige tagasi ja leiate, et pakkusin välja ühe variandi paljudest võimalustest siin päikese all.
Kangesti meenutab see Veski raamatu lugu Naksitrallide Muhvi risttee probleemist, kus tee läks kaheks...Muhv soovis, et oleks üks tee, oleks lausa poole väem valikuid ehk poole kergem otsustada. Meil see üle poole sajandi kestnud Veski raamat just sellise ainuvõimaliku valikuvõimaluse annabki...

kena kevadet

[K-ahjur]

Talvelõõri siiber (TVM pikk siiber, lõõri sisemõõt 13x17,5cm) ei jää kitsaks, sest suitsu maht väheneb jahtudes, pigem peaks olema otsesiiber laiem. Kuna soemüür niigi kitsas, siis võimalusel laseks suitsu alumisest rõhtlõõrist otse korstnasse ja laoks vahesinad 12cm paksused, salvestab rohkem.
Lõõrideta soemüüris tõuseb suits sisenemise järel kohe üles ja laskub sealt, kus leiab kõige jahedama koha, ühtlasi seda kohta soojendades. Seega soojeneb eelpool mainitud karp ühtlaselt, kuid eeldab head teravat tuld (nt. rakettahi). Meie avatud praeahju uksega pliit võib lahjaks jääda.

[kaminahi]

Mille poolest see rakett just lõõrideta müüri peab kütma
Miks see praeahju uks kinni ei seisa ...ja kuidas vajab ikka pika lõõriga soemüür vähem energiat
Minagi hakkan nüüd küsijaks

[kaminahi]

Professorist kliendi õppetund

[vuuk]

Kaminahi, sa räägid alt soojenevast soemüürist.
Kui puitpõranda lauad puutuvad vastu soemüüri, siis minimaalselt kui kõrgel tohib olla soemüüri põhi? ilmselt on selleks olemas mingi tuleohutuse norm? Veski raamatust loen, et ahjul kolde põhi min 25 cm. Kui psoemüüri põhi sama kõrgel, siis sellepärast ei saagi soemüür päris alt tuliseks minna. Arvan ma .

[kaminahi]

Räägin jah ja miski ei takista puupõrandale ehitades ka selline soemüür jala peale ehitada aga sama projekti järgi olid ju ehitatud ka kõik mittesüttivale alusele ehitatud soemüürid ja ehitatakse edasi ja see ei ole minu arvates üldsegimitte märkimistvääriv põhjus lõõritüübi valikul.

[kaminahi]

Oleks tore siin teemas näha ka teistes maades populaarseid pliidi soemüüre

[kaminahi]

Tagasihoidlik vastukaja nii huvitavale küsimisele

Olen siis taaskord kõige edevam ja olgugi, et midagi suursugust pole näidata....abiks seegi

Järjestikku langev lõõrike



Lisan juurde, et selline lõõristik on ok kui pliidiall põletatakse ära iga 20 min jooksul 1,2kg kuivi halge.
No kes julge julgeb edasi mötelda....

[taastaja]

Juhan!
Sa oled ehitanud soemüüri veel pikemaks, kui ma omale viimase tegin! Mind huvitab üks asi...oled proovinud siis, kui terve see soemüür juba soe on, et kui soe on see soemüüri osa, mis jääb pliidist väljuvate suitsugaaside vastu.
Siit ka küsimus, et kaua see sellisele valule vastu peab?

Ehk oleks õigem, kui pikalt köetakse, ehitada soemüür siis sarnaselt ahjuga(algus paksemate seintega) selle asemel, et sama laiast kivist müürile pikkust lisada? Toimib väga hästi, kui alumine lõõr täiskivist laduda...see pelgalt minu kogemus...

[juhan]

Tere!Kui soemüür on ühendatud pliidiga,siis ikka neid pragusid nii lihtsalt ei teki ja pole hullu.Tegin soemüüri,kuhu sai juurde poogitud keris.Servikivist ja ka sisemine mõõt laiem.Sinna tekkisid tõesti praokesed kerise väljalasketoru ümbrusesse,aga mitte konstruktsioonile ohtlikud.Kerise puhul tuleb esimene koldetäis rahulikuma tempoga kütta,sest siis jõuavad temperatuurid soemüüris ühtlustuda.Tähtis on siiski see,kuidas keegi kütab erinevaid koldeid.

[taastaja]

Selle servi kivist laotud soemüüriga on tulnud mul selline jama, et umbes sellest kohast kus esimene tõusulõõr üles läheb, hakkavad paar täis otsatellist lausa loksuma , kui ikka parajalt kütta saab. Väiksem pliit on siis taga ja kuskilt keskelt paisub kõvasti. Oleks seal katik vastas, siis poleks miskit häda, aga ots lahti... Ilmselt see võimendab ka seda, et väikese pliidi kolle on seal samas kõrval. Väike plaat, vinklist painutatud ääreraud ja soemüüri ja otsakolde vahele ei mahtundki suurt midagi.... ehk tuleb kellelegi see teadmine kasuks...

[kaminahi]

Taastaja jutust ajendatult julgen minagi väita, et eriliselt õhukeste soemüüride juures on see sisendi vastassein "Veski soemüüril" küll üks "lõhkine küna". Sama on ka Austria pliidi juures huvitavalt niru pliidi otsasein kust soe alla keerab.
Kui soemüüriga on tuline tahtmine poolt maja kütta siis peab see ju olema pool ahju
Panen ühe kondi närida mis pole jälle üleilma populaarne aga vaataks üle, mis annab paremaks teha


kena köik

[vuuk]

Tere!
Kaminahi, ma hää meelega aitaksin Sul seda konti järada, aga kahjuks ei saa aru, mis see on, mida oled pildil kujutanud. Et nagu oleks pliidi kõrval üks suur 50x25 siseläbimõõduga lõõr, millest keskelt liigub tuli üles ja äärtest alla. Aga kui see on nii, siis kuidas selline leiutis "töötada" saab?

Vahepeal tõin ära materjalid, lõhkusin ära vana soemüüri. Sellel olid vertikaallõõride mõõdud, esimene lõõr 270x120, teine240, kolmas210 ja suvelõõr 220, siibrid 130x130. Pottide klambrid olid kaunikesti juba läbi roostetanud, kohati nagu paber õhukesed.

Ja ladumise alguski ka sai tehtud.
Üks ähmane pilt sellest.

[kaminahi]

[vuuk]

Noh, Kaminahi, nüüd saan sain pihta.

Sa oled ehitanud soemüüri veel pikemaks, kui ma omale viimase tegin! Mind huvitab üks asi...oled proovinud siis, kui terve see soemüür juba soe on, et kui soe on see soemüüri osa, mis jääb pliidist väljuvate suitsugaaside vastu.
Siit ka küsimus, et kaua see sellisele valule vastu peab?

Aga kui teha sellise ratsi, et lõikaks sellesse kohta kivid pikuti lõhki ja vahele paneks 1 cm vuugi. Sellega saaks sealt välisseina paksemaks muuta, mis oleks probleemile leevenduseks. Teine lahendus oleks kui toodetaks kive erineva soojusjuhtivusega, et saaks paremini ahjude ja soemüüride pindade soojenemise ühtlikkust kombineerida.

[kaminahi]

Villa ülesanne ei ple soojuse leviku takistamine vaid vertikaalsete ja horisontaalsete paisumiste võimaldamine ilma müüritist lõhkumata. Sellest oleks aeg aru saada.

[sashaobrok]

Lisaks: Kui sa seda villa sinna ei pane ja jätad niisama vahe, siis võib sinna jäetud prigusse mõni segutükike või misiganes kuskilt pudenev vidin kinni jääda. Ja paisumistel too tükike lükkab ikkagi välismüüri laiali. Seda see vill seal väldibki. Ehk et ta on kohatäide.

[madis64]

Kuule Madis kui sinu argument on, et "oli HEA", siis minu argument on, et olen samuti teinud soemüürid "HEA".
...
Mitu kg halgusi sina pliidi koldesse ajasid? 4kg?
...
Või olid siiski tõsiselt ametis 16 kg , või kogunisti 25 kg halgudega?
...
Kui soemüüril soojeneb, st. kütab suhteliselt kogupinnaga rohkem pinda siis ei hõiva see majas kallist lisapinda
...
Kui innovatiivsus on sulle problemaatiline teema, siis meil puuduvad siin ühised seisukohad.

Hea küll, ma vabandan teiste asjaliku teema "väikese läbustamise" pärast ning enam kolmandat korda sama asja üle küsima ei hakka - vastused on olnud piisavalt "informeerivad".

Päikest.

PS. professori näide on heas mõttes "valgustav" - eks igaüks mõõdab teisi iseenda järgi ja kui professor on ise piisavalt "lubjastunud", siis loomulikult peab ta ka kõiki teisi omavanuseid selliseks.

Ma ise pean lugu seisukohast, et mida vanemaks saan, seda rohkem tean selliste asjade olemasolust, millest
ma veel mitte midagi ei mõika - ainult ilmselt on küsimuste/probleemide sügavus Juku omadest natuke erinev.

[pottkivi]

Villa ülesanne ei ple soojuse leviku takistamine vaid vertikaalsete ja horisontaalsete paisumiste võimaldamine ilma müüritist lõhkumata. Sellest oleks aeg aru saada.

Tooksin välja kolme eri materjali soojuserijuhtivuse tegurid:
tellised - 0.81 W/(m * C)
ehituslik isoleervill- 0.034- 0.076 W/(m* C)
Paroc FPB 10 - 0.034 W(m* C)
Seega on ahjudes kasutatava kivivilla ja tellise erisoojusjuhtivuste vahe 23.83 kordne. Lihtsamalt öeldes 10mm kivivilla = 238.3mm tellist. Mina soovitaks villa panna sellistesse kohtadesse, kus see on deformatsiooni tõttu möödapääsmatu, mitte korraldada suvalisi eksperimente, mis kütteseadmad tuimaks muudavad

Taastaja jutust ajendatult julgen minagi väita, et eriliselt õhukeste soemüüride juures on see sisendi vastassein "Veski soemüüril" küll üks "lõhkine küna". Sama on ka Austria pliidi juures huvitavalt niru pliidi otsasein kust soe alla keerab.
Kui soemüüriga on tuline tahtmine poolt maja kütta siis peab see ju olema pool ahju
Panen ühe kondi närida mis pole jälle üleilma populaarne aga vaataks üle, mis annab paremaks teha


kena köik

Kui tahta massiivsemat soemüüri võiks selle teha 120 mm tellisest ja pliidiga samas laiuses. Mina teeksin antud soojamüüri ilma šamotita siseseinte vahelise mõõduga ca 130 mm, sest selline "korstna" kujuline soemüür pole minu arust just kõige otstarbekama ruumilahendusega. Pliidi kolle peaks siis juba ahju oma mõõtmetes olema, et sealt nii palju kuuma soemüüri suunduks, mis 120 mm tellise ära küpsetaks. Nagu juba eelpool mainisin teeks selline villatatud variant soemüüri liialt uimaseks.

[kaminahi]

Pottkivi disainijoon jookseb endiselt tuimalt ja las jookseb.