EN 15544

[renke]

Kenad valemid Annesel. Ja kes olen mina, et neid vaidlustada... Aga tuleb välja, et kolde kõrgus oleks ca 80 cm? Kas on mõeldud restkollet või umbkollet?
Kas on üldse mõtet seda eelnevat arvutust läbi viia, kui kolde ehitus on määratlemata, sest põlemisprotsess on ju mõlemal juhul oluliselt erinev. (Aga ma pole ka seda standardit läbi lugend, nii, et vabandust, kui nüüd vales kohas suud paotasin)

[Annes]

Kolde kõrguseks võetakse keskmine vertikaalne kaugus kolde põhja ja kolde lae vahel. Ökonoomseks põlemiseks vajatakse halupuu korral piisavalt suurt ruumi ja aega, sest halupuu põleb pika leegiga. Restkolde korral õhk võetakse läbi kolde resti, seal ta mõnevõrra soojeneb, puhub tuha puudelt maha ja põlemise käigus reguleerib ise õhu kogust, mida ta põlemise protsessis vajab. Umbkoldega ahju korral liigub läbi ukse tulev õhk suuremalt osalt puude peale. Üldiselt on soovitav, et puud alustaksid põlemist ülevalt, sest puugaas, mis eraldub halgudest põleb paremini ja põlemisprotsess omab vähem takistust. Õhk peaks koldesse pääsema läbi kolde külgseinte (vt Rathi kolle: http://www.rath.at).

[renke]

Kolde kõrguseks võetakse keskmine vertikaalne kaugus kolde põhja ja kolde lae vahel....

Kas 78 või 81 cm, oluline vahe? Ei mitte.
Tahan väita, et umbse põhja puhul kõrge kolle pigem halvendab põlemist, sest sek.õhk kipub üle leegi liikuma, selmet leegis seguneda.
Ja näiteks see Rathi Biofeuerraum 2... Asjal oleks mõtet, kui kolde kohal on kõri, kus õhk ja "primaar"leek saaks seguneda, vastasel juhul pigem kahju, kui liiga palju õhku koldesse nende aukude kaudu satub.

[taastaja]

[quote="renke"]
Kas 78 või 81 cm, oluline vahe? Ei mitte.
Tahan väita, et umbse põhja puhul kõrge kolle pigem halvendab põlemist, sest sek.õhk kipub üle leegi liikuma, selmet leegis seguneda.


Kus on siin loogika? Ehk seletad kuhu madala kolde korral see nn sek. õhk siis liigub? Kui kolde madal lagi jahutab leegi tipu maha , kas siis lisa külm õhk on sellele veel kasulikum? Või seguneb see kuidagi erilisemal moel, kui kõrges koldes?

[renke]

Madala kolde korral õhk on sunnitud leegiga "vahekorda astuma", tal pole võimalust kõrvale (üle) "hiilida", kõrge kolde korral tal pole seda sundi.

[Annes]

Kolde minimaalne kõrgus standardi järgi on = max puidu kogus kg-des + 25, seega kui maksimaalselt lubatud küttepuu kogus on 30 kg, siis min lae kõrgus = 50 cm. Pika valemi järgi leitud kolde kõrgus on optimaalne. Kolde sisepindala on 30 x 900 = 27000 cm2. See valem on saadud katseliselt. Puu on tahke kütus, aga kui puu põleb, siis on tegemist puugaasiga. Puu koostisest 83 % kaalust põleb gaasina ja ta annab ca 70 % soojusest. Puu ise on õlgede järel kõige enam gaasina põlev kütus. Koks näiteks põleb gaasina 10 % , tema leek on gaasi kohal imeväike. Siit näeme, et puudega kütmisel vajame koldes ruumi ja aega. Puu vajab põlemisel 2 korral õhku. Esiteks primaarõhku on vaja puugaasi tekkeks ja puu lagunemise alguseks, see moodustab ca 80 % kogu õhu vajadusest. Juhtides koldesse hapnikurikast lisaõhku, s.o sekundaarõhk ca 650 kraadi, ja seda eelnevalt segades suitsugaasidega, põletame järgijäänud kütuse. Et suitsugaasid segunevad halvasti õhuga, siis on ehitatud ahju sisse düüs, mis surve all juhib järelpõlemiskambrisse gaasisegu ja seal toimub CO järelpölemine, temperatuur tõuseb kuni 950 kraadini. See on aga tehniliselt väga keeruline probleem. Sellist lahendust pakuvad vähesed firmad. Siit tuli edasi firma Rathi otsingud: kuidas koldes parandada kütuse põlemist. “Kõri”, mis siin viidati ja mida on ka eelnevalt mainitud, ei õigusta ennast selles rollis. Lisaõhk, mida pole ette kuumutatud, jahutab suitsugaase kas kolde lae all või järelpõlemiskambris ja liiguvad siis edasi lõõri. Umbkoldega ahjul on suitsugaaside temperatuur max 750 kraadi. Temperatuuri ei mõõdeta leegi tipus, vaid kolde lae all.

[renke]

/...siis on ehitatud ahju sisse düüs, mis surve all juhib järelpõlemiskambrisse gaasisegu.../ Järelpõlemiskamber? Düüs? Resümees-näites (Postitas Annes » 27 Veebr 2010, 16:58) viidet nende vidinate olemasolule ma ei leidnud.

[kaminahi]

Efektiivseks ja täielikuks põlemiseks on vaja jaotada õhk just vajalikku tsooni, just vajalikus koguses, sest igasugune liigõhk mis koldes sihitult lehvib jahutab kollet . Erinevad firmad lahendavad seda koldevärki isepäi ja koos teistega kuna põhireeglid-seadused on kõigile ikka samad.
Kui ei ole meil võtta neid spessial koldekive siis saab ka käsitööna need kanalid ja muud soodsad parameetrid koldele ehitada.
Sellel koldepildil tõuseb lisaõhk leegi peale nii koldeseina ribide vahelt kui ka kanalite kaudu koldeseinas ja siis sealt nende nähtavate avade kaudu leegi peale.
Muideks,topeltuste klaasid püsivad jah puhtamad kui ise lootsin...



kena köik

[renke]

Efektiivseks ja täielikuks põlemiseks on vaja jaotada õhk just vajalikku tsooni, just vajalikus koguses, sest igasugune liigõhk mis koldes sihitult lehvib jahutab kollet ...

Just! Seda ma tahtsingi kuulda. Ja kõrge kolle ei tööta kuidagi selle heaks, et gaasid hästi seguneks, vastupidi, neelu on vaja segamiseks, ja järelpõlemiskambrit.
A kuidas seda lavastada...? Oskavad praktikud kõneleda.

[kaminahi]

Küll praktikud lavastaksid midagistki kui sina mingi libreto sehkendaksid

[haiduk]

... On tõenäoline, et järjena tuleb eraldi saade pliitidest, millede ehitamise osas mu meelest meil on mahajäämus oluliselt suurem kui ahjude puhul.

Oligi pliidisaade ära.

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1312191

Millisest saatest käib jutt?