vana palkmaja soojustamine

[kariste]

ostsin vana palkmaja , väljastpoolt on ainult puhas palk ja sees pool vana krohv . laepeal on linaluu kiht . oleks vaja saada soojaks . minu plaan on et seest poolt krohv maha palgi vahed kus on takkuga ära toppida , siis ära rihtida ja puitplaat peale . väljast tuuletõke . tuulutus liist ja laudis . mis paksusega peaks olema puitplaat seest poolt ja kui paks peaks olema tuuletõke ? kas nii on üldse õige teha ? kas lagi vajab ka soojustamist , kui siis millega ? ei ole plaanis hakkata seda vana linaluud ära koristama lae pealt saab seest poolt ka soojustada kui vaja . põrandal on vana laud ja selle all muld . oli plaan ära rihtida ja põranda plaat peale . kui paks peaks olema põranda plaat ? kuidas teha vannituba mis materjalidest , ma mõtlen põrandat , seina ja lage ? ei taha sisse roomatti ega krohvi . kuna rahadega on ka kitsas siis peaks võimalikult vähesega läbi ajama . sooviksin nõu !

[KõikOnRahul]

Ehituses kehtivad teatavasti teatud rusikareeglid. Kui neid järgida saab ka tulemus väga hea. Üldjuhul loetakse seina soojustuse paksuseks 250mm(väljas 150+50;sees 50mm), lagi 350mm, siinkohal olgu öeldud,et kui pööningul tuul villa sisse vuhiseb siis kasutegur on väiksem. Sellisel juhul soovitaks Isover KT- d.
Põrandaplaadi paksus sõltub laagi paigaldus sammust. Laagisamm on üldjuhul 400mm.
Kui põrandaall on konkreetselt muld siis võiksid selle välja kühveldada ja asendada liivaga.Tihenda liivapadi.Seejärel on sul 2 võimalust,kas teha põrand 50/100mm EPS+betoon või uued immutatud laagid(liiva ja laagi kokkupuute pind on isoleeritud sbs ribaga), laagidevahel EPS, peale kruvid OSB 18mm.Laagide ja OSB vahele linavilt.
Kui küsimusi veel- helista!

[kariste]

tänan vastuse eest aga kas alt poolt on vajalik lae soojustus ? öeldakse et seest poolt ei ole vaja villa panna piisab ainult plaadist .

[habe]

mina ise ei usu, et peab soojustama nii seest, väljast kui ka vahepealt - eriti palkmaja.
küll aga usun, et Isoveril on tip-top insenerid.

http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/3D ... veerimine/

kui raha ei ole, siis tihenda palgivahed, akende-uste ümbert ja vahelae pealt. palkmaja 200+ mm seinaga peaks meie kliimas ilma lisasoojustuseta suht elamiskõlbulik olema. ja põrand soojusta muidugi kui aega saad.
aga seintele võid selle sisse-välja-vahepeale-lisasoojustusega pigem liiga teha.

ja vaata kindlasti need joonised üle.

[kariste]

tänan sain palju asjalikku nõu kuid sooviks ka nõu kuidas teha vannituba ? kas niiskus kindla kipsiga seinad ja vill ? ja millega põrand kas põranda kips sobiks kuna ei ole plaanis hakkata põrandat valama .

[habe]

ma ei ole just märgade ruumide spetsialist.
siinsamas foorumis on palju väärt infot, võta sõelu välja mis sul vaja on.

[Külaline]

Kuskil keegi nagu õpetas...Kui põrandaall on konkreetselt muld siis võiksid selle välja kühveldada ja asendada liivaga.Tihenda liivapadi.Seejärel on sul 2 võimalust,kas teha põrand 50/100mm EPS+betoon või uued immutatud laagid(liiva ja laagi kokkupuute pind on isoleeritud sbs ribaga), laagidevahel EPS, peale kruvid OSB 18mm.Laagide ja OSB vahele linavilt.
Kui küsimusi veel- helista!


Püha müristus! Tead, kui raha pole siis on kõige kasulikum mitte midagi teha ja olemasolevat raha kulutada ahjule kütte muretsemiseks ja kõik on edasi OK. Lae peale võid visata ka suvist heina....sbs riba pole vaja vahele panna...kui on ainult vann, siis tee korralik väljatõmbe tuulutus ja asi klaar. Samuti võid teha kõike seda, mis seintega plaanisid.

taastaja


ps tegelikult ei tahaks üldse sõna võtta aga näed ei saa...

[Külaline]

Vabandan. Olen endast välja läinud... ühtlasi loodab, et teemaalgataja nii riskantset puitpõrandat oma palkmajja tegema ei hakka. Vanad eestlased juba kunagi õppisid puitpõrandaid pinnasele ehitama ja nüüd ei peaks seda õppima hakkamist uuesti kordama. Esimisena hakkaks seal põranda alla kõdunema see linavilt.

taastaja

[KõikOnRahul]

Oleme näinud,taastaja, sinu tarkuseteri! Katsun kah rahulikuks jääda. Taaskord pean küsima,millistele faktidele sinu väited tuginevad? Lase tulla- 1;2;3.
Sinu jutust tuleb välja,et vanad eestlased olid juba lollid- kasutasid,näe,takku mitmelpool.

[Külaline]

Mis mul siin ikka nii 123 välja käia on...tegelikult on maru piinlik, et endast välja läksin ja praegult seda teksti lugedes, et oleks nagu teemalgataja peale tige olnud...aga nii see küll ei olnud. Nördima pani ikka see põranda jutt. Seda enam, et selle kirjutaja on jätnud ennemalt küllaltki asjaliku ja soliidse mulje.... see lahendus ju ei TOIMI! Elanikud katavad selle osb pinna kindlasti veel kinni ntx laminaadi või rulliga ja ongi kõik veel rohkem ummuksis...maapinna peal

minu jutust ei tule küll välja, et vanu eestlasi lolliks oleksin pidanud, nad olid katse-eksituse meetodil küllaltki häid põrandalahendusi õppinud tegema aga takku maapinnal küll ei kasutatud. isegi varade tihendamisks tõrvati takk tihti ära aga sammal oli odavam.

taastaja

[kariste]

asi läheb keeruliseks ja vähe segaseks . kuidas siis on kõige õigem põrandat soojustada ? kas võiks kasutada purustatud peno mida müüakse suurte kottidega ? praegu lõhun seinast vana krohvi maha ja palgid on kõvad ja pole ka vahesid . avasin ka paarist kohast põranda ja see oli vaga mäda nii lauad kui alus prussid .

[habe]

eks nüüd tuleb välja selgitada, miks see põrand sul mäda on ja põhjus kõrvaldada.

purustatud peno ja EPS pole just päris üks ja seesama materjal, kuigi maitsevad ühtmoodi.

joonis, materjalid:
http://www.isover.ee/download.aspx?intF ... ctID=13950

[kariste]

ma arvan et üks põhjus on see et kus on põrand vastu mulda sealt mäda ,aga kust ei ole sealt on täitsa ok. millega siis ikkagi soojustada põrand ? nii palju kui mina olen lugenud siis neid kommentaare siis enamus räägib , et põrand ja lagi peavad sooja pidama .

[Külaline]

Kas on ikka selge, et see põrand on ehitatud pinnasele? Ehk on selle mullakihi all veel puidust muldlaudis? Soklis siis puuduvad ka tuulutusavad? Kui kõrge on keskmine vundamendi osa(sokkel), mis pinnasest välja paistab? Kas seda sokli kõrgust on võimalik suurendada pinnase eemaldamise teel, nii, et pinnase kalle maja suunas ei jää? Samuti palju seda sokli ülemist kiviosa seina alt sisse, põranda alla ulatub? Milline on pinnase niiskurežiim? Seda te pole veel saanud jälgid, et kui kiiresti õue ära kuivab peale vihmaperioode jne. Seda kõike tuleb arvese võtta, kui soovite põranda rajada minimaalse kuluga. Lahendused, mis kuuluvad hea ehitustava alla nõuavad reeglina suuremaid ümberehitamisi, aga see eest töötavad ja teenivad probleemivabalt.

taastaja

[YXKYL]

Fakt on see ,et muld tuleb põranda alt välja saada. Vastasel juhul mädaneb ka järgmine põrand üsna kiiresti.

[sokolaad]

kui palju 14,5cm kandilisele palgile villa peaks panema väljapoole? (sissepoole ei tahaks üldse kuna siis peab vist aurutõkke ka panema?)
ühes kohas oli kirjas, et 15cm villa annab u arvuks 0,22 vms, aga kui palju näiteks 25cm annaks ja kas see rahaliselt oleks üldse mõtekas, kui lõpuks tuleb ainult 0,21 vms? ja 20cm-ga näiteks 0,215 vms?

ja lisaks veel, et kas ainult õhuvahe ja välisvoodriga variandi saabki teha või on mingi krohvimise ja spets krohvivillaga tegemise võimalus ka? ja kui palju siis seda spets villa peaks olema?

[Külaline]

kui palju 14,5cm kandilisele palgile villa peaks panema väljapoole? (sissepoole ei tahaks üldse kuna siis peab vist aurutõkke ka panema?)
ühes kohas oli kirjas, et 15cm annab u arvuks 0,22 vms, aga kui palju näiteks 25cm annaks ja kas see rahaliselt oleks üldse mõtekas, kui lõpuks tuleb ainult 0,21 vms? ja 20cm-ga näiteks 0,215 vms?

palju räästaall ruumi on 250 võiks täna lugeda miinimumiks mille pärast tõmmelda + tuuletõke, tuulutusvahe ja fasaad, 300 oleks juba väga hea ja arvesta ka seda , et peaks laepealse soojustusega kuidagi kokku jooksma , kaldlaes võiks ka olla 300 - 350 ja laepeal oleks 300 - 400 juba hea tulemus

[sokolaad]

lisasin ühe küsimuse veel, aga räästa all pmst ongi vist liiga palju ruumi juba...
15cm sein ise on vist 0,76 ja villaga siis 0,23, aga ei tea palju 25cm-ga oleks... on see mingi aritmeetiline keskmine lihtsalt?
liginullenergia nõuab vist 0,12-0,14, aga siis peaks aken ka juba 0,8-0,9 olema... ja renoveerimisel sellist numbrit vist ei saagi? (plussenergia paistab üldse 0,08 ja 0,6 olevat)

[Külaline]

lisasin ühe küsimuse veel, aga räästa all pmst ongi vist liiga palju ruumi juba...
15cm sein ise on vist 0,76 ja villaga siis 0,23, aga ei tea palju 25cm-ga oleks... on see mingi aritmeetiline keskmine lihtsalt?
liginullenergia nõuab vist 0,12-0,14, aga siis peaks aken ka juba 0,8-0,9 olema... ja renoveerimisel sellist numbrit vist ei saagi? (plussenergia paistab üldse 0,08 ja 0,6 olevat)

sa mõtled 0,76 kurki ja 0,23 tomatit või mida täpsemalt. Panna tuleb maximumi mida saad alla selle pole mõtet tööd ette võtta , tööraha ja aeg ju sama.

[sokolaad]

mul siin mingi raamat ees, aga seal paistab olevat samale seinale 2 erinevat väärtust (15cm rõhtpalk on ühes kohas 0.76, teises kohas 0.8 ja 0.13 suhtarvuga arvutades tuleb üldse 0.87...)
ehk siis kui ma nüüd ise arvutasin 14,5cm seina ja 1,3cm klaasvilla tuuletõket, siis 15 vs 25cm vahe tuli 0,1897 vs 0,1286
ehk siis 25cm-ga saaks juba liginullenergia 0,13 väärtuse isegi kätte? ning ma ei arvutanud sinna veel õhuvahet ega fassaadi sisse...
30cm villaga tuleks siis u-arv 0,1108... 35cm villaga 0,0973

et võibolla peaks siis õhuvahe ja fassaadi ka sisse arvutama?
aga tundub et 25cm on liginullenergiaks täitsa piisav isegi ja 40cm villa ei hakka nagunii keegi panema, et plussenergiat saaks?

seda valemit kasutasin:
viewtopic.php?t=14397

aga mingi mineraalvill+krohv ei ole mõtet siis üldse teha vms?

[Külaline]

no tore, 0,8 porgandit ja vill energiat ei tooda, pane 100, 200, 500 no ei tooda plussi . Arvud ühikuteta ei anna sulle midagi , sest sa ei tea mida sa arvutad, teisaks sa ei saa hoone soojapidavust pelgalt ühe tarindi või materjali lõikes kätte, sest kuskil teises seinas võib aken lahti olla ...

Kui sa renoveerid siis 250 täna on eselline miinimum mis kataks seadusest tulenevad energiatõhususnõuded, endale tehes tahaks muidugi parimat

[sokolaad]

praegu sai sellised numbrid siis koos õhuvahe ja fassaadiga
(edit* enne oli 0.04, nüüd 0.035)
0 - 0.504 - 0.5042627985 (2cm vahe+6.5tellis(ej=0,96?))
15 - 0.143 - 0.1428641515 (vill jms+2.5cm vahe+2.5cm vooder alates siit realt)
20 - 0.119 - 0.1186489019
25 - 0.101 - 0.1014528098 (ej=0.035?)
30 - 0.089 - 0.08861029121
35 - 0.079 - 0.07865380979 - ehk siis 35cm-ga saaks juba 0.08 kätte?:o
40 - 0.071 - 0.07070878761
45 - 0.064 - 0.06422159981
50 - 0.059 - 0.05882471769

ja sisuliselt peakski siis juba 35-40cm villa panema, et plussenergia numbri kätte saaks... aga siis peaks aken(0.6) ka juba mingi 5 meetri paksune olema...
ainult et mis need ETA ja KEK numbrid võiks siis iga rea puhul olla, kui sellest täht ka oleneb...:
http://www.kredex.ee/file.php?22329

[Külaline]

Ah sa teemaalgataja ajad nii rumalat juttu, et keegi ei viitsigi sulle midagi vastata.
Mis kuradi õhuvahet sa sisse arvutad seal? Õhuvahe, mis avaneb otse õue, tuuletõkkest väljapoole, ei võeta iialgi arvutustesse sisse.

[sokolaad]

kas see jääb siis vahelt lihtsalt ära ja arvestatakse ainult välisvoodrit? sest isegi u-werti leht annab palgile vs palk+õhk+tellisele üsna olulise vahe.
ja kuidas sa seletad fakti, et ühes ehitusfüüsika raamatus on õhu koefitsent eraldi välja toodud?
(P.S. ma pole teemaalgataja)